H.L. hagi Ida-Viru Jahimeeste Seltsi vastu 2 500 krooni kahju hüvitamise nõudes. Hagihind 2 500 krooni.
Asja läbivaatamise kuupäev
07. aprill 2009.a
Istungil osalenud isikud
Hageja H.L.; Kostja seaduslik esindaja M. T..
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista Ida-Viru Jahimeeste Seltsilt (registrikood xxx, asukoht xxx) H.L. (isikukood xxx, elukoht xxx) kasuks kahjuhüvitis 1 250 (üks tuhat kakssada viiskümmend) krooni.
3.Jätta kummagi poole menetluskulud tema enda kanda.
4.Saata kohtuotsus pooltele teadmiseks.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi 1, Tartu) 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1.12. detsembril 2008.a esitatud hagiavalduse kohaselt 07.06.2008.a tuhnisid metssead hageja kartulipõllu (umbes 0.5 ha) üles ja sõid kartulid ära. Samal päeval helistas hageja Ida-Virumaa Keskkonnateenistuse peaspetsialist M. P., kes ütles, et kahju tuleb üle vaatama Ida-Viru Jahimeeste Seltsi esimees. Põldu tuldi vaatama 09.06.2008.a, kuid kostja keeldus kahjustuse kohta akti vormistamast, põhjusel, et hageja ei ole kartulipõllule tara ümber ehitanud.
2.Hageja oli omalt poolt teinud kõik võimaliku, et kaitsta kartulipõldu metssigade eest. Samal päeval, kui kartulid maha pani, pani hageja põllule raadio, mis mängis ööpäevaringselt. Tal oli tehtud hernetont. Hageja käis ise igal öösel põllul vilega vilistamas ja kella helistamas.
3.Kostja kasutab hageja talumaad enda huvides, tuues sinna välismaalasi jahile. Maamaksu maksab hageja, kuid tulu saab kostja. Viimasel viiel aastal, kui jahimeeste selts hakkas hageja naabritalu mahajäetud põllule sigade jaoks teravilja külvama, on metssead hävitanud hageja ja tema naabrite kartulisaagid. Hageja kartulipõllu lähedale oli jahimeeste seltsi poolt ehitatud söödaplats, kuhu metssigadele sööki toodi. Nüüdselt söögikohad on inimeste rahulolematuse tõttu likvideeritud, kuid sissejuurdunud harjumiste kohaselt külastavad metssead vanu söögikohti ja, leidmata sealt toitu, ründavad talupidajate kartuli- ja viljasaake.
4.Hageja palus kostjalt välja mõista tekitatud kahju katteks 2 500 krooni (500 kg kartulit hinnaga 5 krooni/kg).
MENETLUSE KÄIK
5.Viru Maakohtu 19.12.2008.a kohtumäärusega jäeti hagi käiguta, hagejale anti tähtaeg riigilõivu tasumiseks. Hageja kõrvaldas puudused 02.01.2009.a.
6.27.01.2009.a esitas hageja kohtule taotluse tsiviilasja lahendamiseks tagaseljaotsusega juhul, kui kostja ei vasta hagile. Hageja palus välja mõista tekitatud kahju 2 500 krooni, riigilõiv koos teenustasuga 270 krooni ja sõidukulud 132 krooni.
KOSTJA VASTUS
7.25. veebruaril 2009.a esitatud vastuses kostja kinnitas, et hageja elamule lähedal asuval kartulipõllul on käinud metssead, vastab tõele. Seda käisid kohapeal kontrollimas Ida-Viru Keskkonnateenistuse jahindusspetsialist R. S. ja Alajõe jahtkonna esimees A. A.. Teostatud mõõtmise käigus selgus, et kartulipõllu suurus on 8 m x 60 m (ca 0.048 ha). Kartulipõllule oli paigaldatud 2 vana riideeset (hernetonti). Alajõe jahtkond on juba viis aastat tagasi antud põllu lähedalt likvideerinud metssigade söödakoha ning metssigade arvukus ei ole ületanud maksimumpiiri.
8.Hagejaga ei ole jahirendilepingut sõlmitud. Kuna katastriüksus on vaba riigimaa, siis jahirendileping on sõlmitud vallaga.
9.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda.
KOHTUISTUNG
10.07. aprilli 2009.a toimunud kohtuistungil hageja jäi hagis esitatud nõude juurde. Hageja seletuste kohaselt 5 viimast aastat on metssead ära söönud tema kartulipõllud. Kostja on esitanud
2 (5)
2-08-85448 kohtule valeandmed sigade arvu kohta, sest ainuüksi hageja põllul käivas seakarjas on 50 siga, kes käivad põllul tuhnimas. Samuti ei vasta tõele, et hageja talumaa on vaba riigimaa, see maa kuulub hagejale. Kostja esindajad käisid põllul ilma hagejata. Kostja tehtud fotol on näha põldu ainult ühelt poolt. Varem sai hageja kartuleid kasutada nii müügiks kui enda tarbeks, nüüd mitte. 2008.a hageja pani kartulid maha kahel korral ja mõlemal korral sõid sead need kartulid ära. Hageja käis hoiatamas ja palumas, et talle hüvitataks kahju, kuid talle ainult irvitati näkku. Esitatud kahju on esitatud möödunud aasta eest. See summa hõlmab kahekordse istutamise. Kõik müüvad kartuleid hinnaga 5 krooni kilo. Hageja ostis esimesel korral 4 kotti kartuleid, teisel korral 6 või 7 kotti. Kellelgi naabritest ei ole tara püstitatud, hagejal oli kogu põllu lint ümber pandud.
11.Kostja esindaja hagi ei tunnistanud. Esindaja seletuste kohaselt tuli 07.06.2008.a teade Keskkonnaametist, et on tekitatud kahju. Kontrollimisel selgus, et antud põld on metssigade poolt ära söödud. Kahe päevaga ei ole võimalik põldu tühjaks süüa. 2008.a oli sigade arv 50. 2007-2008.a istutati metsloomade jaoks hektarit ja 2008-2009.a 14 hektarit, kus moodustatakse söödaplatsid. Kostja ei saanud hagejaga jahirendilepingut sõlmida, kuna hageja maa ei ole kinnistatud. 2007.a muutus maakorralduse kord ja külade maad liideti jahimeeste maaga. Kogu Alajõe jahipiirkond on 18 000 ha. Peale hageja ei ole esitatud ühtegi kaebust metssigade poolt kahju tekitamise kohta, samuti ei ole sellest teatatud. Hageja poolt kasutusele võetud meetmed metssigade vastu ei aita, metssigade vastu peab panema elektrikarjuse. Hageja peab ise vastutama temale tekitatud kahju eest. Kostja esindaja palus jätta hagi rahuldamata ja jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
12.Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, kuulanud ära poolte seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud, kuid kuulub rahuldamisele osaliselt.
13.Hageja nõudeks on metssigade tekitatud kahju kostjalt väljamõistmine. Hagi esitamise on hageja põhjendanud kostja poolt hageja talumaade kasutamisega ja kostja poolt hageja kartulipõllu lähedale metssigadele söödaplatsi ehitamisega. Söödaplats on likvideeritud, kuid metssead, leidmata sealt toitu, hävitasid hageja kartulipõllu. Kostjal oma vastuses hagile ja kostja esindajal kohtuistungil ei olnud vaidlust kostja poolt hageja kartulipõllu lahedale söödaplatsi ehitamise, metssigade poolt hagejale kahju tekitamise ega tekitatud kahju üle. Kostja vaidleb hagile põhjusel, et: hageja ei ole maaomanik; kostjal ei ole hagejaga jahirendilepingut sõlmitud; Alajõe jahtkonna metssigade arvukust ei ole kunagi maksimumpiiri ületanud.
14.Iisaku valla 19.12.2007.a korraldusega nr 279 tagastati L. L.’le õigusjärgluse alusel Iisaku vallas Varesmetsa külas 56.46 ha suurune maatulundusmaa Kuusiku maaüksuse moodustamiseks (tl 41). Sellest tulenevalt nõustub kohus kostja väidetega osa, et hageja ei ole maa omanik, mistõttu ei saanud kostja hagejaga jahinduslepingut sõlmida. Et hageja valdas ja kasutas maad ilma seaduse või lepingu aluseta, et ole tuvastatud. Kuna kostjal ei ole vaidlust hageja õigustatuse üle Kuusiku maaüksust kasutada, tuleb asuda seisukohale, et hagejal oli õigus vaidlusalust maatüki kasutada muu hulgas ka kartulipõlluna.
15.Jahiseaduse (JahiS) §5 lg1 alusel jahimaa on jahiulukite vabaks elamiseks sobiv ja jahipidamiseks kasutatav ala. JahiS §9 lg1 alusel jahimaa antakse kasutusse jahipiirkondade
3 (5)
2-08-85448 kaupa jahipiirkonna kasutusõiguse loaga. Sama paragrahvi 2. lõike punkti 1. kohaselt jahipiirkonna kasutusõiguse luba on õigus saada mittetulundusühingul, mille liikmed on füüsilised isikud, või äriühingul, mille vähemalt üheks põhikirjas nimetatud tegevusalaks on jahinduse korraldamine. Kostja põhikirja kohaselt kostja on mittetulundusühing ja tema põhiülesanded on muu hulgas jahilepingute sõlmimine ja nende tingimuste täitmine ning ulukihoolde teostamine (tl 12-17).
16.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §230 lg1 esimese lause alusel kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS §231 lg1 järgi tõendada ei ole vaja asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks. Üldtuntuks võib kohus lugeda asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest. Kahju hüvitamise hagi esitamisel peab hageja tõendama kahju tekitamise fakti ja tekitatud kahju suurust. Kahju hüvitamise hagi rahuldamata jätmiseks peab kostja tõendama, et kahju ei ole tekkinud või et kostja ei ole kahju tekitamises süüdi. Milliseid tsiviilkohtumenetluse seadustikuga lubatud tõendeid selleks esitada, on poolte otsustada. Kuigi kostja oma vastuses hagile väitnud, et Alajõe jahtkonna metssigade arvukust ei ole kunagi ületanud maksimumpiiri, siiski tegelikult ei ole kostja oma väidete kinnitamiseks ühtegi tõendit esitanud.
17.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse §5 alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. JahiS §24 sätestab jahiulukikahjustuste heastamine kohustuse, mille 1. lõike kohaselt jahipiirkonna kasutaja on kohustatud maaomaniku või tema volitatud esindaja nõudmisel heastama jahiulukikahjustused, kui tema tegevuse või tegevusetuse tõttu ületab jahiulukite arvukus maksimaalse lubatud arvukuse. Kohus ei nõustu kohtuistungil aset leidnud kostja esindaja vastuväidega looduskaitseseaduse (LKS) §60 alusel hagejal kahju hüvitamise nõudeõiguse puudumise kohta. LKS §7 järgi loodusobjekti kaitse alla võtmise eeldus on selle ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajaloolis-kultuuriline või esteetiline väärtus või rahvusvahelisest lepingust tulenev kohustus.
18.LKS §60 lg1 kohaselt vara kaitseks looma eest on lubatud kasutada kõiki kaitseabinõusid, mis ei põhjusta looma vigastamist või hukkumist ning mis on inimesele ohutud. Sama paragrahvi 2 lõike kohaselt kui vara valdaja ei ole rakendanud kaitseabinõusid vara kaitseks looma eeldatava ründe eest, ei ole tal õigust looma surmata, saada luba looma surmamiseks või saada looma tekitatud kahju eest hüvitist. Looduskaitseseadus ei reguleeri jahimaa kasutamist ega jahiulukite kaitse abinõusid, mistõttu ei ole võimalik looduskaitseseaduse sätteid kohaldada jahiseadusest tulenevate õigussuhtele. Kuna JahiS §1 lg1 alusel sama seadus sätestab jahiõiguse olemuse, reguleerib jahimaa, jahiulukivaru ja jahisaaduste kasutamist ning kehtestab jahipidamise korralduse ja jahiulukite kaitse abinõud, siis JahiS §24 lg1 p1 on erisäte LKS §60 suhtes. Hageja ei ole võimeline metsigade arvukust tõendama, sest arvestuse nende üle peab kostja, kelle käsutuses on ka vastavad tõendid. Kuna kostja ei ole oma vastuväiteid tõendanud, asub kohus seisukohale, et metssigade arvukus ületab maksimaalse lubatud arvukuse.
19.Kohus ei nõustu kostja vastuväidetega hageja poolt kartulipõllu ümber tara püstitamise vajaduse kohta. On üldiselt teada, et talunikud harivad maa ja istutavad kartuleid põldudele põllumajandustehnikaga. Sellepärast ei ehitata kartulipõldudele ümber tara. Pealegi ei ole suurt kasu tarast ega elektrikarjusest, sest nad ei pea metssigade karjale vastu. Hageja rakendatud
4 (5)
2-08-85448 meetmed (lindiriba, riideesemed-hernetondid, ööpäevaringselt mänginud raadio) üldiselt oleks kahju tekitamist vältinud, kui kostja ei oleks hageja kartulipõllu lähedale söödaplatsi ehitanud ja ei oleks seal neid söötnud. Kohus nõustub hageja väidetega, et sead külastavad söögikohti sissejuurdunud harjumiste tõttu. Seega on põhjuslik seos söötmisplatsi ehitamise ja sigade poolt söögikohta külastamise vahel. Kuna vanas söötmiskohas enam ei olnud metssigadel võimalik süüa saada, tuhnisidki nad üles söödaplatsi lähedal asuva hageja kartulipõllu ja sõid kartulid ära.
20.Kostja ei tõendanud, et hagejale kahju tekitamises puudub tema süü. Sellpärast tuleb hagi rahuldada, kuid mitte hageja poolt nõutud ulatuses. Oma hagis väidab hageja, et kahju tekitati 07.06.2008.a. Kohtuistungil antud hageja seletuste kohaselt tegemist on 2008.a kahel korral tekitatud kahjuga. Hageja ei ole tõendanud, et ta kahel korral kartuleid istutas ja metssead kaks korda kartulipõllu tuhnisid. Kostjale teatas hageja ainult ühest juhtumist. Seega tuleb hagi rahuldamisele summas 1 250 krooni, mis on ühel korral istutatud kartuliseemnete 250 kg maksumus hageja poolt toodud hinnaga 5 krooni/ kg.
Menetluskulud
21.Vastavalt TsMS §173 lg1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS §163 lg1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hagi rahuldatakse osaliselt, jätab kohus kummgi poole menetluskulud tema enda kanda.
22.Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS §434, §438, §442, §453, §632, §632 lg1 sätete kohaselt.
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.