Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

Hagiavalduse kohaselt sõlmis AS Tele2 Eesti (AS Ritabell õigusjärglane) kostjaga 05.03.2001 mobiiltelefoniteenuste lepingu nr 10107359, mille alusel kohustuti kostjale pakkuma telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud kaupade/teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Kostja ei ole tasunud Tele2 Eesti AS poolt esitatud arveid ning sellest tulenevalt võlgneb 3162,72 krooni. Kostja on nimetatud summa ulatuses kasutanud Tele2 Eesti AS poolt pakutud kaupu/teenuseid, selle eest tasumata ning rikkunud sellise käitumisega poolte vahel sõlmitud lepingu tingimusi. Oma allkirjaga lepingul pooled kinnitasid, et kohustuvad täitma ka lepingu lisaks olevat Tele 2 teenuste kasutamise tingimusi, mille VII peatüki kohaselt kohustus kostja maksmisega viivitamisel tasuma viivist 0,15% maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Teenuste osutaja lõpetas kostjaga teenuste osutamise lepingu ühepoolselt, kuna kostja rikkus lepingutingimusi. Kostja Tele2 Eesti AS nõudeile ei reageerinud ning viimane loovutas oma nõuded koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale. Kostja ei reageerinud ka hageja nõudele võlgnevuse tasumise suhtes, mistõttu hageja 27.12.2007.a. esitas avalduse kostja vastu maksekäsu kiirmenetluses, mis jäeti aga Viru Maakohtu 14.04.2008.a. määrusega rahuldamata, kuna makseettepanekut ei õnnestunud kostjale mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Viivise võlgnevus, mida hageja on kostja kasuks vähendanud on summas 3161,72 krooni. Hageja tugineb nõudes VÕS Rakendussätete § 12 tulenevalt kestvuslepingutele kohaldatava võlaõigusseaduse sätetele ning samuti asjaolude ja toimingute osas, mis on tekkinud või tehtud enne 01.07.2002, sel ajal kehtinud Tsiviilkoodeksi sätetele. TsK § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt lepingu sätetele. TsK § 174 kohaselt on ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest keelatud. Kostja käitumine lepingutest tuleneva võlgnevuse mittetasumisel on õigusvastane, olles otseselt vastuolus seaduse ja lepingu sätetega.. Kostja kohustused olid fikseeritud temaga sõlmitud lepingus, mille üks eksemplar anti kostjale kätte, Üldtingimustes ja väljastatud arvetel. Kostjale esitatud võlgnevuse nõue nähtub ka kostjale väljastatud lepingu lõpetamise teates, nõude loovutamise teates ning võlateatises. TsK § 222 lg 1 tulenevalt vastutab lepingujärgseid kohustusi mittenõuetekohaselt täitnud võlgnik kreeditorile tekitatud kahjude eest. TsK § 191, 192, 231 sätestavad kreeditori õiguse nõuda võlgnikult kohustiste täitmisega viivitamise korral viivist.

Hagiavaldusele on lisatud avalduses esitatud asjaolusid tõendavad kirjalikud tõendid – Tele2 liitumisleping, teenuste kasutamise tingimused, ettemaksu arve ja arved, lepingu lõpetamise teade, teatis nõude loovutamisest, võlateatis, esindaja volikiri, riigilõivu tasumise dokument, kohtukulude nimekiri. II. Kohtumenetluse käik käik Kohus 25.04.2008.a. saatis hagimaterjali kostjale teadmiseks ja kohustas kostjat kohtule vastama. Kohtule 14.06.2008.a. saadetud kirjas kostja teatab, et soovib maksta võlgnetava summa kahes osas, s.o. 3000 krooni juunis ja 3324,44 krooni juulis, kokku 6324,44 krooni. 20.04.2009.a. kirjas kostja teatab kohtule 29.04.2009.a. istungile mitteilmumise võimatusest paludes istung edasi lükata. Kohus 22.04.2009.a. kirjaga selgitab kostjale võimalust hagi kostja osavõtuta sisuliselt lahendada juhul, kui kostja võlga tunnistab. 28.04.2009.a. kohtule saadetud kirjas kostja teatab, et tal ei ole võimalik kohtuistungile tulla, kuid on nõus maksma 6340 krooni ning soovib maksta maksegraafiku alusel. 29.04.2009.a. kohtuistungil teatab hageja, et kostja ei ole hagejale võlgnevust tasunud ega nende poole selleks pöördunud ning jääb esitatud nõude juurde, s.o. põhinõue 3162.72 krooni, viivised 3161.72 krooni, kokku 6324.44 krooni. III. Maakohtu otsuse põhjendused.

Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub täielikult rahuldamisele. Esitatud hagi on hagiavalduses esitatud asjaoludega põhjendatud ning hageja on esitanud ka nõuet tõendavad dokumendid ja nõude õigusliku põhistuse Kostja vastuväiteid võlgnevuse arvestusele ei esita. TsMS § 440 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kostja on oma õigeksvõtu väljendanud kohtule saadetud kirjalikus vastuses. Seega on võimalik teha hagi õigeksvõtul põhinev kohtuotsus ja hagi tervikuna rahuldada. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus kostja õigeksvõtul põhineva otsuse kirjeldava osa ning põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Kohustus tuleneb seadusest ja liitumislepingust, milles kostja võttis kohustuse maksta hagejale vastavalt esitatud arvetele raha telekommunikatsiooniteenuste eest. Vastavalt Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 kohaselt enne 1.juulit 2002 sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse alates 1.juulist 2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut ning lg 2 kohaselt kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 1. juulit 2002, kohaldatakse senikehtinud seadust. TsK § 174 kohaselt ei ole ühepoolne keeldumine kohustiste täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine lubatud. Lähtuvalt TsK § 173 lg-st 1 tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. TsK § 222 lg 1 tulenevalt vastutab lepingujärgseid kohustusi mittenõuetekohaselt täitnud võlgnik kreeditorile tekitatud kahjude eest. TsK § 191, 192, 231 sätestavad kreeditori õiguse nõuda võlgnikult kohustiste täitmisega viivitamise korral viivist. Eeltoodust ning kostja õigeksvõtust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele hageja poolt märgitud asjaoludel ja ulatuses, s.o kokku summas 6324.44 krooni, millest põhinõue on 3162.72 krooni ning viivised 3161.72 krooni. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et asjas esinenud menetluskulud kuuluvad tasumisele kostja poolt. Hageja on märkinud menetluskuluna tema poolt tasutud riigilõivu summas 250 krooni, maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 250 krooni ning esindajale makstud tasu õigusabi eest 2500 krooni. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest Kohus juhindus TsMS § 162 lg 1; 173; 174; 440 lg 1; 442; 444 lg 1 ja 4 nõudeist. Kohtunik:

/allkiri/

Irma Külavee

Ärakiri õige

Nooremreferent

Lea Herne

Kohtuotsus jõustus 18. juunil 2009. a. Nooremreferent

Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.