Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Menetluskulude jaotus Jätta hageja menetluskulud täielikult täielikult kostja kanda ning kostja menetluskulud menetluskulud kostja enda kanda.

Kohtuotsus Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks maakohtu kantselei kaudu 28 28.04.200 .04.2009 .2009 kell

Hagiavalduses esitatud asjaolud Hageja ja kostja K S sõlmisid 03.10.2007 tarbijakrediidilepingu nr.0700851/45st. Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale krediiti summas 67 958.10 krooni. Kostja oli kohustatud maksma hagejale intressi 25,07% krediidisummast ühe aasta kohta. Poolte kokkuleppel kohaldatakse lepingule AS-i Balti Investeeringute Grupi Pank krediidilepingute üldtingimusi nr S. Kuna kostja ei täitnud lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt, siis saatis hageja kostjale 28.07.2008 ja 26.08.2008 võla osas meeldetuletuskirjad ja ka hoiatuse 04.09.2008, et võla tasumata jätmise korral on hageja sunnitud lepingu üles ütlema. Kostja oma lepingulisi kohustusi täitma ei asunud, mistõttu 25.09.2008 väljastatud avaldusega teatas hageja kostjale lepingu ülesütlemisest. Lepingu järgi tagastamata krediidisummaks jäi 67 241.35 krooni. Lähtudes eeltoodust ning tuginedes lepingule ja seadusele, nõuab hageja hagi esitamisel kostjalt võlgnevuse väljamõistmist summas 92 173.38 krooni, millest 67 241.35 krooni on tagastamata krediidisumma, 6 323.85 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 13 448.27 krooni leppetrahv, 1000 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud, 4 159.91 krooni sissenõutavaks muutunud viivis. Peale selle palub hageja kostjalt välja mõista alates hagi koostamisest 08.12.2008 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 25,07% tagastamata krediidisummalt aastas. Hageja tugineb nõudes AS-i Balti Investeeringute Grupi Pank krediidilepingute üldtingimustele S, võlaõigusseaduse (VÕS) §-dele 402, 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1 ja 6; 108 lg 1; 113 lg 1, 158 lg 1 ja 415 lg 1, 416 lg 1 ning TsMS § 367 sätetele. Hagi tõendamiseks on esitatud kirjalikud tõendid - tarbijakrediidilepingu koopia koos maksegraafikuga ja üldtingimustega, viivisearvestuse, koopiad hageja laenuteenuste hinnakirjast, võla sissenõudmisega seotud kirjadest, lepingu ülesütlemishoiatusest ja avaldusest.

Kohtumenetluse käik Korraldava määrusega võttis kohus hagi menetlusse ning väljastas hagimaterjalid kostjale tutvumiseks ja kirjaliku vastuse esitamiseks. Hagimaterjalid on kostja elukohas vastu võetud 23.02.2009. Vastust hagile kostja ei ole esitanud. Kohus määras hagi läbivaatamiseks kohtuistungil.

15.04.2009 15.04.2009 toimunud kohtuistungil jääb hageja hagiavalduses toodud nõude juurde, loobudes samas leppetrahvi nõudest summas 13 448.27 krooni. Hageja nõudeks jääb kostjalt summa 78 725.11 krooni väljamõistmine, millest tagastamata krediidisumma moodustab 67 241.35 krooni, intress summas 6 323.85 krooni, võla sissenõudmisega seotud kulud summas 1000 krooni ja sissenõutavaks muutunud viivis 4 159.91 krooni, samuti alates 08.12.2008 lisanduv viivis kuni tagastamata krediidisumma tagastamiseni. Hageja on võla sissenõudmisega seotud kulud kandnud, kostjale saadetud kirjad ja avaldus on tõenditena esitatud, hageja kulutused on seotud kostja poolt lepingu rikkumisega ning kulutuste hüvitamises on poolte vahel kokku lepitud. Kostjal vajalike sissetulekute puudumisel ei näe hageja võimalust asja lahendamiseks kompromissi sõlmimisega. Kostja nõustub nõustub samal kohtuistungil hageja leppetrahvist leppetrahvist loobumisega loobumisega seoses vähendatud nõudega. nõudega. Kostja seletusel puuduvad tal hageja nõutud summa tasumiseks vajalikud rahalised vahendid. Kostja ise on invaliidsuspensionär, tema peres on kolm alaealist last, kellest kõige nooremaga -1 aasta ja 3 kuu vanuse lapsega on abikaasa lapsehoolduspuhkusel. Pere elab sotsiaalpinnal ning neil puudub ka vara, millele oleks võimalik kohtuotsuse täitmisel koheselt sissenõuet pöörata.

III. Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus, olles ära kuulanud hageja esindaja ja kostja seisukohad ning tutvunud hageja poolt hagi tõendamiseks esitatud kirjalike tõenditega leiab, et hagi on põhjendatud ja tõendatud hageja poolt kohtuistungil vähendatud nõude ulatuses ja kuulub selles ulatuses täielikult rahuldamisele. Pooltevahelised suhted tulenevad nende vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingust ja sellega lahutamatult seotud üldtingimustest. Esitatud hagi on ka õiguslikult põhjendatud VÕS §-ide 402, 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1 ja 6; 108 lg 1; 113 lg 1, 415 lg 1 jas 416 lg 1 alusel. Vastavaid seadusesätteid on hageja hagiavalduses kirjeldanud. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Hageja on kostjale võimaldanud krediiti summas 67 958.10 krooni. Poolte vahel oli lepitud kokku ka tasumisele kuuluvas intressimääras ja krediidisumma tagastamise maksegraafikus. Kostja on omaks võtnud, et ta ei ole täitnud lepingut korrektselt ning on jäänud hageja ees hagis märgitud tagastamata krediidisummas võlgnevusse. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg l alusel võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid

õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 416 lg 1 alusel võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Sama sätestasid ka üldtingimuste p. 5.1.1. Hageja esitatud tõenditest (meeldetuletuskirjad, lepingu ülesütlemise hoiatus ) nähtuvalt on hageja VÕS § 416 ja poolte vahel sõlmitud lepinguga sätestatud tingimusi võlgniku poolt kohustuste rikkumisel lepingu ülesütlemisel ka järginud. Üldtingimuste p 9.3 kohaselt tuleb krediidisaajal tasuda krediidiandjale võla sissenõudmisega seotud kulud, s.h. kohtu-, inkasso ja täitemenetlusega seotud kulud. Lepingu rikkumisest tulenevalt kirjalike teadetega seotud kulud tuleb hüvitada vastavalt krediidiandja hinnakirjale. Kostjale on saadetud kaks meeldetuletuskirja, ülesütlemise hoiatus ja ülesütlemisavaldus. Hinnakirjas kokkulepitud tasud ei sisalda mitte ainult postiteenuse maksumust, vaid ka töövahendite, töö ja ajakulu maksumust. Seega, hageja oli õigustatud lepingut ennetähtaegselt üles ütlema ja nõudma lepingust tulenevate summade tasumist ning kostja ei ole vastavat asjaolu ka vaidlustanud. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 415 lg 1 alusel ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne (VÕS § 94) määr, siis loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja ei ole hagiavalduses märgitud viivis- ja intressimäärasid ega nende alusel hageja poolt arvestatud summasid vaidlustanud. Hageja loobus kohtumenetluse käigus hagiavalduses märgitud leppetrahvi nõudest summas 13 448.27 krooni. Vastavalt TsMS § 206 lg 1 on hagejal õigus muuta hagi alust või eset, suurendada või vähendada oma nõuet või loobuda hagist, kostjal on õigus hagi õigeks võtta. Eeltoodud asjaoludel ning kohtumenetluses hageja poolt vähendatud ulatuses on hageja nõue kohtu hinnangul põhjendatud ning kuulub tervikuna rahuldamisele. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele kokku 78 725.11 krooni, millest 67 241.35 krooni moodustab tagastamata krediidisumma, 6 323.85 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 1000 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud ning 4 159.91 krooni - sissenõutavaks muutunud viivis. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtul mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi hageja ees täitnud ka hageja poolt lepingu ülesütlemise järel. TsMS § 367 tulenevalt tuleb kostjalt välja mõista ka alates 08.12.2008 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 25,07% tagastamata krediidisummalt aastas.

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Hagi esitamisel on hageja tasunud vastavalt hagi hinnale riigilõivu summas 3 750 krooni ning hagimaterjalide elektroonilise väljatrüki eest tasutud riigilõivu – 17 krooni. Muude menetluskulude osas hagi kohtulikul läbivaatamisel andmed puuduvad. Hagejal on TsMS § 174 lg 1 kohaselt õigus nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kohus juhindus otsuse tegemisel veel TsMS § 386 lg 2; 442; 461 lg 4; 468 lg 1 p 2 ja 632 nõudeist. Kohtunik Ärakiri õige: Nooremreferent Kohtuotsus jõustus 02. juunil 2009.a Nooremreferent

/allkiri/

I.Külavee I.Golubev

I.Golubev

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.