2-08-52256/17 - Pärimisõigus - Pärandi hoiumeetmete rakendamine - Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja - lahend.ee

Tutvunud tsiviilasja materjalidega ja menetlusosaliste seletustega, leiab kohus, et avaldus on põhjendatud. Pärimisseaduse (PärS) § 110 lg 1 kohaselt, pärandaja surma korral võib kohus rakendada pärandvara hoiumeetmeid. Avaldaja palub kohtul rakendada M.N.`i pärandvara: korteriomandi asukohaga Olevi 23-18, Kohtla-Järve, suhtes hoiumeetmeid, määrates pärandvara hooldajaks KÜ Kohtla-Järve Olevi 23. Rahvastikuregistri andmebaasist saadud informatsiooni järgi suri M.N. 23.07.2003.a. Viru Maakohtu kinnistusosakonna väljatrüki kohaselt kuulus M. N.`ile korteriomand asukohaga xxx, (t.lk. 11). Avaldaja on 21.07.2008.a esitanud Pärimisregistrile päringu M. N.`i seaduslike pärijate ringi välja selgitamiseks (t.lk. 10). Harju Maakohtu Pärimisregistri 27.01.2009.a vastuse kohaselt ei ole M. N.`i pärimistoimikut avatud, küll on aga teostatud testamendi notariaalne tõestamine notar Ülle Mesi poolt (t.lk. 24). Avalduse kohaselt ükski pärija ei ole pärandvara vastu võtnud. 23.02.2009 esitas Jõhvi notar Ü. M. kohtule 23.07.2003 surnud M.N.`i 15.08.1994 tehtud testamendi koopia (tl. 31,32). Nimetatud testamendi kohaselt on M.N. pärandanud oma pojale A.N.`ile (sündinud 1953.a.) xxx asuva elamu. Pärandvara hoiumeetmete õiguslikud alused on reguleeritud pärimisseaduses (PärS). Alates 01.01.2009 kehtiva PärS § 110 lg 1 lähtudes, pärandaja surma korral võib kohus rakendada pärandvara hoiumeetmeid. Hoiumeetmete loetelu on sätestatud sama paragrahvi 2 lõikes, s.o pärandvara valitsemise korraldamine; tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud hagi tagamise abinõude rakendamine. Kohus edastab pärandvara hoiumeetmete kohaldamise ja kohaldamise lõpetamise määruse pärimisregistrile. Pärimisseaduse mõttest tulenevalt hooldaja määratakse eelkõige pärandvara valitsemiseks (näiteks PärS § 112 lg 1), kellele kohus võib anda korraldusi vara valdamiseks, kasutamiseks ning käsutamiseks. KÜ Kohtla-Järve Olevi 23 on andnud nõusoleku pärandvara hooldaja kohustuste täitmiseks. PärS § 112 lg 2 kohaselt, hooldajaks võib olla isik, kes saab pärandit nõuetekohaselt valitseda. Kohus võib isiku, kes pärandit nõuetekohaselt ei valitse, hooldaja kohustusest vabastada. PärS § 112 lg 3 p 1, p 3, p 4 tulenevalt, pärandvara hooldaja on kohustatud vara heaperemehelikult valitsema ning tagama selle säilimise; täitma pärandvara arvel pärandvaraga seotud kohustused; andma aru vara valitsemisest kohtule ja pärijatele. Et vältida pärandvara võlgnevuste kasvamist ja seeläbi võlausaldajate huvide kahjustamist, kohus rahuldab avalduse. Kuna käesoleva lahendi tegemise ajaks M. N.`i pärandvara korteriomand asub elumajas, kus moodustatud korteriühistu hooldab elumaja ja maksab elumajas kasutatud teenuste eest, nõustub kohus korteriühistu pärandvara hooldajaks määramise otstarbekuse kohta. Asjaolusid, mille kohaselt korteriühistu ei või olla hooldaja, ei ole tuvastatud. Koos pärandi hooldaja nimetamisega määrab kohus PärS § 112 lg 1 teise lause kohaselt pärandi inventuuri tegijaks kohtutäituri, kohaldades vastavalt käesoleva seaduse § 138–141. Kohus määrab inventuuri tegijaks kohtutäitur N. M., PärS § 140 sätestatud korras ülekutsemenetluses

avaldab teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ja § 141 sätestatud pärandvara nimekirja. Kohus hoiatab kohtutäituri PärS § 145 sätestatud vastutusest kahju tekitamise eest. PärS § 138 kohaselt, notar määrab inventuuri tegijaks kohtutäituri, kelle tööpiirkonnas pärand avanes. Kui pärand avanes välisriigis, määrab notar inventuuri tegijaks kohtutäituri, kelle tööpiirkonnas asub pärandvara hulka kuuluv kinnisasi. Kui pärand avanes välisriigis ja pärandvara hulka ei kuulu Eestis asuvat kinnisasja, määrab notar kohtutäituri omal äranägemisel. PärS § 139 lg 1-7 kohaselt, inventuuri nõude esitaja esitab inventuuri tegijale nimekirja talle teada olevast pärandvarast ja pärandvaraga seotud kohustustest. Inventuuri tegija võib anda inventuuri nõude esitajale tähtaja esitatud nimekirja täiendamiseks. Notar esitab inventuuri tegijale talle teada olevad andmed, mis on vajalikud inventuuri tegemiseks. Inventuuri tegijal on õigus saada pärandvara kohta teavet pärijalt, krediidiasutuselt, samuti muult isikult, kelle valduses on pärandvara või kellel on pärandvara kohta andmeid. Inventuuri tegemiseks annab notar tähtaja, mis ei või olla lühem kui kaks kuud ega pikem kui kolm kuud. Notar võib inventuuri tähtaega kaalukal põhjusel pikendada. Inventuuri käigus koostatakse pärandvara nimekiri, kuhu kantakse kõik pärandi avanemise ajal olemasolevad päritavad asjad ning õigused ja kohustused, samuti nende tähistamiseks ning väärtuse kindlakstegemiseks vajalik kirjeldus ja hinnang. Pärandvara nimekiri esitatakse notarile. Kui inventuur on tehtud pärandvara hoiumeetme kohaldamise ajal, ei ole olulise põhjuseta vaja pärija nõudel pärandit uuesti inventeerida. Kui inventuur on ühe pärija nõudel tehtud, kehtivad käesoleva seaduse §-s 143 nimetatud tagajärjed kõigi pärijate suhtes, kes on nõudnud pärandi inventuuri. Sellisel juhul ei ole olulise põhjuseta vaja teise pärija nõudel pärandit uuesti inventeerida. Inventuuri tegemise kulud hüvitatakse pärandvara arvel. PärS § 140 lg 1 kohaselt, pärandaja kohustuste kindlakstegemiseks tuleb inventuuri käigus viia läbi üleskutsemenetlus. Lõike 2 punktide 1-3 ning lõike 3 kohaselt, üleskutsemenetluse läbiviimiseks avaldab inventuuri tegija ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja üleriigilise levikuga päevalehes teate, mis peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: teade pärandaja surmast ja sellest, et pärija või muu õigustatud isik nõuab pärandi inventuuri; üleskutse pärandvara suhtes nõudeid ja õigusi omavatele isikutele teatada oma nõuetest ja õigustest inventuuri tegijale ühe kuu jooksul üleskutse avaldamisest arvates; nõudest või õigusest tähtaegselt teatamata jätmise tagajärjed. Üleskutsemenetluses ei pea teatama nõuetest, mis on tagatud käsipandiga või avalikku registrisse kantud pandiga, samuti käesoleva seaduse §des 131–133 nimetatud nõuetest. PärS § 141 lg 1, 2 kohaselt, pärandvara nimekirja kantakse pärandvara hulka kuuluvad esemed, üleskutsemenetluses tähtaegselt esitatud nõuded ja käesoleva seaduse § 140 lõikes 3 nimetatud nõuded. Nimekirja kantakse ka pärandaja võlausaldajate nõuded, mis on inventuuri tegijale teada. Pärandvara nimekiri esitatakse notarile. Pärast pärandvara nimekirja notarile esitamist loetakse inventuur lõppenuks. Vastavalt PärS § 145, kui inventuuri tegija süüliselt ei kanna pärandvara nimekirja pärandi hulka kuuluvat asja või õigust või kannab pärandvara nimekirja olematu kohustuse selleks, et kahjustada võlausaldaja või teiste pärandist kasu saama õigustatud isikute huve, vastutab ta tekitatud kahju eest kohtutäituri seaduse alusel. Vastavalt TsMS § 585 sätetele, kuulab kohus pärandi hoiumeetmete rakendamise menetluses ära avaldaja või isiku, kelle huvides pärandi hoiumeetmeid rakendatakse, ja isiku, kelle määramist pärandi hooldajaks soovitakse. Vajaduse korral kuulab kohus ära teised isikud, kelle õigusi ja kohustusi avaldus puudutab.