Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

I. Asjaolud ja hageja nõue.

14.07.2008 on avaldaja Aktiva Finants OÜ esitanud Viru Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse M V vastu kokku võlgnevuse summas 3788.20 krooni nõudes. 24.09.2008 on võlgnikult laekunud vastuväite tõttu kohtunikuabi poolt edastatud avaldus lahendamiseks hagimenetluses samale maakohtule. 22.10.2008.a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmis Elisa Eesti AS (endised ärinimed Radiolinja AS, Elisa Mobiilsideteenused AS; alates 22.03.2007 ühinenud Elisa Eesti AS-ga), edaspidi nimetatud „Elisa“, kostjaga 17.07.2000 liitumislepingu nr 173883, mille alusel kohustuti kostjale pakkuma mobiiltelefonisidealaseid teenuseid ning kostja kohustus osutatud teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Maksetähtaeg, arvelduskonto number ja muu vajalik informatsioon makse sooritamiseks oli kirjas Elisa poolt regulaarselt esitatud arvetel. Kostja ei ole tasunud Elisa poolt esitatud arveid ning sellest tulenevalt võlgneb 1894.60 krooni. Kostja on nimetatud summa ulatuses kasutanud Elisa poolt pakutud mobiilsideteenust, selle eest tasumata ning rikkunud sellise käitumisega kostja ja Elisa vahel sõlmitud lepingu tingimusi. Elisa ja kostja vahel sõlmitud liitumislepingu lahutamatuks osaks on Eurotelefon 256 kasutamise eeskirjad, mille IV peatükis on loetletud kostja kohustused. Vastavalt lepingule ja eeskirjadele on kostja kohustatud maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,5% maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Viivise võlgnevus, mida hageja on kostja kasuks vähendanud on summas 1893.60 krooni. Elisa lõpetas Eurotelefon 256 kasutamise eeskirjade punkti 7.3 kohaselt kostjaga mobiilsideteenuste lepingu ning saatis kostjale lepingujärgsel aadressil lepingu lõpetamise teate ning lõpparve. Kostja ei reageerinud Elisa nõudele tasuda lepingust tulenev võlgnevus ning Elisa loovutas nõude koos kõrvalnõuetega (viivis) kostja vastu hagejale. Nõude loovutamise teade väljastati ka kostjale. Elisa loovutas hagejale nõude kostja vastu summas 1894.60 krooni, millele lisanduvad viivised. Hageja väljastas kostjale võlgnevuse tasumise kohustamiseks võlateatise ja pretensiooni, kuid vaatamata korduvatele meeldetuletustele ei ole kostja oma kohustusi täitnud ja nõuet rahuldanud. Hageja tugineb nõudes VÕS Rakendussätete § 12 tulenevalt kestvuslepingutele kohaldatava võlaõigusseaduse sätetele ning samuti asjaolude ja toimingute osas, mis on tekkinud või tehtud enne 01.07.2002, sel ajal kehtinud Tsiviilkoodeksi sätetele. TsK § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt lepingu sätetele. TsK § 174 kohaselt on ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest keelatud. Kostja käitumine lepingutest tuleneva võlgnevuse mittetasumisel on õigusvastane, olles otseselt vastuolus seaduse ja lepingu sätetega. Kostja on teadlik saadud teenuste eest tasumise kohustusest, kuid on tahtlikult jätnud oma kohustused täitmata. Kostja kohustused olid fikseeritud temaga sõlmitud lepingus, mille üks eksemplar anti kostjale kätte, Üldtingimustes ja väljastatud arvetel. Kostjale esitatud võlgnevuse nõue nähtub ka kostjale väljastatud nõude loovutamise teates ning võlateatises. TsK § 222 lg 1 tulenevalt vastutab lepingujärgseid kohustusi mittenõuetekohaselt täitnud võlgnik kreeditorile tekitatud kahjude eest. TsK § 191, 192, 231 sätestavad kreeditori õiguse nõuda võlgnikult kohustiste täitmisega viivitamise korral viivist. Hagiavaldusele on lisatud avalduses esitatud asjaolusid tõendavad kirjalikud tõendid – liitumislepingu ärakiri, arved, Radiolinja Eesti AS kasutamise eeskirjad, teatis nõude loovutamise kohta, võlateatis ja pretensioon, esindaja volitus, menetluskulude nimekiri. II. Kohtumenetluse käik 29.04.2009.a. kohtuistungil hageja esindaja teatab, et hageja loobub nõudest viiviste osas, jäädes põhinõude juurde. Kostja tunnistab kohtuistungil võlgnevust ning on nõus hagi rahuldamisega hageja poolt vähendatud ulatuses. Kostja kinnitab, et on Tallinna kontori vahendusel sõlminud

Radiolinjaga lepingu, millel olev allkiri on kirjutatud tema poolt. Pikaajalises vangituses viibimisega tal vahendid võla tasumiseks puuduvad. Karistuse kandmise aeg 18 aastat alates 2001.a. III. Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub nõutud ulatuses täielikult rahuldamisele. Esitatud hagi on hagiavalduses esitatud asjaoludega põhjendatud ning hageja on esitanud ka nõuet tõendavad dokumendid ja nõude õigusliku põhistuse Kostja vastuväiteid võlgnevuse arvestusele ei esita. TsMS § 440 lg 1 ja 3 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus kostja õigeksvõtul põhineva otsuse kirjeldava osa ning põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Kohustus tuleneb seadusest ja liitumislepingust, milles kostja võttis kohustuse maksta hagejale vastavalt esitatud arvetele raha mobiilsideteenuste eest. Vastavalt Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 kohaselt enne 1.juulit 2002 sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse alates 1.juulist 2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut ning lg 2 kohaselt kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 1. juulit 2002, kohaldatakse senikehtinud seadust. TsK § 174 kohaselt ei ole ühepoolne keeldumine kohustiste täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine lubatud. Lähtuvalt TsK § 173 lg-st 1 tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. Kuivõrd viiviste nõudest on hageja kohtuistungil loobunud, kuulub rahuldamisele hageja nõue põhinõude osas summas 1894,60 krooni. Eeltoodust ning kostja õigeksvõtust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele hageja poolt märgitud asjaoludel ja ulatuses. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et asjas esinenud menetluskulud kuuluvad tasumisele kostja poolt. Hageja on märkinud menetluskuluna tema poolt tasutud riigilõivu summas 250 krooni ning esindajale makstud tasu õigusabi eest 2000 krooni. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest Kohus juhindus TsMS § 162 lg 1; 173; 174; 440 lg 2; 442; 444 lg 1 nõudeist. Kohtunik /allkiri/ Ärakiri õige Nooremreferent Kohtuotsus jõustus 09. juunil 2009.a Nooremreferent

I.Külavee I.Golubev I.Golubev

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.