2-09-5984/6 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

10.Teha käesolev määrus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded ja Harju Maakohtu registriosakonnale. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Asjaolud ja võlgniku avaldus AS C esitas 13.02.2009.a. Harju Maakohtule avalduse pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti välja kuulutamiseks. 13.03.2009. a kohus algatas pankrotimenetluse ja määras ajutiseks halduriks vandeadvokaadi T Eipre. Ajutise halduri aruanne Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule aruande. Ajutine pankrotihaldur on saatnud võlgniku seaduslikele esindajatele järelepärimised äriühingu vara ja võlgade kohta, millele võlgniku seaduslik esindaja juhatuse liige UU on osaliselt suuliselt vastanud. Ta võimaldas halduril tutvuda äriühingu varaga ladustamisega kohapeal, samuti lubas esitada raamatupidamis- ning muud vajalikud dokumendid enne kohtule aruande esitamise päeva, kuid hiljem rikkus oma lubadust. Alates 3. aprillist 2009. tema mobiiltelefon enam ei vastanud, talle saadetud e-kirjadele ta ei reageerinud. 8. aprillil võttis ta ise ühendust ning lubas tuua haldurile korrastamata raamatupidamisdokumendid 9. aprillil (kohtule aruande esitamise tähtaeg). Äriühingu raamatupidamine oli peetud puudulikult. Osa viimasel ajal koostatud raamatupidamise koonddokumente asub juhatuse liikme sõnul serveris, mille ligipääsuparoole tal ei ole. Juhatuse liige ei olnud võimeline esitama haldurile bilansi, kasumiaruannet ning ühtegi inventuuriakti. Tema sõnul ei ole äriühingu bilanssi u tehtud ja ta ei saaks kinnitada varasemate õigsust, kuna äriühingu varadega ja kohustustega seotud dokumendid on korrast ära ning puudulikud. Teine juhatuse liige ning kõik nõukogu liikmed (kaks neist on ühtlasi ka omanikud) elavad Rootsis. Juhatuse liige J C A teatas vastuseks ajutise halduri e-kirjale, et temal puudub ülevaate äriühingu igapäevasest tegevusest ning palus pöörduda selles küsimuses ettevõtte sisulise tegevjuhi UUi poole. Rootsis elav juhatuse/nõukogu liige väidetavalt ei räägi eesti keelt ning soovis, et ajutine pankrotihaldur tõlgiks talle kõik kohtu ja halduri poolt esitatavad dokumendid inglise keelde. Hiljem esitas ta rootsi- ja inglisekeelseid elektroonilisi dokumente, mida haldur samuti kasutas teabe saamiseks. Samuti, J C A teatas ajutisele pankrotihaldurile, et ta „on psühholoogilistel põhjustel olnud kuu aega haiguslehel, kuna pinge ja surve on olnud laastav tema jaoks ning ta ei tunne ennast hästi. Seega, kui kohus nõuab, et ta ilmuks kohtuistungile, võib ta juba praegu öelda, et ta ei saa. Samas, saab tema arvamusel kasutada Euroopa seadusi ja tal oleks võimalik anda vajadusel võlgniku vanne Norrköping ́u kohtus (Norrköpings Tingsrätt)“. Äriühingu endine raamatupidaja edastas haldurile osa palgalehti (viimaste kuude eest). Aruande koostamisel kasutas ajutine haldur neid dokumente, avalikult kätte saadavaid dokumente ning krediidiasutuste, riiklike registrite, kohtutäiturite ning maksu- ja tolliameti poolt esitatud andmeid.

AS-is Swedbank omab võlgnik: − arvelduskontot nr. xxxxxxxxxxxxxx, mille saldo on 24.03.2009.a. seisuga 0 (null) krooni; − arvelduskontot nr. xxxxxxxxxxxxxxxx, mille saldo on 24.03.2009.a. seisuga -361.61 krooni (negatiivne), 0 (null) EUR ja 0 (null) USD. Konto on broneeritud summas 135,00 krooni kaardi hooldustasudeks; − väärtpaberikontot nr. xxxxxxxxxxxxxxx, mille lõppsaldo oli 19.02.2009.a. seisuga 0 (null). Konto suleti 19.02.2009.a. Toimivat teleteenuste lepingut ei ole. Kontod arestitud 23.03.2009.a. seisuga. AS-is SEB Pank omab võlgnik: − Eesti krooni arvelduskontot nr. xxxxxxxxxxxxxxxxx, mille saldo on 02.04.2009.a. seisuga ́10 ́392 ́142,37 EEK; − Ameerika Ühendriikide dollari arvelduskontot nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxx, mille saldo on 02.04.2009.a. seisuga - ́2 ́772 ́813,48 USD; − Euro arvelduskontot nr xxxxxxxxxxxxxxx, mille saldo on 02.04.2009.a. seisuga ́2 ́751 ́051,30 EUR. Samuti omab AS C AS-is SEB Pank väärtpaberikontot nr xxxxxxxxxxxxx. Kontol liikumised puuduvad. AS C on sõlminud 16.06.2005.a. AS-iga SEB Pank U-Net Business lepingu, 26.03.2007.a. ASiga SEB Liising otsekorralduslepingud, arvelduskonto lepingu ja väärtpaberikonto lepingu. Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis omab võlgnik alljärgnevaid arvelduskontosid: − konto nr xxxxxxxxxxxx (EEK). Saldo seisuga 23.032009.a. oli - ́1 ́654,94 EEK (negatiivne); − konto nr xxxxxxxxxxxxxxxx (USD). Saldo seisuga 23.032009.a. oli 0 (null) USD; − konto nr xxxxxxxxxxxx (SEK). Saldo seisuga 23.032009.a. oli 0 (null) SEK; − konto nr xxxxxxxxxxxxx – EUR. Saldo seisuga 23.032009.a. oli 0 (null) EUR. Kontod on arestitud 24.03.2009.a. seisuga. AS-il C ei olnud Solo teenuse (telefoni ja/või internetipanga kasutamise teenus) lepingut ega krediitkaarti. Teistes krediidiasutustes võlgnik ajutisele haldurile teadaolevalt kontot ei oma ning võlgnikul puuduvad ajutise halduri andmetel aruandes nimetamata krediidiasutuste ees ka muud rahalised kohustused. Võlgniku juhatuse liikme UU poolt esitatud andmete kohaselt, on kassa jääk 0 (null) krooni. Nõuded ostjate vastu Aruande valmimise kuupäeva seisuga on halduri käsutuses järgmised andmed võlgniku ostjate vastu potentsiaalsete nõuete ning ettemaksete kohta (võlgniku poolt kohtule ja haldurile esitatud andmed): Nimi

halduri eelneval hinnangul, nõuete sissenõudmine summas ca 546 ́872,74 krooni (mitte summas 22 583 586,28 krooni). Ajutine haldur on käinud võlgniku endises tegutsemiskohas aadressil xxx , kus asuvad võlgniku lõpetatud tootmisest alles jäänud seadmed ja laojäägid. Kogu võlgniku vallasvarale on seatud kommertspant kogusummas 7 ́600 ́000 krooni AS SEB Pank kasuks. Rendileping võlgnikuga oli rendileandja poolt üles öeldud, selle on üle võtnud AS SEB Pank, kes tasub hetkel üürimakseid. Laojäägid on enamasti mööblitootmise juures kasutatavad kangad (suures koguses), tehisnahk, padjad, niidid, nööbid, nöörid ja poroloon (väiksemas koguses), erinevaid tüüpe mööblijalgu (suures koguses), vähene kogus vineerist mööblikarkasse, poolikuid esemete osi, metallriiulid, laos kasutatavad väikeseadmed, tootmistsehhi mööbel (st. töölauad, kontori- ning töötoolid, mis on vanad) ning kehvas seisundis väikediivan (mida ilmselt kasutati tootmistsehhis puhkamiseks), üks nahkimitatsioonist tugitool, Euro standartidele mittevastavad turuväärtust mitte omavad töötajate riidekapid pinkidega, valmisõmmeldud nahast kotid tumbade jaoks. Seadmetest on olemas kolm kangalõikurit, freesid, liimimismasin, kuivamismasin, surveõhuseade ning teised mööblitootmiseks vajaminevad masinad. Vähemalt 2 vanemat õmblusmasinat asuvad võlgniku laos, veel 9 võlgnikule kuuluvat õmblusmasinat olid võlgniku poolt antud hoiule ning tasuta kasutamiseks OÜ-le B, kus nad asuvad käesoleva ajani. 9 masinat on suhteliselt heas seisukorras ning täiskomplekteeritud – töölauaga, valgustusega, surveõhu seadmetega ning elektroonilise juhtimissüsteemiga. Kogu selle vallasvara arestis oktoobris 2008.a. AS SEB Pank täiteavalduse alusel kohtutäitur T Tšapis. Ajutine pankrotihaldur on saatnud kohtutäiturile järelepärimise seoses tema poolt varem müüdava vallasvaraga, kuid aruande valmimise päeva seisuga ei ole kohtutäitur veel vastanud. Avalikest allikatest ning juhatuse liikme UUi käest saadud informatsiooni kohaselt, müüs kohtutäitur vallasvara, milleks on olnud põhivara ja väikevahendid, nõuded kolmandate isikute vastu ja laojääk, tervikvarana alghinnaga 870 ́000 krooni. Enampakkumine pidi toimuma 11.11.2008.a. ning ajutisele haldurile võlgniku poolt esitatud andmete kohaselt, see nurjus. Antud vallasvara turuväärtust on päris raske hetkel selgeks teha, kuna vara asub külmas laohoones, kus jookseb läbi katus. Osa kotte patjadega asuvad ruumis, mis oli mõni aeg tagasi üle ujutatud. Seega osa neist võivad olla kahjustatud ning olla mitterealiseeritavad. Sama ka seadmetega, mis niisketes laoruumides viibimise ajal võisid rooste minna. Suures koguses on ladustatud porolooni, mis on enamasti lahtilõigatud vastavalt äriühingu poolt toodetavate mööbli mudelitele. Seda võib proovida realiseerida firmadele, mis tegelevad selle purustamisega suvemööbli sisuks. Kui palju see poroloon võib maksma, ei ole hetkel võimalik ette arvata, see selguks ostupakkumiste esitamise käigus. Tootmisest on jäänud suur kogus mööbliriiet. Osa kangastest on vananenud, osa sai niiskuses kannatada, seega on samuti raske hetkel ette arvata nende võimaliku turuhinda. Täpsem vara turuväärtus selgub konkreetsete pakkumiste laekumisel pankrotimenetluse käigus. Arvestades asjaolu, et kohtutäituril ei õnnestunud varem realiseerida tervikvara (nii laojääki, seadmeid, kui ka nõudeid kolmandate isiku vastu) alghinnaga 870 ́000 krooni ning samuti seda, et hetkel on üldised raskused just õmblusettevõtete ning mööblitootmisega tegelevate firmade valdkonnas, ei saa hetkel ajutine haldur hinnata vara suuremas summas kui 700 ́000 krooni. Võlausaldaja OÜ C on ajutisele pankrotihaldurile teatanud oma e-kirjaga, et tollilaos aadressiga XXXon AS C tellimusel paigutatud kaubad, milliseid tarnis AS-ile C Hiina ettevõte J C L . Viimane teatas haldurile oma e-kirjaga, et AS C esitas neile palju tellimusi 2007. ja 2008. Aastatel. Võlausaldaja on toimetanud AS-ile C mitmed konteinerid alates oktoobrist 2007., kuid AS C tasus arveid vaid osaliselt. Käesoleva ajani on veel 3 tellimust ja 4 arvet jäetud täitmata mõlemate poole poolt ja AS C võlgneb võlausaldajale 148 ́514 USD tasumata arvete eest. Tasumata kaupade hulgas on samuti ka need samad 7 ́354,8 m kangast, mis on AS C poolt

ladustatud OÜ C laos Tallinnas. Antud kaubad on lahtitollimata, st. impordimaksud nendelt on tasumata. Võlausaldaja kinnitusel on need kangad osa kaupadest, mille kohta on esitatud arve nr AC070411 , mis oli võlgniku juhatuse liikme sõnul tasutud osaliselt. Võlausaldaja väitel aga tasumata täies ulatuses. Antud kaupade osas oli J C Lmt. ja AS C vahel vaidlus ning Hiina eksportööri esindajad käisid detsembris 2008. Tallinnas oma kaupa tagasi nõudmas. Neil oli kohtumine AS C juhatuse liikme UU ́iga, mille tulemusena olid sõlmitud notariaalselt kinnitatud kokkulepped, mille mõlemad originaalärakirjad jäid UUi kätte, kuna ta pidi väidetaval kohtuma AS SEB Pank esindajaga K Gerd ́ga (kui pandipidajaga), nende kokkulepete heakskiitmiseks. UU ei ole haldurile veel selle vaidlusega seoses dokumente esitanud, seega halduril on raske hetkel hinnata, kellele kuulub nende kaupade omandiõigus. Võlausaldaja OÜ C on samuti teatanud, et antud kaupadele tekkis oktoobris 2008.a. OÜ C pandiõigus seoses AS C poolt konkreetse kaubaga seotud laoteenuste eest mitte tasumisega. Kangast soetati keskmise hinnaga 3,50 USD 1 meetri eest. Seega ligikaudseks soetamishinnaks oli USD 25 ́741,8 (mis võrdub 303 ́753,24 kroonile, kurss on seisuga 9.04.2009.a. 1 USD = 11.80 EEK). Antud vara võimaliku turuväärtust on halduril raske hetkel kindlaks teha, kuna dokumentide puudumise tõttu ei ole selge, kellele kuulub nende kaupade omandiõigus ning selle kauba kättesaamiseks tuleks ka esmalt kanda impordimaksetega seotud kulusid. Seega, ei ole haldur selle varana arvestanud, kuni asjaolude täieliku väljaselgitamiseni edasise pankrotimenetluse käigus. Põhivara Elektroonilise kinnistusraamatu kohaselt, ei kuulu hetkel OÜ-le C ühtegi kinnisasja. Samuti ei ole võlgnik märgitud ühegi kinnisasja elektroonilisele registrikaardile kehtetu omanikuna. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Elamu- ja Ehitisregistri andmetel Võlgnik registreeritud ehitisi ja vallasasju ei oma. Vastuseks ajutise halduri järelepärimisele on Eesti Autoregistrikeskus edastanud liiklusregistri info, mille järgi võlgniku nimel on liiklusregistris seisuga 23.03.2009.a. alljärgnevad sõidukid:

halduril puudub täielik ülevaade töötajate nõuete täpsema suuruse osas, kuna võlgnik on esitanud vaid osa töötajatega seotud raamatupidamisdokumentidest ning töötajad ei ole veel saanud kätte Töövaidluskomisjoni otsuseid. Samuti ei ole osa töötajaid veel oma nõuetest haldurit teavitanud. Võlgnevus töötajate ees moodustab võlausaldaja endise raamatupidaja väitel ning halduri eelneval hinnangul ligikaudu ca 1 ́000 ́000 krooni. Võlgniku poolt esitatud andmete kohaselt puuduvad võlgnikul hetkel kehtivad töölepingud. Kõik töölepingud lõpetati perioodil oktoober – detsember 2008.a. Kokku on võlgnikul aruande valmimise ajal ajutisele pankrotihaldurile teadaolevalt rahalisi kohustusi vähemalt summas 54 518 531,54 krooni. Pankrotihaldur leiab, et arvestades, et võlgnikul on vara maksimaalselt väärtuses 1 ́346 ́872,74 krooni ja kohustusi on vähemalt 54 ́518 ́531,54 krooni, ületavad võlgniku kohustused oluliselt varasid. Võlgnik on maksejõuetu ning tema maksejõuetus ei ole ajutine. Ainus hetkel võimalik võlausaldajate nõuete tasumise võimalus on võlgnikule kuuluva vara realiseerimine ning nõuete sisse nõudmine, kuna äriühingu tegevus on sisuliselt lõppenud ning puuduvad täiendavate likviidsete rahaliste vahendite saamise võimalused. AS C kanti äriregistrisse 8.10.1996.a. Äriühingu aktsiakapital on 4 ́545 ́400 krooni alates 23.08.2005.a. Ettevõtte tegevusaladeks on olnud alates 14.11.2001.a pehme- ja muu mööbli ning ümarpalkmajade detailide valmistamine ja müük ning tegevusluba mitte nõudvad transporditeenused. Äriühingu aktsiad on registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris alates 19.03.2002.a. Äriühingu juhatuse liikmeteks viimase kolme aasta jooksul on olnud: A Turro (isikukood 37312304917, elukoht Tallinn) − alates 01.07.2005. kuni 20.03.2008.a; UU (isikukood 37206050240, elukoht Tallinn) − alates 20.03.2008.a. kuni käesoleva ajani; J C A (sünd. 21.12.1971.a, elukoht Norrköping, Rootsi) − alates 23.08.2005.a. kuni käesoleva ajani. Äriühingu aktsiakapital on alates 01.10.2005.a. jaotatud kahe aktsionäri vahel: 1 545 400 EEK − OÜ S(RK XXX, aadress XXX; 3 000 000 EEK − OÜ B (RK XXX, aadress XXX. OÜ S on 400 ́000 krooni, ainuosanik on alates 14.12.2006.a. OÜ B . Viimase (OÜ B ) on 50 ́000 krooni (alates 28.06.2007.a.), on alates 11.12.2003.a. jaotatud kahe osanike vahel: 20 ́000 EEK − R V M (sünd. XXX .a, elukoht XXX); 30 ́000 EEK − J C A (sünd. XXX.a, elukoht XXX). Mõlemad OÜud ei ole tegutsevad, nad olid loodud sisuliselt nn „riiulfirmadena“, mis olid vormistatud teiste äriühingute ja kinnisvara omanikena ning ise majandustegevust ei arendanud. Seega kuulub AS C kahele Rootsis elavatele isikutele - R V M ́le ning J C A ́ile. AS-il C on 3 tütar- ja sidusettevõtet või ettevõtet, kus antud juriidilisel isikul on olnud või on hetkel osalus:

3.FOÜ (RK XXX, aadress XXX; Tartu Maakohtu 10.02.2009 määrusega tsiviilasjas 2-0891006 on välja kuulutatud OÜu pankrot). Äriühingu on alates 09.09.2005.a. 600 ́000 krooni, juhatuse liikmeteks on olnud UU ning J C A . Pankrotihaldur on alates 16.03.2009.a. H Peetsmann (isikukood XXX). on olnud jaotatud alates 09.09.2005.a. 3 osanike vahel: − 386 ́400 krooni – AS C ; − 200 ́000 krooni – OÜ S; − 13 600 krooni − USA ́s Delaware ́i osariigi „maksuparadiisis“ registreeritud G S LLC (registrikood XXX). AS C ning peaaegu kõik ülalpool loetletud, temaga otseselt ning kaudselt seotud ettevõtted on, ajutisele haldurile teada olevalt seotud tuntud ärimehe A K ́ga, kes on olnud paljude ülalpool loetletud äriühingute juhatuse/nõukogu liige ning omanik, kas otseselt või temaga seotud ettevõtete ja/või isikute kaudu. AS-i C juhatuse liikmeks on ta olnud perioodil 16.01.2004.a.−01.07.2005.a. 04.09.2006.a. ta tapeti. 1990.a. algusest A K tegeles Kamee kaubamärgi all pehme mööbli tootmisega, mille realiseerimiseks tekkis Venemaal omal ajal terve müügivõrk. Temaga seotud firmad aga sattusid võlgadesse ning läksid pankroti (nt ühel suurematest Kamee Mööbli omanikfirma AS-i P pankrot kuulutati välja 2000.aastal). Suurima võlausaldajaga – Optiva Pangaga (tänane Sampo Pank) jõuti aga siiski kokkuleppele ning nii sai A K soetada kaks uut firmat nimega F T ning alustada otsast peale pehme mööbli tootmist. OÜ T varale sai seatud kommertspant AS Optiva Pank (RK 10040839) kasuks summas 5 ́000 ́000 krooni (äriregistrisse kantud 27.06.2000.a.). Kõnealuste ettevõtete osanikena olid registrisse kantud offshore-piirkondades registreeritud firmad, kaasa arvatud A. K enda osalus. Hiljem said A. K poolt soetatud ka teised äriühingud, sh AS C. Viimase ning ka teiste A. K mööbli tootmisega tegelevate äriühingute põhiturgudeks olid enamasti Skandinaaviamaad ning vähesel määral muud Euroopa riigid. Rootslastest ning soomlastest said äripartnerid ning kaasosanikud. Peale A K mõrva 04.09.2006.a. läksid peaaegu kõik äriühingu osalused üle ärimehe rootsi partneritele J C A ́ile ja R V M ́le. AS C tegeles viimastel aastatel pehme mööbli lõpptootmisega. 2008.a. märtsis pandi kinni enda karkassitootmistsehhi ning sellest ajast alates tarnis mööbli karkasse võlgnikule Tartus asuv

tütarettevõte OÜ F(pankrotis). Karkasse tarniti mõned tööpäevad ette. Sisuliselt sõltus mõlema äriühingu töö teine teisest. Mööblit realiseeriti teiste võlgniku omanikega seotud äriühingute kaudu (nt. BAS ja M OÜ kaudu). Suurem osa toodetud mööblit (diivanid, tugitoolid, tumbad jms) läks eksporti Rootsisse ettevõte J C AB (pankrotis) kaudu, mis samuti kuulub J C A ́ile. OÜ Fei suutnud alates suvest 2008.a. varustada AS C ́t piisava koguse karkassidega, mille tõttu jäi enamik kliente oma tellimuste kättesaamisega hiljaks ja võlgnik pidi kandma leppetrahve. AS-le C on tehtud korduvaid pankrotihoiatusi, mille aluseks olevaid nõudeid ei ole võlgnik suutnud tasuda. Juunis 2008.a. esitas võlgnik Maksuametile avalduse maksuvõla ajatamiseks. 29.09.2008.a. algatas Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti Põhja maksukeskuse kaudu täitemenetluse maksuvõla summas 965 ́899 krooni nõudes. Oktoobris 2008.a. lõpetas AS SEB Pank ennetähtaegselt laenulepingud ning nõudis kohest kogu laenuvõlgnevuse tasumist. Sellele järgnes laenu tagatiseks olnud kogu AS C vallasvara pandiõigusega koormatud arestimine kohtutäituri poolt, kes on üritanud vara realiseerida, kuid tulutult. 2008.a. novembris läks pankroti äriühingu peamine Rootsi äripartner AB J C . 10.02.2009.a. kuulutati välja OÜ Fpankrot. AS C tootmistegevus oli enamjaolt peatunud juba oktoobris 2008.a. Viimased töötajad olid töölt vabastatud detsembris 2008.a. Võlgniku juhatuse liige UU tunnistas, et ettevõtte tõsised makseraskused algasid sisuliselt juba juulis-augustis 2008.a., peale ettevõte peamise äripartneri AB J C pankrotistumist novembris 2008.a. oli ettevõte maksejõuetus juba ilmselge ning arvestades, et nii ettevõte vara, kui ka pangakontod olid juba arestitud kohtutäituri poolt, samuti oli algatatud äriühingu peamise karkasside tarnija OÜ F pankrotimenetlus. Ilmselgelt ei olnud juba sel ajal äriühingu maksejõuetus majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. AS C juhatuse liige UU esitas kohtule võlgniku pankrotiavalduse 20.01.2009.a, seega peaaegu kolm kuud hiljem alalise maksejõuetuse tekkimisest. Ajutise pankrotihalduri hinnangul, esinevad antud juhul KarS §-is 3851 nimetatud teo tu sed, so seaduses sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmine juhatuse liikme J C A ́i, samuti nõukogu liikmete C A ́i , R V M ning R M poolt ja mitte õigeaegse pankrotiavalduse esitamine UU ́i poolt. Ajutise pankrotihalduri arvamusel, võivad antud juhul esineda ka KarS §-is 3811 nimetatud teo tu sed, so raamatupidamise korraldamise nõuete teadlik rikkumine või teadvalt raamatupidamisdokumentide ebaseaduslik hävitamine, varjamine või kahjustamine või raamatupidamisdokumendis andmete esitamata jätmine või ebaõigete andmete esitamine, kui sellega on oluliselt raskendatud ülevaate saamine raamatupidamiskohustuslase varalisest seisundist. Ajutises pankrotimenetluses kättesaadavale informatsioonile tuginedes ei ole võlgniku maksejõuetus ajutise halduri hinnangul põhjustatud võlgniku juhatuse poolt toime pandud kuriteost. Ajutise halduri hinnangul, arvestades ajutise pankrotimenetluse käigus kogutud andmeid, on tegemist maksejõuetuse tekkimisega muudel asjaoludel pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõttes. Samas, edasise pankrotimenetluse ning raamatupidamisdokumentide auditi käigus võivad ilmneda juhatuse ja/või nõukogu liikmete rasked juhtimisvead. Ajutise pankrotimenetluse käigus kogutud informatsioonile tuginedes ei ole hetkel võimalik tuvastada, kas vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused on olemas ning millises ulatuses. See selgub peale hilisemat põhjalikumat analüüsi edasise pankrotimenetluse käigus. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada AS C pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus T Eipre. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot.

PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul on vara maksimaalselt väärtuses 1 346 872.74 krooni ja kohustusi vähemalt 54 518 531.54 krooni, ületavad võlgniku kohustused oluliselt varasid. Võlgnik on maksejõuetu ning tema maksejõuetus ei ole ajutine. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku tõsised makseraskused algasid juulis-augustis 2008, peale ettevõtte peamise äripartneri AB J C pankrotistumist novembris 2008.a. oli ettevõtte maksejõuetus juba ilmselge ning arvestades, et nii ettevõte vara, kui ka pangakontod olid juba arestitud kohtutäituri poolt, samuti oli algatatud äriühingu peamise karkasside tarnija OÜ Fpankrotimenetlus. Ajutine haldur leiab, et ilmselgelt ei olnud juba sel ajal äriühingu maksejõuetus majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. AS C juhatuse liige UU esitas kohtule võlgniku pankrotiavalduse 20.01.2009.a, seega peaaegu kolm kuud hiljem alalise maksejõuetuse tekkimisest. Ajutise pankrotihalduri hinnangul, esinevad antud juhul KarS §-is 3851 nimetatud teo tu sed, so seaduses sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmine juhatuse liikme J C A ́i, samuti nõukogu liikmete C A ́i , R V M ning R M poolt ja mitte õigeaegse pankrotiavalduse esitamine UU ́i poolt. Ajutise pankrotihalduri arvamusel, võivad antud juhul esineda ka KarS §-is 3811 nimetatud teo tu sed, so raamatupidamise korraldamise nõuete teadlik rikkumine või teadvalt raamatupidamisdokumentide ebaseaduslik hävitamine, varjamine või kahjustamine või raamatupidamisdokumendis andmete esitamata jätmine või ebaõigete andmete esitamine, kui sellega on oluliselt raskendatud ülevaate saamine raamatupidamiskohustuslase varalisest seisundist. Ajutises pankrotimenetluses kättesaadavale informatsioonile tuginedes ei ole võlgniku maksejõuetus ajutise halduri hinnangul põhjustatud võlgniku juhatuse poolt toime pandud kuriteost. Ajutise halduri hinnangul, arvestades ajutise pankrotimenetluse käigus kogutud andmeid, on tegemist maksejõuetuse tekkimisega muudel asjaoludel pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõttes. Samas ajutine pankrotihaldur leiab, et edasise pankrotimenetluse ning raamatupidamisdokumentide auditi käigus võivad ilmneda juhatuse ja/või nõukogu liikmete rasked juhtimisvead. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Selgeid tagasivõitmise võimalusi haldur ajutise menetluse käigus ei tuvastanud. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et vande andmiseks on kohustatud juhatuse liige UU. Ajutine pankrotihaldur T Eipre on esitanud tasunõude 18 töötunni eest kokku summas 40 508 krooni. Võlgnik ajutise halduri tasunõudele vastu ei vaidle. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Justiitsministri 18.12.2003. a määruse nr 71 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord” § 2 punkti 6 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on 1 500 krooni. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 27 000 krooni ja tehtud vajalike kulutuste katteks 4598 (sisaldab km 18%) krooni, kokku koos sotsiaalmaksuga 40 508 krooni. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast.