Muud › Muud hagiasjad

rikke tõttu. Juhtunu tuvastamiseks hageja pöördus avaldusega AS Pähklimäe Elamuvalitsus poole, kes vahetult haldab xxxx maja. AS Pähklimäe Elamuvalitsus koostas kahjustuste kohta akti. AS Vanalinna Elamuvaldus koostas arve, mille kohaselt kostja tekitatud kahju hagejale on 2 085 krooni ja 30 senti. Kostja ei ole vabatahtlikult olnud nõus kahjusummat hüvitama, mistõttu hageja palub kostjalt välja mõista 2 085 krooni ja 30 senti koos hagi esitamisel tasutud riigilõivuga 125 krooni. Hagi on esitatud TSK § 448 alusel. II. Kostja kirjalik vastus. Kostja kohtule 25.01.2001.a. saabunud kirjalikus vastuses hagiga nõus ei ole. Kostja selgitab, et 14.05.1998.a. tema abikaasa V.K avastas tualettruumis, et kuumaveetorus on mõra ja toru laseb vett läbi. Mees jooksis V.V ’i juurde, et saada soojussõlme võti ja et siis kraanid sulgeda. V.V ’it kodus polnud. V. V oli soojussõlme ukse omavoliliselt lukustanud. Mees tahtis veejooksu sulgeda, kuid ventiil tuli ära. Siis võttis mees kaltsud ja püüdis ventiili ava sulgeda, kuid seal oli kõik aurune ja mees sai põletushaavu. Kostja helistas korterist 77 ja kutsus avariiteenistuse, kuid kuna seal polnud transporti, siis tuldi alles 40 minuti pärast. V.K viidi traumapunkti. V.V hakkas tegema avaldusi Linda tn. Elamuvaldusse ja mees pidi ka sinna seletuskirju kirjutama. V.V sai elamuvaldusest arve ja esitas selle, kuid kostjal pole sellist raha, millega maksta. Elada tuleb 355 krooniga kuus. V.V elab aga korteris juba 10 aastat ega ole remonti teinud, kuigi tema korteri köögi laes olid ka varasemalt teiste isikute tõttu toimunud veeleke tagajärjed näha. III III. II. Asja kohtulik arutelu. arutelu. Kohtuistungil hageja jääb oma nõude juurde ja palub kostjatelt välja mõista materiaalse kahju katteks 2 085 krooni ja 30 senti, kuigi tegelikkuses kulus remondiks rohkem raha ja praegu ei saa sellise raha eest enam mingit remonti teha. Hageja selgitab, et kostja kirjalikus vastuses esitatu on vale. Tegelikkuses kostja ja tema mees süstemaatiliselt jõid puskarit ja ka sel päeval olid kostja ja tema mees mõlemad purjus, kuid K hakkas ise ventiili parandama. Soojussõlme selles trepikäigus pole ja soojussõlme võti asus Rahu tn. jaoskonnas. K on endal korteris telefon ja nad saanuksid ise oma korterist helistada, aga seda ei tehtud. Hoopiski krt. 77 elanik kutsus avariitalituse välja. Järelikult K ei julgenud helistada, kuna oli purjus. Kuidas K soojussõlme sisse sai, pole teada, kuid oma korterisse jõudes tulnuks tal veenduda, kas ta sai ventiilid suletud. Seda K ei teinud. Seega on K ise süüdi, et põletushaavu sai. Hageja ütleb, et korter oli täiesti üleujutatud ja seal polnud enam võimalik ilma remonti tegemata elada. Lisaks kahjustus koera tervis, nii et koer suri. Elamuvalduses koostati remondiarve ja selles märgitud summast lähtudes palub hageja hagi rahuldada, sest kostja on talle kahju tekitanud ja peab selle ka hüvitama. Kostjad A K õigusjärglastena kumbki kohtuistungile ei ilmunud, oma vastuväiteid ei esitanud. IV. Maakohtu tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused. TsMS § 438 lg. 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Vastavalt TsMS § 439 ei või kohus ületada nõude piire, ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. TsMS § 442 lg. 5 näeb ette, et kohus lahendab selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded. Sama paragrahvi lg. 8 kohaselt peavad kohtu järeldused põhinema tuvastatud asjaoludel, samuti peab kohus kohaldama vastavat seadust. Kohus, kuulanud ära hageja seletuse ja hinnanud esitatud kirjalikke tõendeid, tuvastas, et kostja korteris toimunud sanitaartehnika rikke tõttu sai hageja korter veekahjustusi ning hageja sai materiaalset kahju korteri remondikulude läbi. Lähtuvalt esitatud nõudest kohus leidis, et pooltevahelisele suhtele tuleb kohaldada kuni 01.07.2002.a. kehtinud seaduse sätteid, sest juhtunu toimus 1999.a. VÕSRS § 2 kohaselt

kohaldatakse asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 0l.07.2002.a., asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust. Hageja viidatud ja kuni 01.07.2002.a. kehtinud TsK § 448 lg. 1 kohaselt kodaniku isiksusele või varale, samuti ka organisatsioonile tekitatud kahju kuulub kahju tekitanud isiku poolt täies ulatuses hüvitamisele. Selle sätte alusel materiaalse kahju tuvastamine eeldab nelja tingimuse olemasolu: kannatanul peab olema tekkinud kahju, tekkinud kahju ja kahjutekitanu teo vahel peab olema põhjuslik seos, kahjutekitanu tegu peab olema õigusvastane ja kahjutekitanu peab olema kahju tekitamises süüdi. Ühegi neist puudumisel nõuet rahuldada ei saa. TsK § 448 lg. 2 kohaselt vabaneb kahju tekitanu kahju hüvitamisest, kui ta tõendab, et kahju ei tekkinud tema süül. Seega lasub süü puudumise tõendamine kostjal. Hagi esitamise aegu kehtinud TsMS § 91 lg. 1 sätestas, et kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Analoogne säte sisaldub ka kehtiva TsMS §-s 230, mille kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja ei ole oma süü puudumist tõendanud. Samas on hagi tõendamist leidnud hageja seletuse ja asjas esitatud kirjalike tõenditega. AS Pähklimäe Elamuvalduse 17.05.1999.a. aktist nähtub, et V.V i korteris xxxx avastati veekahjustus köögis ning et korterist 81 ei ole sanitaartehnika remondi vajaduse kohta teavet saabunud. AS Vanalinna Elamuhooldus arve kohaselt moodustavad viidatud korteri remondikulud 2 015 krooni ja 30 senti. Arve koostamise eest on hageja tasunud 70 krooni. AS Pähklimäe Elamuvaldus 24.08.1998.a. aktist V.V i korteri ülevaatuse kohta nähtub, et avastati korteri 81 tualetis mõra kuumaveetorul, peremees oli võtnud ära ventiili ja see asus köögis, kuigi oli töökorras. Avariitalituse töötajate seletuse kohaselt oli K purjus. Avariitalituse töötajad sulgesid vee ja panid ventiili tagasi. Korteri 81 peremehe süü tõttu vesi ujutas üle alumise korteri nr. 78, kus on kahjustatud laed mõlemas toas ja köögis ning seinad köögis, vannitoas ja tualetis ning väikeses toas. Kostja ise oma kirjalikus vastuses on õigeks võtnud, et juhtunu leidis aset 14.05.1998.a. Kohus tuli järeldusele, et kostja õigusvastane tegevus seisneb selles, et kostja lubas oma abikaasa ebakaines olekus, omavoliliselt ja asjaolusid kontrollimata tegema oma korteris sanitaartehnika remonditöid. Kostja jättis täitmata kohustuse kutsuda õigeaegselt välja vastavad remonditöölised. Sellise tegevuse tagajärjel tekkis kuuma vee leke ja veekahjustused kostja all asuvas ning hagejale kuuluvas korteris. Materiaalse kahju summa ja kulutused on tõendatud AS Vanalinna Elamuhooldus esitatud arvega. Seda summat vaidlustatud pole. Seega kostja õigusvastane tegevus, süü, materiaalne kahju, seos kostja teo ja materiaalse kahju tekkimise vahel on tõendamist ei leidnud ning hagi on põhjendatud rahuldada tervikuna kostja õigusjärglaste vastu. Narva notar A B teatel on kostjad A K pärandi vastu võtnud. PärS § 116 lg. 2 kohaselt pärast pärandi vastuvõtmist ei saa sellest enam loobuda, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Pärast pärandist loobumist ei saa seda enam vastu võtta. A K pärijatena on pärandi vastu võtnud kostjad. PärS § 130 lg. 1 kohaselt pärandi vastuvõtmisega lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt seaduses sätestatud juhtudel võivad pärandaja isikuga lahutamatult seotud õigused üle minna pärijale ja lg. 3 järgi, kui pärandvarast ei piisa kõigi pärandaja kohustuste täitmiseks ning ei ole tehtud pärandi inventuuri ega välja kuulutatud pärandvara pankrotti, on pärija kohustatud täitma pärandaja kohustused ka oma vara arvel. Seega vastutavad kostjad ka pärandaja kohustuste ja võlgade eest. TsMS § 231 lg. 4 sätestab, et omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kostjad pole vastuväiteid esitanud. 01.07.2002.a. jõustunud VÕS § 65 lg. 2 kohaselt solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seadusega sätestatud juhul või tehingu alusel. Seega vastutavad kostjad hageja

ees solidaarselt ja kahjusumma tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista hageja kasuks ja kahju katteks 2 015 krooni ja 30 senti. Hageja nõutav 70 krooni arve koostamise kulude katteks on käsitletav kohtukuluna, kuna kehtinud TsMS § 46 järgi olid kohtukulud riigilõiv ja asja läbivaatamiskulud. TsMS § 52 kohaselt olid asja läbivaatamiskulud ka dokumentaalse tõendi saamise kulud. 01.01.2006.a. jõustunud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hagiavaldus on saabunud Narva Linnakohtule 16.08.1999.a. Vastavalt kehtinud TsMS §-le 60 lg. 1 mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kuna hagi rahuldatakse tervikuna, tuleb hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõiv 125 krooni ja 10 senti ning tõendi saamiseks tasutud 70 krooni kohtukuluna kostjatelt solidaarselt välja mõista. Lähtudes tuvastatust kohus kohaldas kehtinud TSK § 448 sätteid ja juhindus TsMS §de 230, 441-442, § 632 lg. 1 nõudeist.

Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent

/allkiri/

Kohtuotsus jõustus 04. augustil 2009.a Nooremreferent

S.Tooming I.Golubev

I.Golubev

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.