Võlaõigus › Võõrandamislepingud

koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 1, 3, 6). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6). Hageja nõue (tl 5-10) Hagiavalduse kohaselt võttis OÜ Greenland OÜ-lt Viikon perioodil 06.09.2007 kuni 10.06.2008 suulise müügilepingu alusel krediiti kaupa. Kostja jäi kauba eest võlgu. 22.01.2008 allkirjastas kostja saldokinnituse, kus kinnitab, et tal oli 31.12.2007 seisuga võlgnevus OÜ Viikon ees 94 813 krooni. 14.10.2008 loovutas OÜ Viikon eelnimetatud kohustusest tulenevad nõuded kostja vastu OÜ-le ProInkasso, nõude loovutamisest on kostjat teavitatud. Hageja edastas kostjale kirjalikud võlateatised, millele ei järgnenud kohustuse täitmist. Hageja palus kostjalt välja mõista rahaliste kohustuste täitmisena 101 096,50 krooni, viivis 23.06.2008 kuni 22.12.2008 summas 12 543,66 krooni ja alates 22.12.2008 viivis 0,0305556% päevas kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palus menetluskulud, s.h riigilõiv 5750 krooni, jätta kostja kanda. Hageja esitas tõenditena koopiad arve-saatelehtedest nr 1511, 1550, 1578, 1602, 1613, 815, 8132 (tl 10-17), saldoteatisest (tl 18), nõude loovutamise lepingu nr 491403-0306L lisast nr 4 (tl 19), teatisest nõude loovutamise kohta (tl 20). Kostja vastuväited (tl 42-44) Kostja ei tunnistanud hagi järgmistel põhjustel. Põhinõue on tõendamata. Hageja ei ole tõendanud kauba üleandmist kostjale. Hagiavaldusele lisatud arvetel puudub kostja allkiri ja saldokinnitus ei kinnita kauba üleandmist. Kuivõrd hageja põhinõue on tõendamata, ei ole põhjendatud ja tõene ka viivisnõue summas 12 543,66 krooni. Hageja väide kostjale kirjalike võlateatiste edastamise kohta on tõendamata. Hageja vastus kostja vastuväidetele (tl 51-52) Hageja leidis, et vaidluse all ei ole mitte kauba üleandmine ega vastu võtmine. Kostja ei ole kordagi väitnud kauba saamata jäämist. Pigem on kostja oma võlga kinnitanud mitmeti. Saldokinnituses kinnitab ettevõtja raamatupidaja, et kostja võlgneb OÜ-le Viikon 22.01.2008 seisuga 94 813 krooni, mis vastab enne 22.01.2008 esitatud arvete 1511, 1550, 1578, 1602, 1613 alusel saadud kauba kogusummale. Seaduse kohaselt loetakse kehtivaks vaikimisi antud võlatunnistust, milleks loetakse jooksva arve alusel saadetud negatiivse saldo mõistliku aja jooksul vaidlustamata jätmist. VÕS § 204 lg 2 järgi käsitletakse saldokinnitust, mida teine pool ei vaidlusta, võlatunnistusena VÕS § 30 mõistes. Kuna kostja ei vaielnud saldo seisu üle, vaid hoopis kinnitas, siis võib hageja vaadelda saldokinnitust kui võlatunnistust 22.01.2008 seisuga. Lisaks saldokinnitusele on olemas koopia kirjavahetusest kostja ja OÜ Viikon vahel, mis kinnitab samuti võlgnevuse olemasolu. Kostja ei ole kordagi väitnud, et ta ei 2(4)

ole saanud kaupa ning arved on tühised. Kirjavahetuses kostja pigem kinnitab võlgnevuse olemasolu ning annab lubaduse hakata tasuma, mida ta aga ei ole teinud. Hageja esitas tõendina koopia kirjavahetusest (tl 54) Kohtu põhjendused ja menetluskulude jaotus Tulenevalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410 ja § 414 lg 1 lahendab kohus hageja taotlusel tsiviilasja sisuliselt, kuna kohtu hinnangul on hagi aluseks olevad asjaolud otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud ning ei esine TsMS § 414 lg 2 nimetatud asjaolusid. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et OÜ Viikon ja kostja vahel on sõlmitud müügileping. Kostja esitas vastuväite hagile põhjendusega, et ei ole tõendatud müügilepingus kokkulepitud kauba üleandmine, seega puudub hagejal nõue kostja vastu. Kohus leiab, et kostja põhjendus on alusetu ja otsitud. Kostja allkirja puudumine arve-saatelehtedel ei oma käesolevas asjas tähendust, kuna kostja kinnitas saldoteatises võlgnevuse olemasolu (31.12.2007 seisuga) ning kirjavahetusest kostja endise juhatuse liikmega nähtub, et OÜ Viikon on kauba kostjale saatnud („Oleme teile vastu tulnud ja andnud veel selle aasta suvel teile geotekstiili /.../“), millele kostja seaduslik esindaja vastu ei vaidle, ja kostja seaduslik esindaja tunnistab võlgnevust. Kuna eeltoodud kirjavahetus leidis aset 27.08.2008 (OÜ Viikon kiri) ja viimase arve-saatelehe nr 8132 alusel oli maksetähtaeg 20.06.2008, võib lugeda tuvastatuks, et kostja tunnistas kogu võlgnevust, s.o kokku summas 101 096,50 krooni, milline summa tuleb kostjalt välja mõista. Hageja taotleb kostjalt lisaks põhinõudele 101 096,50 krooni seadusjärgse viivise välja mõistmist alates 23.06.2008 kuni 22.12.2008 0,0305556% põhinõudelt päevas, kokku summas 12 543,66 krooni. Kohus märgib, et hageja on nõude kokkuvõttes märkinud ekslikult vale ajavahemiku, viivisearvestuses on see õigesti. Kohus korrigeerib hageja arvutatud viivist, võttes VÕS § 113 lg 1 ettenähtud seadusjärgse viivise arvutamise aluseks 365 päeva pikkuse aasta (11% : 365 päeva = 0,03%). Viivis ajavahemikul 14.09.2007 kuni 21.12.2008 on seega järgmine: 14.09.2007-07.10.2007 26,88 krooni (3717 krooni × 11% × 24 päeva/365 päeva), 08.10.2007-28.10.2007 143,76 krooni (22 715 krooni × 11% × 21 päeva/365 päeva), 29.10.2007–09.11.2007 97,08 krooni (26 845 krooni × 11% × 12 päeva/365 päeva), 10.11.2007–15.11.2007 130,48 krooni (72 157 krooni × 11% × 6 päeva/365 päeva), 16.11.2007–09.02.2008 2428,77 krooni (94 813 krooni × 11% × 85 päeva/365 päeva), 10.02.2008–19.06.2008 3938,83 krooni (99 769 krooni × 11% × 131 päeva/365 päeva), 20.06.2008–21.12.2008 5606,01 krooni (101 096,50 krooni × 11% × 184 päeva/365 päeva), kokku viivis summas 12 371,81 krooni. Hageja palub kostjalt ühtlasi välja mõista viivis alates 22.12.2008 viivisemääras 0,0305556% päevas kuni põhinõude täitmiseni. Kohus peab hageja viivisenõuet põhjendatuks, kuid kuna taotletud viivisemäär ei vasta seadusest tulenevale hetkel kehtivale määrale (0,026% päevas) ning ei arvesta VÕS § 94 lõikes 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatava intressimäära muutusi, tuleb kostjalt mõista ajavahemikul 22.12.2008-31.12.2008 välja viivis 304,67 krooni (101 096,50 krooni × 11% × 10 päeva/365 päeva) ja alates 01.01.2009 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Tartu Maakohtu 08.01.2009 määrusega arestiti hagi tagamiseks OÜ Greenland Haljastus arvelduskontod kõigis Eesti Vabariigi krediidiasutustest kokku põhinõude 101 096,50 krooni ulatuses hageja kasuks. TsMS § 445 lg 2 alusel tuleb kohaldatud hagi tagamise abinõu jätta jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna. 3(4)

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi põhinõude ulatuses täielikult, jätab poolte menetluskulud kostja kanda.

Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.