Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

Menetluse käik: 14.07.2008.a. esitas OÜ Aktiva Finants Viru Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Š T vastu kokku 3847,10 krooni nõudes. 24.09.2008.a. esitas Š T`i lepinguline esindaja Kaire Põld vastuväite maksekäsu kiirmenetluses. 24.09.2008.a. anti avaldaja nõue üle kohtunikule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 22.10.2008.a. esitas OÜ Aktiva Finants hagi Š T vastu võlgnevuse 1924,05 krooni ja viivise 1923,05 krooni nõudes. 06.11.2008.a. esitas hageja esindaja avalduse hagist loobumise kohta ning taotluse menetluse lõpetamiseks ning tasutud riigilõivu osaliseks tagastamiseks. Avalduses avaldati, et menetluse lõpetamise tagajärjed on hagejale teada. Hagist loobumise avaldus on edastatud kostjale ning kostja esindaja on 17.11.2008.a. esitanud kohtule kirjaliku seisukoha hageja avalduse suhtes. Kostja nõustub asjas menetluse lõpetamisega ja taotleb hagejalt kostja kasuks TsMS § 172 lg 5 ja lg 7 (kuni 31.12.2008.a. kehtinud redaktsioonis) menetluskulude (õigusabi kulu) väljamõistmist summas 2000 krooni. Esinduskulude tasumist tõendav kviitung oli lisatud maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväitele. Hageja ei nõustu kostja kirjalikus seisukohas esitatud taotlusega kulude väljamõistmiseks hagejalt esitatud summas ning leiab, et vastavalt TsMS § 172 lg 6 kohaselt hüvitatakse hagita menetluses vajalikud kohtuvälised kulud menetlusosalistele samadel alustel tunnistajale makstava hüvitisega ning kostja menetluskulu ei saaks olla kõrgem Vabariigi Valitsuse tunnipalga alammääras sätestatud summast, mis teeks alammäära arvestuses 27-270 krooni. Hageja leiab, et kostja esindaja on oma kohtuväliste kulude arve esitanud juba maksekäsu kiirmenetluse ajal ning nimetatud protsessietapis saaks tugineda kohtuväliste kulude kindlaksmääramisel üksnes tunnistaja tunnipalga alammäära sätetele. Hagimenetluses ei ole kostja täiendavaid menetluskulusid teinud kuna nimetatud dokumente ei ole menetluskulude kindlaksmääramise avaldusega esitatud. Hageja leiab, et kuna kostja esindaja ei ole registreeritud kui FIE ega ka äriühingu seadusliku esindajana ning väidetav esindajatasu on tasutud tema isiklikule pangakontole, siis saab võlausaldaja arvata, et nimetatud isikul puudub üldse seaduslik alus esindustasude saamiseks majandustegevuse raames. Hageja palub jätta kostja taotluse rahuldamata. Kostja esindaja kirjaliku seisukoha kohaselt ei nõustu ta esitatud seisukohtadega, kuivõrd TsMS § 486 lg 1 kohaselt, kui võlgnik esitab makseettepanekule vastuväite, jätkab makseettepaneku koostanud kohus asja menetlemist hagimenetluses, mida ka Viru Maakohus oma 06.10.2008 a kohtumäärusega tegi. Vastavalt TsMS § 486 lg 3 loetakse asja edasisel lahendamisel maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. TsMS 168 lg 4 alusel kui hageja loobub hagist, mõistab kohus kostja taotlusel menetluse lõpetamise määrusega kostja menetluskulud välja hagejalt. Kostja on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole tegemist hagita menetlusega ja selle raames väljamõistetavate menetluskuludega, millele viitab oma seisukohas hageja. Samuti lisab kostja esindaja, et Š Ti lepinguline esindaja vastab TsMS § 218 lg 1 p 2 sätestatud tingimustele ning tema esindusõigus tõendatakse volikirjaga. Nii esindusõiguse tingimustele vastamist tõendav dokument kui volikiri on kohtule esitatud juba maksekäsu kiirmenetluses vastuväite esitamisega. TsMS § 175 lg 1 sätestab advokaadi, muu lepingulise esindaja ja nõustaja kulude hüvitamise ning kostja lepingulisele esindajale tasutud summa ei ületa Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määrusega nr 306 kehtestatud kulude sissenõudmise määra. Kostja esindaja on seisukohal, et tegemist on, lähtuvalt esindaja poolt tehtud toimingute mahust ja sisust, põhjendatud ning vajaliku kuluga TsMS § 175 lg 1 mõttes, millele hageja ei ole vastu vaielnud. Kohtu otsustuse põhjendid: Kohus võtab vastu menetlusest loobumise avalduse ja leiab, et menetlus tsiviilasjas kuulub lõpetamisele TsMS § 428 lg 1 p 3 ja 429 alusel.

Menetluskulude jaotus: TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 1741 lg 1 sätestab, et asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatule. Tsiviilasjas esindas kostjat volikirja alusel Kaire Põld, kes vastab lepingulisele esindajale seaduses sätestatud tingimustele. Kostja on esitanud taotluse tema poolt menetluses kantud kulude väljamõistmiseks hagejalt. Kostja menetluskuludeks on õigusabikulu summas 2000 krooni. Kostja on esitanud kohtule maksekorralduse 2000 krooni ülekandmise kohta (maksja Jana Jushkanene) esindaja arveldusarvele, selgitusega “õigusabi S Tomeli eest“. Hageja ei nõustu kostja kuluga õigusabile. Kohus leiab, et kostja poolt kantud õigusabi kulu summas 2000 krooni on põhjendatud ning kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja hagist loobub või võtab hagi tagasi, mõistab kohus kostja taotlusel menetluse lõpetamise või hagi läbi vaatamata jätmise määrusega kostja menetluskulud välja hagejalt, välja arvatud juhul, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja on loobunud hagist peale hagi esitamist, kuivõrd kostja tugines maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväites asjaolule, et hageja poolt esitatud nõue on aegunud. Nõude aegumisele tugines kostja esindaja ka menetluse lõpetamise avalduse läbivaatamiseks määratud kohtuistungil 29.04.2009.a.. Hageja aegumise väitele vastuväiteid esitanud ei ole. Seega on hageja kostja seisukohaga nõustunud ning hagejal ei ole õigust kostja poolt kantud menetluskulude hüvitamisest keelduda. Hageja viited TsMS § 172 lõikele 8 (kuni 31.12.2008.a. kehtinud redaktsioonis - lõige 6) ei kuulu antud juhul kohaldamisele ning on ebaõige ning asjakohatu. TsMS § 172 lg 9 sätestab, et maksekäsu kiirmenetluse kulud kannab maksekäsu sissenõudmise korral võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Kostja poolt esitatud menetluskulude taotlusest nähtub, et kulud õigusabile on olnud käesolevas tsiviilasjas 2000 krooni. Kohtuistungil kostja esindaja selgitab, et nimetatud kulu katab ka peale vastuväite koostamist kohtule esitatud kirjalikud seisukohad, kohtuistungil esindamise ning sinna on arvestatud ka 21% tulumaksu, mida viimane peab maksma. Täiendavaid kulunõudeid kostja ei esita.

Kohus leiab, et kostja esindaja poolt tehtud toimingud on põhjendatud ning kulud on proportsionaalsed tehtud tööle. Hageja pidi arvestama esitades kohtusse teadvalt aegunud nõudega hagi, et sellega võivad tema jaoks kaasneda täiendavad menetluskulud kostja õigusabiteenuste eest. Kohus lisab ka seda, et TsMS § 175 lg 4 (kuni 31.12.2008.a. kehtinud redaktsioonis lõike 3) alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 “Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” alusel ei ületa kostja poolt taotletud kulud määruses esitatud piirmäärasid. Hageja on avalduses hagist loobumiseks taotlenud hagejale tagastada pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust, so summas 125 krooni. Hageja poolt on riigilõiv summas 250 krooni tasutud 10.07.2008.a. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Kohus lähtus eeltoodust ja juhindus TsMS § 428 lg 1 p 3; 429; § 173 lg 1 ja 4; 1741 lg 1; 150 lg 2 p 2; 661 sätteist. Kohtunik

/allkiri/

I.Külavee

Ärakiri õige Nooremreferent

I.Golubev

Kohtumäärus jõustus 26. mail 2009.a Nooremreferent

I.Golubev

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.