Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad

Menetluse liik Resolutsioon

Menetluskulud

Edasikaebamise kord

Tamara Šabarova

Tsiviilasi nr 2-09-2099

kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. TsMS § 416 järgi kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsusele apellatsioonkaebus 30 päeva jooksul arvates otsuse talle kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule (aadress: Kalevi 1; 50050 TARTU; telefonid: 7500702 või 7500703; faks 7500701; e-post: [email protected] või [email protected]). Vastavalt TsMS §

lg

tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Asjaolud Viru Maakohtu Narva kohtumaja menetluses on tsiviilasi Osaühingu Aktiva Finants hagi O I vastu 1263 krooni nõudes. Tsiviilasja eelmenetluse käigus saatis kohus kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul hagiavalduse kättesaamisest. Kirjaliku vastuse nõude koos lisadega sai kostja ema 20.02.2009.a kostjale O I üleandmiseks. Kostja määratud tähtajaks vastust kohtule ei esitanud. Kostja on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmisel on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. 19.01.2009.a esitatud hagiavalduses taotles hageja esindaja tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta. Kohtu õiguslik põhjendus Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega kooskõlas TsMS § 407 lg 1 ja § 444 lg 1, kuivõrd hagi on õiguslikult põhjendatud ja hagimaterjalid on kostja kätte saanud, kuid kohtule tähtaegselt vastanud ei ole. Sel juhul loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid antud asjas ei esine. TsMS § 444 lg 4 alusel võib kohus kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Hagi on tõendatud tsiviilasja kirjalike tõenditega ning õiguslikult põhjendatud VÕS §-ga 76 lg 1, 100, 101, lg 1, 2, 108, lg 1, 113 lg 1, 115 lg 1, 127 lg 1 ja 128 lg 1, 2, 4, 158 lg 1. Kostjalt kuulub 2(4)

Tsiviilasi nr 2-09-2099

väljamõistmisele võlgnevus summas 632 krooni ja viivised summas 631 krooni, ning menetluskulud. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulud antud tsiviilasjas kannab O I, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud hagis menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palub välja mõista kostjalt menetluskuludena kokku 2 250 krooni, millest 250 krooni moodustab maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv, 1 000 krooni hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv ning õigusabikulud summas 1 000 krooni. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 ja 7 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Kohtute Infosüsteemist nähtub, et tsiviilasjas nr. 2-08-32695 Osaühingu Aktiva Finants maksekäsu kiirmenetluses O I vastu 1263 krooni saamiseks, on kohus 12.12.2008.a määrusega jätnud maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel. Nimetatud määrus jõustus 12.12.2008.a. Käesolevas asjas on hagiavaldus kohtule esitatud 19.01.2009.a, seega ei ole ühe kuu jooksul, mistõttu ei ole hageja nõue maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu summas 250 krooni väljamõistmiseks põhjendatud. Hageja taotleb mõista kostjalt välja esindaja kulu suuruses 1 000 krooni ja on selle tõendamiseks esitanud Julianus Inkasso OÜ 15.01.2009.a arve nr 817528 (t lk 26). Kohus on tsiviilasja materjalide analüüsimise tulemusena seisukohal, et tegemist on ilmselgelt ebamõistlikult suure esindaja kuluga, milline ei vasta tsiviilasja materjalidest nähtuva esindaja tegeliku töömahuga. Kohus arvestab esindaja kulu suuruse põhjendatuse ja vajalikkuse määramisel järgmiseid asjaolusid kogumis: 1) esindajateks antud asjas olnud füüsilised isikud on Julianus Inkasso OÜ töötajad ning nimetatud äriühing tegeleb hageja esindamisega sarnastes õigusvaidlustes vähemalt aastast 2005; nimetatud asjaolud saab lugeda üldiselt teadaolevateks ja on kohtule teada igapäevasest tööpraktikast; 2) kõikide nimetatud aastate jooksul on viidatud õigusvaidlusteks olnud mobiilside liitumislepingutest tulenevad klientide võlgnevused ja vastavasisulisi hagiavaldusi on kohtutesse esitatud tuhandeid; 3) hagiavalduste, sealhulgas ka antud asjas, vormistamisel on kõigi aastate jooksul esindaja kasutanud algselt välja töötatud hagiavalduse vormi, milles, lähtuvalt konkreetsest võlgnikust, muudetakse vaid nimesid, aadresse, lepingute kuupäevi ning võlgnevuse perioode ja summasid; samad on ka nõuete materiaalõiguslikud põhjendused. Seega arvestades esindaja(te) tegelikku töömahtu ja nende töö madalat keerukust peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt esindaja kulu välja suuruses 500 krooni. Tulenevalt TsMS § 1741 lg 3 sätestatust määrab kohus tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Hageja taotlenud menetluskulude väljamõistmist ja esitas ka menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskuludeks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 3(4)

Tsiviilasi nr 2-09-2099

1000 krooni, maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 250 krooni, OÜ Aktiva Finants poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest 1000 krooni. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista õigusabikulud summas 500 krooni ning hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõiv 1 000 krooni, kokku 1 500 krooni. Kohus selgitab, et kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). Kohus teeb tagaseljaotsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 162 lg 1, 2, 173 lg 1, 1741 lg 3, 175 lg 1, 190 lg 3, 407 lg 1, 415, 416 lg 2, 441 lg 1, 442, 444 lg 1, 468 lg 1 p 2.

Tamara Šabarova Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.