Kohus
Viru Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Sirja Tooming sekretär Annely Eesmaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
24.aprill 2009.a., Rakvere kohtumaja, Rakvere Rohuaia 8
Tsiviilasja number
2-08-79948
Z K’i hagi Korteriühistu Moe 5 vastu Korteriühistu Moe 5 üldkoosoleku 12.10.2008.a. otsuse p. 4 tühistamiseks Menetlusosalised ja nende Hageja: Z K, elukoht: xxxx, esindaja volikirja alusel Monica Meristo, Meristo Õigusbüroo, esindajad Tallinna 21, Rakvere linn 44311, Lääne-Virumaa. Kostja: Korteriühistu Moe 5, seaduslik esindaja juhatuse liige H T, esindaja volikirja alusel Maarika Kutser, asukoht Koidula 1, Rakvere linn 44308, Lääne-Virumaa. Tsiviilasi
Kohtuistungi toimumise aeg
02.04.2009.a.
Istungil osalesid
hageja esindaja ja kostja esindajad
Resolutsioon: Jätta Z K’i K’i hagi Korteriühistu Korteriühistu Moe 5 vastu Korteriühistu Moe 5 üldkoosoleku 12.10.2008.a. otsuse p. 4 tühistamiseks rahuldamata. rahuldamata. Jätta kõik menetluskulud hageja kanda. Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks Rakvere kohtumaja kantselei kaudu 24.04.2009.a. 24.04.2009.a. ja kohtuotsuse ärakiri toimetatakse kätte pooltele.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates otsuse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg.6, § 633 lg.7). I. Asjaolud ja hageja nõue.
Hagiavalduse kohaselt on hageja esitanud kostjale 12.10.2008.a. avalduse sooviga lõigata oma korter välja üldisest küttesüsteemist ja minna üle teisele küttesüsteemile (õhksoojuspump). Korteriühistu Moe 5 üldkoosoleku 12.10.2008.a. otsusega p. 4 jäeti maja tervikuna olemasolevale küttesüsteemile, tuginedes põhikirja p.-dele 14, 16 ja 17 ning sellele, et küttesüsteem Moe 5 on arvutatud ja seadistatud tervele majale ning moodustab terviku. Hageja leiab, et viidatud otsuse p. 4 ei ole seaduslik ja on põhjendamatu. Tegelikkuses hõlmas küttesüsteem ka Moe 5, 6 ja 7 elamuid, kuid maja 6 on juba läinud üle iseseisvale küttele ja lähiajal teeb seda ka maja 7. Maja nr. 5 olukorda käis kontrollimas ka õhksoojuspumpade paigaldaja ettevõtte esindaja, kes väljastas garantiikirja, et soojuspumpade lisamine olemasolevasse küttevõrku ei riku ega muuda küttesüsteemi tasakaalu. Hageja leiab, et KÜ Moe 5 üldkoosoleku otsuse p. 4 rikub tema kui korteriomaniku õigusi, sest on alusetult keeldutud lasta hagejal minna üle teisele küttesüsteemile, samas kui olemasolev küte on väga kallis ja korteris on ikka külm. Hageja palub Korteriühistuseaduse (edaspidi KÜS) § 13 lg. 3 alusel tühistada KÜ Moe 5 üldkoosoleku 12.10.2008.a. otsuse p. 4 ja jätta menetluskulud kostja kanda. II. Kostja kirjalik kirjalik vastus. Kostja kohtule 19.01.2009.a. saabunud kirjalikus vastuses hagi õigeks ei võta ega tunnista kostja vastu esitatud nõudeid. Kostja asutamiskoosolekul, mis toimus 28.04.2006.a., võeti vastu ühistu põhikiri, mille sätteid kohustusid täitma kõik ühistu liikmed. Hageja osales sellel koosolekul ja andis ka vastava allkirja. Ühistu põhikirja p. 3.2. on sätestatud ühistu liikme kohustused, sealhulgas alapunktides 14, 16 ja 17 on selgelt kirjas, kuidas ühistu liige peab toimima, kui soovib mingit süsteemi ümber ehitada, oma korteri süsteemist välja lülitada või muuliigilisele küttele üle minna. Selline tegevus eeldab juhatuse nõusolekut. Juhatus ei ole hagejale nõusolekut andnud. Oma nõusolekut ei andnud ka üldkoosolek. Seejuures mõlemad juhindusid põhikirja sätteist. III. Maakohtu otsuse põhjendused. põhjendused Kohtuistungil jäävad poolte esindajad varasemalt esitatud seisukohtade juurde. Hageja palub hagi rahuldada ja kostja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kohus, kuulanud ära poolte selgitused, läbi vaadanud asjas olevad hagiavalduse, poolte kirjalikud seisukohad ja dokumentaalsed tõendid, tuvastas, et 1) hageja on esitanud kohtule avalduse KÜS § 13 lg. 3 alusel, mille kohaselt on korteriühistu liikmel õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Avaldaja esitatud nõue on esitatud korteriühistu üldkoosoleku otsuse tühistamiseks ning ei ole seotud korteriomanike kokkuleppe alusel toimuva kaasomandi eseme valitsemisega, mida reguleeritakse korteriomandiseaduse (edaspidi KOS) 2.peatüki sätete kohaselt. KOS §-s 8 märgitakse, et kui korteriomanikud otsustavad asutada korteriühistu KÜS nõuete kohaselt, siis valitsevad korteriomanikud kaasomandi eset korteriühistu õigusvõime tekkimisest alates KÜS järgi. Kui hageja nõude õiguslikuks aluseks on KÜS § 13 lg. 3, siis ei ole kohaldatav KOS § 25 lg. 1 p. 1. Riigikohus oma lahendis nr. 3-2-1-153-05 on asunud seisukohale, KÜS § 13 lg. 3 alusel esitatud nõue on haginõue. 2) vaidlust pole selles, et hageja on korteriomanik ja korteriühistu liige. Korteriomand KOS § 1 lg. 1 järgi on omand ehitise reaalosa üle, millega on ühendatud mõtteline osa kaasomandist, mille juurde reaalosa kuulub. Kaasomandi esemeks on KOS § 1 lg. 2 tähenduses maatükk ning ehitise osad ja seadmed, mis ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka ega ole kolmanda isiku omandis. Korteriomandi eseme reaalosa mõiste sätestab KOS § 2 lg. 1 ning sama sätte lg. 2 järgi ei kuulu korteriomandi reaalosa hulka ehitis ja selle osad ega ehitise püsimiseks või ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed, ka siis, kui need asuvad korteriomandi eseme reaalosa piires. Eeltoodud sätetest
tuleneb, et elamusisene küttesüsteem on korteriomanike kaasomandis, mida korteriomanikud valdavad ja kasutavad kaasomanikena asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) § 72 järgi ning vastutavad ühiselt ka süsteemi korrasoleku eest. AÕS § 75 lg. 1 sätestab, et kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. 3) Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-76-04 selgitanud, et KÜS § 2 lg. 1 kohaselt on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandi eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Korteriühistul on seega kaks eesmärgipärast ülesannet, s.o korteriomandi eseme mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Korteriühistu esmaseks kohustuseks on hoolitseda ühise omandi korrapärase majandamise eest. Mõtteliste osade ühine majandamine tähendab KÜS § 15 ja § 151 järgi nii majandustegevuse kava, aruandeid kui ka majandamiskulusid. Majandamiskulud on korterühistuseaduse tähenduses vastavalt KÜS §151 lg-le 1 korteriühistu vajalikud kulutused eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks. Sama paragrahvi 2. lõike järgi loetakse eluruumi hoolduseks korteriühistu seaduse tähenduses töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks korteriühistuseaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Seega on elamu tehnosüsteemide või nende osade paigaldamine või eemaldamine eluruumi hooldus ja sellega hoitakse kaasomandi ese kasutuskõlblikus seisundis ning see on korteriühistu majandustegevusest tulenev kohustus. Korteriühistu Moe 5 on vastava kohustuse täitmist reguleerinud oma põhikirjas. 4) KÜ Moe 5 põhikirja p. 3.2.14 kohaselt korteriühistu liige on kohustatud mitte ehitama ilma juhatuse kirjaliku loata ümber korteri kütte-, gaasi-, elektri-, veevarustuse-, televisiooni vastuvõtu- ega kanalisatsioonisüsteemi, korteri ümberehitamisel mitte lõhkuma või nõrgendama hoone kandvaid konstruktsioone. Alapunkti 16 kohaselt korteri kütte ja/või soojaveevarustuse süsteemist väljalülitamist taotlema juhatuselt kirjalikku luba ning pärast loa saamist sulgema kütte ja/või soojavarustuse süsteemid juhatuse poolt kehtestatud korras ning lubama ühel juhatuse liikmel või juhatuse volitatud isikul kuni kaks korda kuus siseneda korterisse kütte ja/või soojavarustuse süsteemist väljalülituse kontrollimiseks. Hagejal puudub korteriühistu juhatuse luba korteri küttesüsteemist eraldamise kohta. Alapunkti 17 kohaselt korteri elektri- või muuliigilisele küttele üleviimine (nii õhu kui vee soojendamiseks) ei ole lubatud. Juhatus võib anda kirjaliku loa, kui kütteliigi muutus ei kahjusta teisi kortereid, maja tervikuna, ega tema üldkasutatavaid kommunikatsioone. TsMS § 230 kohaselt peab kumbki pool tõendama oma väiteid või vastuväiteid. Hageja pole selgitanud ega tõendanud, milles seisneb korteriühistu üldkoosoleku otsuse ebaseaduslikkus või põhjendamatus ja kuidas viidatud otsus rikub hageja kui korteriomaniku õigusi. 5) KÜS § 13 kohaselt korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. KÜ Moe 5 üldkoosolek on 12.10.2008.a. koosolekul otsustanud mitte lubada üleminekut elektriküttele ja toetunud seejuures põhikirja eelkirjeldatud sätteile. Seega on üldkoosoleku otsus kooskõlas korteriühistu põhikirja sätteiga ja seni, kuni põhikirja ei ole muudetud, kuuluvad põhikirja sätted järgimisele. Järelikult puudub alus korteriühistu 12.10.2008.a. otsuse p. 4 tühistamiseks ja kuna hagi on ka tõendamata, siis tuleb hagi jätta rahuldamata. TsMS § 138 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad menetluskulud kõik hageja kanda.
TsMS § 173 lg. 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg. 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 178 lg. 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 452 lg.1 järgi kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks kuulutamisega või kohtukantselei kaudu. TsMS § 453 lg.1 kohaselt otsus tehakse avalikult teatavaks kohtu kantselei kaudu, kus menetlusosalised võivad otsusega edasikaebamise tähtaja jooksul tutvuda. TsMS § 456 lg.2 kohaselt maakohtu otsus jõustub, kui apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on möödunud ja kaebust ei ole tähtaja jooksul esitatud. TsMS § 632 lg. 1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kohus kohaldas KOS § 13, KÜS § 13 sätteid ning juhindus TsMS § 147, § 162, § 173, § 441 lg. 1, § 442, § 632 lg. 1 nõudeist.
Kohtunik
/ allkiri /
S.Tooming
Ärakiri õige Nooremreferent
I.Golubev
Kohtuotsus jõustus 28. mail 2009.a Nooremreferent
I.Golubev
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.