Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

ennista, siis võetakse nõue vastavalt PankrS § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.

Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotimääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel hagimenetluses või hagita menetluses määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (PankrS § 32, TsMS § 661 lg2)

Asjaolud ja avaldus 25.02.2009.a. esitas võlgnik avalduse AS-i C pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt loobus ettevõtte põhiomanik ja suurim kreeditor AS C (registrikood xxx, asukoht xxx) edasisest finantseerimisest, kuna ei looda enam AS-i C eelneva juhtkonna tekitatud vigade rahalist kulu ning kaotatud usaldust mõistlikus perspektiivis ettevõtte tegevuse jätkamise kaudu tagasi teenida. Juhul kui ettevõtte poolt 2008.a. sügisel palgatud rahvusvaheline inkassofirma IGK Service Eesti oleks olnud edukas AS-i C võlgnike rahade tagasitoomisel, siis oleks võinud kaalumisele tulla ka ettevõtte saneerimine. Kohus algatas 02.03.2009.a. pankrotimenetluse ja määras ajutiseks pankrotihalduriks L Müürsoo. Ajutise pankrotihalduri aruanne AS C on kantud Harju Maakohtu registriosakonna äriregistrisse 02.01.2006.a. registrikoodi 11207201 all. AS-i C põhiline tegevusala oli laevade sisekujundus-, ehitus- ja viimistlustööd. Aktsiaseltsi aktsiakapital on 2 825 210 krooni. Andmed võlgniku vara kohta on järgmised: AS C omab Swedbank’is arvelduskontot nr xxxxxxxxxxxxxx, mille saldo seisuga 06.03.2009.a. oli 0 krooni. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Ehitus- ja Elamuosakonna andmetel võlgniku nimel ehitisi kui vallasasju ei ole. Justiitsministeeriumi registrikeskuse andmetel võlgniku nimele kinnistuid registreeritud ei ole. Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse andmetel võlgniku nimele registreeritud sõidukeid ei ole ja ei ole olnud. AS-i C raamatupidamise andmetel on äriühingu käibevara kokku 6 892 176.44 krooni, mis koosneb ostjatelt laekumata arvetest summas 6 858 507.88 krooni ja tulevaste perioodide kuludest (BLRT garantii raha) summas 33 666.46 krooni. Debitoorne võlgnevus on ilmselt 2(4)

lootusetu võlgnevus, kuna võlgnik on teinud kõik endast oleneva, et laekumata summasid äriühingule tagasi nõuda, kuid edutult. Põhivara on kokku summas 382 664.48 krooni, millest realiseerimata materiaalne põhivara (tööriistad) on jääkmaksumuses 202 664.48 krooni ja tütarettevõtte OÜ D osakud summas 180 000 krooni. Seega tulenevalt eeltoodust moodustavad AS-i C ajutisele haldurile teadaolevad likviidsed varad kokku raamatupidamise andmetel 382 664.48 krooni. Andmed võlgniku võlgade kohta on järgmised: Võlgnevus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskusele oli AS-il C seisuga 09.03.2009.a. kokku 3 558 855.56 krooni, millest põhivõlg on 3 180 431.38 krooni ja intressivõlg 378 424.18 krooni. Võlad hankijatele moodustavad 3 460 678.48 krooni, lühiajaline tagatiseta laen AS-ile C moodustab 10 522 984.99 krooni, kapitalirendi tasumata maksed Swedbank Liising AS-ile moodustavad 168 357 krooni (kõik kapitalirendi lepingud on lõpetatud liisingfirmade poolt seoses võlgnevustega), ostjate ettemaksed moodustavad 108 122.72 krooni. Võlgnevused töötajatele moodustavad kokku 799 231.01 krooni. Pikaajalised tagatiseta laenukohustused IAja OÜ-le M K moodustavad kokku 3 000 000 krooni. Bilansis kajastatud muud viitvõlad moodustavad kokku 498 339 krooni, mis on kolme isiku poolt firmasse tehtud sissemaksed aktsiakapitali suurendamiseks, kuid kuna aktsiakapitali suurendamist ei registreeritud, on nimetatud isikutel nõudeõigus AS-i C vastu. Seega tulenevalt eeltoodust moodustavad AS-i C ajutisele haldurile teadaolevad võlad kokku 22 008 446.04 krooni. Majandustegevus AS-is C lõppes 2008.a. lõpus, lõpetatud on kõik koostöölepingud, töölepingud on lõpetamata 3 töötajaga. Seisuga 01.04.2009.a. on äriühingul ajutisele haldurile teadaolevalt vara kokku hinnanguliselt 382 664.48 krooni, samas kohustusi 22 008 446.04 krooni. Seega ületavad kohustused varasid 21 625 781.56 krooni. Tulenevalt eelpoolkirjeldatud olukorrast on ajutine haldur seisukohal, et AS C on püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Äriühingu tervendamine ei ole ajutise halduri arvates võimalik Maksejõuetuse põhjus: ettevõtte tegevjuhi TH’i juhtimisvead. Kas tegemist on ka kuriteo tunnustega tegudega, vajab kontrollimist pankrotimenetluse käigus. Ajutine haldur asub seisukohale, et välja tuleb kuulutada AS-i C pankrot. Kohtuistung Kohtuistungil jäi võlgniku esindaja pankrotiavalduse juurde ja palus välja kuulutada pankrot. Võlgnikul ei olnud vastuväiteid ajutise pankrotihalduri töötasu osas. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde ja palus välja kuulutada AS-i C pankrot ning teatas, et on valmis jätkama pankrotihaldurina. Ajutine pankrotihaldur peab vajalikuks, et nii praegune AS-i C juhatuse liige OS kui ka endine juhatuse liige TH kinnitaksid vandega, et kohtule esitatud andmed võlgniku vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on neile teadaolevalt õiged (PankrS § 86).

Pankrotimääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada AS-i C pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus L Müürsoo. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. 3(4)

Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Seisuga 01.04.2009.a. on äriühingul ajutisele haldurile teadaolevalt vara kokku hinnanguliselt 382 664.48 krooni, samas kohustusi 22 008 446.04 krooni. Seega ületavad kohustused varasid 21 625 781.56 krooni. Võlgniku kohustus võlausaldajate ees on suurem kui PankrS § 15 lg 2 p 3 sätestatud nõude alampiir. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu on võlgnik maksejõuetu. Ajutine pankrotihaldur L Müürsoo on esitanud tasunõude 11,5 töötunni eest kokku summas 20 000.00 krooni. Võlgnik ajutise halduri tasunõudele vastu ei vaidle. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 17 250.00 krooni ja hüvitiseks tehtud vajalike kulutuste katteks 2750.00 krooni. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast.

Mare Kõlvart Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.