Tsiviilasi nr 2-09-9581
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Ülle Raag
Määruse tegemise aeg ja koht
30.aprill 2009a. Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-09-9581
Tsiviilasi
OÜ Tophaus avaldus tema enda pankroti väljakuulutamiseks
Menetlusosalised
Avaldaja: OÜ Tophaus( reg.nr xxxxxxxx, asukoht Tähe 625, Jõgeva 48307) Esindaja: Gxxxx Jxxxxxxxik xxxxxxxxxxx, kontaktaadress xxxxxxxxxxxxxxxx Jõgeva, e-mail: xxxxxxxxxxx Ajutine pankrotihaldur Ülli Adamson( aadress Piiri 4, Jõgeva, telefon 53 302 911, e-post: [email protected])
Kohtuistungi aeg
13.04.2009a
Kuulutada välja OÜ Tophaus pankrot 30.aprillil 2009a kell 12.00. Määrata OÜ Tophaus pankrotihalduriks Ülli Adamson. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht: 13.mail kell 9.30 Jõgeva kohtumajas Pargi t 1, Jõgeva. Avaldada pankrotiotsuse kohta viivitamata teade väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Võlausaldajad on kohustatud teatama haldurile kõigist oma nõuetest võlgniku vastu hiljemalt kahe kuu jooksul arvates pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast sõltumata nõude tekkimise alustest ja nõude täitmise tähtpäevast. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur. Edastada kohtuotsuse ärakiri viivitamata äriregistrile. PankrS § 31 lg 7 alusel kuulub pankrotiotsus viivitamatule täitmisele. Pankrotiotsuse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta otsuse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda.
Menetluskulude jaotus Määrata OÜ Tophaus pankrotimenetluses ajutise halduri tasu kokku summas 5799 krooni, millest sotsiaalmaks 1436 krooni, tulumaks 436 krooni, töötuskindlustusmaks 39 krooni ja netotöötasu 3888 krooni. Ajutise halduri tasu maksta OÜ-le Ülli Adamson Õigusbüroo, reg.kood 11439615, arve nr . 221039196861. Ajutise halduri tasu ja maksud tuleb tasuda pankrotivarast. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Asjaolud ja menetluse käik OÜ Tophaus juhatuse esimees ja osanik GxxxxxJxxxxx esitas 09.03.2009a Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale avalduse, vastavalt OÜ Tophaus osanike koosoleku otsusele, seoses netovara vähenemisega kuulutada välja ettevõtte pankrot. Ettevõtte peamisteks majanduslike raskuste põhjusteks peab G.Jxxxxx ehitustööde tellijatelt 2008a teise poolaasta eest laekumata jäänud raha. Ka on jäetud maksmata tehtud lisatööde eest, mis mõningal juhul moodustas kuni 30% tööde maksumusest. Seoses üleüldise majanduskriisiga on ehituses langenud tööhinnad miinimumi lähedale. Üheks oluliseks põhjuseks on ka tööliste pettused tööaja arvestuse osas, kus märgiti töötunde rohkem, kui tegelikult tööl oldi. Objektide kasumit mõjutas tugevalt ka tööjõu kvalifikatsioon, kus töö tegemisel selgus, et end oskustööliseks pidanud töölisel olid vaid abitöölise oskused (tl.22). 27.03.2009a määrusega (tl.1) võttis Tartu Maakohus avalduse menetlusse ja algatas OÜ Tophaus pankrotimenetluse. Ajutiseks pankrotihalduriks määrati Ülli Adamson. Ajutine pankrotihaldur oma aruandes (tl.23-32) märgib, et reaalset vara on äriühingul vähemalt 150 000 krooni väärtuses. Liisitud on Nordea Panga kaudu autod Citroen ja Citroen Jumper. Autosid ei ole võimalik hinnata, kuna asuvad G.Jxxxxxx sõnul Soomes. Äriühingu bilansis ei ole need varana arvel( RTJ § 11). G.Jxxxxx on pidanud pangaga läbirääkimisi liisinglepingute ülevõtmiseks, millega, arvestades praegust autode järelturgu, ajutine pankrotihaldur leiab mõistliku olevat ja nõustub sellega. G.Jxxxxx on liisinglepingute käendajaks eraisikuna. Liisinglepingute kohaselt ütleb liisinguandja, liisinguvõtja pankroti väljakuulutamisel, lepingu üles. Seejärel saab G.Jxxxxx liisinglepingust tulenevad kohustused üle võtta. Tellijatelt saamata summad on OÜ-l Tophaus 688 428 krooni, millest 325 115 krooni on hinnatud ebatõenäoliselt laekumata summaks. Arvel oleva põhivara jääkväärtus on 52 063 krooni, muu inventari maksumus bilansis 2181 krooni. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on äriühingul reaalset vara suurusjärgus 150 000 krooni kui nõuded pankrotipesast edasi müüa. Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliametile võlgneb OÜ Tophaus 08.04.2009a krediidiinfo andmetel 451 566 krooni põhivõlgnevusena ja 19 822 krooni intressi, mis suureneb iga päev 271 krooni võrra. Soome Maksuametile võlgnev OÜ Tophaus äriühingu bilansi andmetel 647 914 krooni. Töötajate ees on kohustusena bilansis üleval puhkusereserv summas 52 033 krooni. Äriühingu dokumentatsiooni järgi on korralist puhkust kasutanud vaid kaks töötajat. Äriühingu likvideerimisel tekib töötajatel OÜ Tophaus ees nõudeõigus töölepingu lõpetamisega seotud hüvitise ja saamata puhkuse kompensatsiooni osas umbes
400 000 krooni ulatuses. Võlgnikul on seega kohustusi kokku 1 519 329 krooni ulatuses. Võlgniku kulud ei ole vastanud saadud tuludele, kuid kulude vähendamiseks ei ole midagi tehtud. Äriühingu maksejõuetus on saavutanud püsiva iseloomu käesoleva aasta alguses. Võlgnik on sõlminud lepinguid oma püsiklientidega, kellest Tophaus Rakennus OY on võlgnikuga seotud isik. Seejuures on võlgniku seaduslik esindaja toonud välja, et tellija maksab ainult põhitööde eest ja mitte lepingu täitmise käigus tekkivate lisatööde eest. Vajab selgitamist, miks ei ole neid lisatöid täiendavates lepingutes fikseeritud ja miks on võlgnikuga seotud ettevõttega Rakennus Tophaus on sõlmitud sedavõrd kahjustavad lepingud, et maksejõuetuks kuulutamist on pidanud taotlema ajal, mil on täitmisel leping seotud ettevõttega. Ajutisele haldurile ei ole esitatud töösisekorraeeskirju, eelarveid. Seetõttu ei saa hinnata võlgniku seadusliku esindaja selgitust selle kohta, et töötajad on töötunde n.ö. juurde kirjutanud. Kui töötajatele maksti palka rohkem kui objekti eelarve võimaldas, on tegemist juhtimisveaga. Võlgniku kohustused ületavad umbes kümnekordselt vara väärtust. Võlgniku juhatuse liige G.Jxxxx on asutanud Soome Vabariigis äriühingu Tophaus Rakennus OY ja ajutisel halduril on kahtlus, et alates selle äriühingu asutamisest on saanud suurema osa äritulust Tophaus Rakennus OÜ ja kulu on kandnud Tophaus. Võlgniku tehinguid analüüsides järeldub, et maksejõuetus on kas osaliselt või täielikult taotluslik ja maksejõuetuse ilmingute järel ei võtnud äriühingu juhatus tarvitusele meetmeid pankroti vältimiseks või olukorra leevendamiseks. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku juhatuse liikme käitumine osutab, et ta ei ole huvitatud selle äriühingu tegevuse jätkamisest. Selle ettevõtte puhul oleks saneerimismenetlus edukas, kui vaid ilmneks juhatuse tahe tegevust jätkata. Senise tegevuse jätkamiseks on aga loodud Soome Vabariigis uus äriühing. Äriühing OÜ Tophaus on maksejõuetu. Maksejõuetus võib olla tekkinud äritegevuse taktikalise suunamise tulemusel. OÜ Tophaus juhtimises esineb ka raskeid juhtimisvigu: majanduslikult mõistlike otsuste tegemine juba makseraskuste ilmnedes oleks vähendanud praeguste kohustuste mahtu märkimisväärselt. Ajutine haldur on seisukohal, et pankrot tuleb välja kuulutada eelkõige põhjusel, et pankroti raugetamisega jääksid kaitsmata avalikud huvid. Suuremad võlausaldajad on aga nii Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliamet kui ka Soome Vabariigi Maksuamet. Menetluse kulude vähendamiseks tuleks võlgnikul varad Jõgevale tuua. Ajutine haldur esitas tasutaotluse summale 5799 krooni, millest töötasu 3888 krooni 15 töötunni eest ja ülejäänud osa maksud. Kohtuistungil 13.04.2009a jäi avaldaja esitatud pankrotiavalduse juurde. Olemasoleval varal puudub müügiväärtus, need on väiketööriistad. Firma on töötanud alates aastast 2006.algul Eestis, viimasel ajal vaid Soomes. Juhatuse liige on ehitusala spetsialist, töötanud kogu aeg sel alal. Ettevõte tegeles üldehitusega. Seaduslik esindaja on arvamusel, et debitoorsete võlgnevustena kirjas olevad nõuded ei peaks tegelikult seal kirjas olema, arved oleks pidanud ringi tegema. Raamatupidaja tegi arveid seadusliku esindaja andmete alusel. Võlad on Soome ja Eesti maksuametile ja töötajatele. Esimene võlg tekkis detsembris, maksuametile. Varem pole võlgasid olnud. Sissetulekud lõppesid ja oli valida, kas maksta töötajatele palgad või riigimaksud. Võlgnik valis palkade maksmise. Soomes nõudeid kohtu kaudu esitada on mõttetu, neid kätte ei saa. Töölised on töötunde rohkem kirja pannud ja sellega firmat petnud. Aastal 2008 hakati Soomes välisfirmasid hindadega suruma, mistõttu tuli teha Soomes kirjas olev firma juurde. See on Tophaus Rakennus. Soome tellija tellib Soome firmalt. G.Jxxxxxx sõnul ei ole Tophaus Rakennusel pistmist ei Tophausiga ega ühegi teise firmaga. Töötajad on teadlikud, et ettevõte on pankrotis, osa neist on oma palga kätte saanud. Jxxxxxx sõnul sooviks ta väga, et Tophausi pankrotti ei tuleks, kuna ettevõte
on endale hea nime teinud. Kuid raha sellesse ettevõttesse ei ole enam võimalik juurde panna, ei ole raha. Ja objekte Tophausil enam ei ole. Maksegraafiku tegemine ei annaks tulemust, kuna tootmine puudub. Tophaus on Soome maksuametist 1.jaanuarist peale maha võetud, seetõttu ei saanud tema nimel enam arveid esitada. Võlgnik on arvamusel, et Tophausi pankrotimenetlus tuleks raugetada. Ajutine haldur on kohtuistungil seisukohal, et Tophaus on teinud eelmisel kuul tehinguid seotud isikuga- Tophaus Rakennus *ega ja see on kahjustanud Tophausi. Ajutine haldur ei ole näinud mingeid dokumente eelarvete kujundamise kohta. Kuna Tophausile tööd ei otsita, ei ole võimalik ka saneerimist või tervendamist läbi viia. Sellisteks tegevusteks peab olema võlgniku enda tahe. On tegemist juhtimisveaga ja hoolduskohustuse rikkumisega, kuid need ei ole nii tõsist laadi, et annaksid PankrS § 28 mõttes välja raske juhtimisvea. Ajutine haldur on arvamusel, et võlgniku pankrot tuleks välja kuulutada. Selleks tuleks ka võlausaldajalt Maksuametilt seisukohta küsida. Kohus tegi ettepaneku võlausaldajale Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliamet esitada oma seisukoht. Võlausaldaja Maksu- ja Tolliamet tegi kohtule ettepaneku võlgniku pankrot välja kuulutada. Kohtu seisukohad: Kohus, kuulanud ära võlgniku seletuse, ajutise pankrotihalduri arvamuse ja tutvunud asjas kogutud kirjalike materjalidega ja ajutise halduri aruandega, leiab, et pankrotiavaldus on põhjendatud ja OÜ Tophaus pankrot tuleb välja kuulutada PankrS § 31 alusel, kuivõrd võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. § 1 lg 3 järgi on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 järgi eeldatakse, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta on pankrotiavalduse esitanud ise. Võlgnikul on kindlaks tehtud võlgasid umbes 1 519 329 krooni, vara on käesoleval ajal teada üksnes väärtuses umbes 150 000 krooni. Võlgnikul majandustegevus puudub, seda taastada ei ole ilmselt võimalik, kuna võlgnik on suunanud oma senise tegevuse hääbumisele ja juhatuse liikmel puudub tahe selle äriühinguga jätkata. Võlgniku osanik ei ole nõus suurendama osakapitali. Seega ei ole võlgniku maksejõuetus ajutine. Olukorras, kus võlgasid omava äriühingu juhtkond subjektiivselt ei soovi selle äriühingu tegevuse jätkamist ja ei ole valmis panustama maksejõuetusest ülesaamisesse, ei saa selle äriühingu tegevust jätkata. Kohus leiab, et pankroti väljakuulutamine aitab pidurdada võlgniku kasvavaid kohustusi, sest vastavalt PankrS § 35 lg 1 p-le 6 lõpeb intresside ja viiviste arvestus võlgniku vastu suunatud nõuetelt, ja seega on pankroti väljakuulutamine ka võlausaldajate huvides. Kohtule seni esitatud asjaolude põhjal on võlgniku maksejõuetus tekkinud muude asjaolude ja raskete juhtimisvigade koosmõjus PankrS § 22 lg 5 mõttes. Peamiseks maksejõuetuse põhjuseks võib lugeda üldist majanduskriisi ja töödemahu vähenemist, kuid sellele on kaasnenud raskete juhtimisvigade esinemine äriühingu juhtimises. Kuni käesoleva ajani ei ole tuvastatud võlgniku juhtimises pankrotikuriteo tunnustega tegu. Täiendavad asjaolud on võimalik kindlaks teha pankrotimenetluse käigus.
Kohus leiab, et pankrotihalduriks tuleb määrata Ülli Adamson, kellel on kohtu usaldus ja kes on sõltumatu võlgnikust ning võlausaldajatest. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 13. mail kell 9.30. Halduril tuleb teavitada kirjalikult teadaolevaid võlausaldajaid pankrotiotsusest ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajast ja kohast. Teates märgitakse nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kui haldurile on teada isikud, kellel on kohustusi võlgniku suhtes, saadab haldur teate võlgniku pankroti väljakuulutamise kohta ka neile. Vastavalt PankrS § 33 lg-le 1 avaldab kohus pankrotiotsuse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade) ja § 39 lg 1 kohaselt edastab kohus otsuse ärakirja viivitamata äriregistrile. Võlgnikul tuleb anda vanne PankrS § 86 lg.2 alusel. Ajutise halduri tasu Ajutine haldur on esitanud koos ettekandega taotluse temale tasu ja kulutuste hüvitamise kohta. Ajutine haldur taotleb tasu määramist 15 töötunni eest kokku summas 3888 krooni. Sellelt kuulub tasu tasumisele tulumaks 436 krooni ja muud maksud: sotsiaalmaks 1436 krooni, töötuskindlustusmaks 39 krooni. Kokku taotletud tasu 5799 krooni. Tehtud kulutuste hüvitamist ajutine haldur täiendavalt ei taotle. PankrS § 23 järgi ajutisel halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Taotluse lahendamisel kohus lähtub „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korrast“ (edaspidi : Kord), kinnitatud justiitsministri määrusega nr. 71 18.12.2003. Korra § 1 lg.2 järgi tasu ja kulutuste suuruse määrab kindlaks kohus ajutise halduri taotluse alusel. Korra § 1 lg.6 järgi: Kohus võib hüvitatavad kulutused määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Korra § 2 järgi Ajutisel pankrotihalduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. (2) Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. (3) Ajutine pankrotihaldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed koos käesoleva korra § 1 lõikes 3 nimetatud aruandega. (4) Kohus selgitab välja, kas ajutise pankrotihalduri poolt esitatud andmed vastavad tegelikkusele, arvestades täidetud ülesannete iseloomu ja mahtu ning ülesannete täitmiseks kulunud aega. (5) Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise pankrotihalduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise pankrotihalduri kutseoskusi. Tasu määramisel võib kohus lähtuda ka võlgniku tegevusalast ja pankrotivara iseloomust. (6) Ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on 1500 (üks tuhat viissada) krooni. Ülemmäära ei rakendata ajutise halduri tasu määramisel riigi vahenditest. KOhus on seisukohal, et tasu arvestamise aluseks olev aeg – kokku 15 tundi on kohane ja proportsioonis selle menetluse mahu ja vajaliku tööhulgaga.
Esitatud tasutaotlus põhineb tehtud töötundide hulgal ja tunnitasul 288,26 krooni. Sellisena on tasutaotlus Korra § 2 lg.6 raamides. Kohus määrab ajutise halduri tasu vastavalt esitatud taotlusele. PankrS § 150 lg.2 alusel ajutise halduri tasu makstakse pankrotivarast.
Kohtunik Ü.Raag
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.