Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

ja

Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määrus saata Harju Maakohtu registriosakonnale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättesaamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest. Asjaolud ja avaldus 09.03.2009 esitas OÜ V pankrotiavalduse. Osaühingu peamiseks tegevusalaks on haljastuse- , teede-, platside aastaringne puhastus ja hooldustööd, alates maist 2004 on peamise tegevusalana lisandunud tööjõurent. Osaühingu maksejõuetuse tekkimise peamiseks põhjuseks 2008.a. alguses tuli ettevõttel tööjõurendi teenuse osutamiseks inimressursside säilitamiseks oskustööjõu osas palka tõsta, mille tulemusel suurenesid teenuse osutamiseks tehtavad kulud. 2008.a. alanud majanduslangus süvenes väga kiiresti ning seetõttu on olulisel määral vähenenud võlgniku teenuste ostjate maksejõulisus. Kohtuvaidlus, mis kestis üle kolme aasta ja mille jooksul olid võlgniku vallasvara ja kontod hagi tagamise korras arestitud, koosmõjus asjaoluga, et 2008.a. novembri lumetormi ajal ei olnud võlgnik võimeline sõlmitud lepingulisi kohtusi nõuetekohaselt täitma tõi kaasa lepingu maksumuse märkimisväärses ulatuse vähendamise teenuse tellija polt, mis on viinud võlgniku majandusliku olukorra selleni, et võlgnikul on tekkinud makseraskused, mis kõiki asjaolusid arvesse võttes ei ole ajutised. Võlgnikul on pankrotiavalduse esitamise seisuga nõuded ostjate vastu 250 000 krooni ja kohustusi hinnanguliselt kokku 4 881 820 krooni, käibevahendid kassas ja kontodel puuduvad. Kohus algatas 13.03.2009.a. OÜ V pankrotimenetluse ja määras ajutiseks pankrotihalduriks A Liivandi. Ajutise halduri aruanne Ajutise halduri aruande kohaselt on osaühingu faktiline majandustegevus on lõppenud. Puuduvad tootmisvahendid ja tegevusplaanid. Osaühingul puuduvad võimalused omavahenditest äriühingu tervendamiseks, majandusliku olukorra parandamiseks ja seeläbi võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Vara on võlgnikul kokku 6 363 krooni, sealhulgas pangas ja kassas 0 krooni, nõuded ostjate vastu 6 363 krooni. Nõuded ostjate vastu moodustavad nõuded kahe isiku – Valter Oja, summas 2 763.40 krooni ning VS vastu summas 3 600 krooni, kes on tekitanud tööandjale (st VOÜ-le) kahju, kuna on jätnud oma tööülesanded nõuetekohaselt täitmata. Kahju kohta on koostatud õiendid, millega on kahjutekitajad tutvunud ja oma allkirjadega kinnitanud, kusjuures VO on andnud nõusoleku oma lõpparvest nimetatud summa 2 763.40 krooni kinni pidada. Äriühingul on kohustusi kokku vähemalt 5 580 131.92 krooni, millest maksuvõlad moodustavad 3 980 843 krooni, võlad töövõtjatele 1 084 291 krooni. Ajutise halduri aruande esitamise seisuga on võlad töövõtjatele kasvanud juba 2 057 779.13 kroonini, sellest k.a. märtsikuu saamata jäänud töötasu ning väljamaksmata lõpparvete summa moodustab kokku 1,7 miljonit krooni. 31.03.2009 esitatud arve alusel ning peale tasaarvestuse teostamise avalduse esitamist, võlgneb OÜ V ET OÜ-le 13 299.44 krooni. Ajutise pankrotihalduri järelpärimiste tulemusena selgus alljärgnev: Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kirjast 19.03.2009 nr 7.1-4/6416-1 selgus, et Osaühingu maksuvõlad moodustavad kokku 3 209 053,35 krooni, sh maksuvõlg 2 934 597,81 krooni ja intressivõlg 274 455,54 krooni. Ajavahemikul 10.02.2009 – 12.03.2009 on maksuvõlga vähendatud üle 1,3 miljoni krooni. Suurimaks võlausaldajaks on Eesti Vabariik läbi Maksu- ja Tolliameti 3 209 053.35 krooni. Bilansijärgselt ületavad seisuga 13.03.2009 osaühingu kohustused vara üle 5,0 miljonit krooni. Osaühingu omakapital on negatiivne - (miinus) 5 058 771 krooni, mis ei vasta kehtiva ÄS osaühingu netovara nõuetele – osaühingul on netovara (bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste üldsumma) järel vähem kui pool osakapitalist ja vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud

osakapitali suurus summas 40 000 krooni. Ajutise halduri hinnangul on äärmiselt ebatõenäoline, et osaühingu lühiajalisi kohustusi õnnestub refinantseerida pikaajaliste kohustustega või et võlausaldajad vähendavad oma nõudeid (loobuvad sissenõudmisest) poolte kokkuleppel. Ajutine pankrotihaldur leiab, et pankrotimenetluses ei ole ilmnenud, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oleks võlgniku raske juhtimisviga või muu kuriteo tunnusega tegu. Halduril puuduvad täiendavad andmed pankrotikuriteost või majandustegevusega seotud kuriteost või muust õiguserikkumisest, millest teatada prokurörile või politseile. Ajutine pankrotihaldur on arvamusel, et maksejõuetuse tekkimise põhjusteks olid lisaks võlgniku enda poolt esiletoodule ka järgnevate asjaolude kogum: võeti lõpuni läbimõtlemata majandusriske, mis ei andnud loodetud tulemusi ning kohustusi, mida ei suudetud täita, so oskamatu majandustegevus; takistuseks sai orienteeritus ühele teenuse ostjale (XXX , kes on käesoleval ajal maksejõuetu). tööjõukulu suur osakaal käibest. Samuti masinate ja seadmete kasutamise eest makstava tasu suurenemine, vahepealne kütuse hinna järsk tõus, üldine majanduslangus, mis on toonud kaasa lepingumahtude olulise vähenemise, pakutava teenuse sesoonsus, st peamine tegevus toimus talvel (lumekoristustööd). Võlgnik muutus faktiliselt maksejõuetuks 2008 sügis-talvel. Suutmata ettevõtet tervendada, süvenesid võlgnevus ja kahjum, kujunes välja püsiv maksejõuetus. Ajutine haldur on veendunud, et võlgnik on maksejõuetu, kuna ta ei suuda ja seega ei kavatse rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohtuistung Kohtuistungil 15.04.2009.a. jäi võlgniku esindaja pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur kandis ette oma aruande sisu. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu, tal puuduvad vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks, kohustused ületavad oluliselt rahalisi vahendeid. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et ilma pankrotimenetluse kulude katteks vahendite saamiseta, tuleks menetlus lõpetada raugemisega pankrotti välja kuulutamata. Ajutise pankrotihalduri töötasu osas võlgniku esindajal vastuväiteid ei olnud. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlgniku esindajad ja ajutise halduri, leiab et pankrotimenetlus tuleb lõpetada. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgniku ainsaks varaks nõuded ostjate vastu summas 6 363 krooni Kohustusi on kogutud andmete kohaselt võlgnikul 5 580 131.92 krooni ulatuses. Seega puuduvad reaalsed vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Antud juhul ei ole tuvastatud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. PankrS § 30 lg 1 kohaselt kohus ei lõpeta käesoleva seaduse § 29 lg 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse

kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud rahasumma. Käesolevaks ajaks ei ole OÜ Vvõlausaldajad oma nõusolekut avaldanud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus OÜ V pankrotimenetluse pankrotti väljakuulutamata raugemise tõttu. Vastavalt PankrS § 130 lg-le 4 likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. Vastavalt PankrS § 23 lg 1 on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja ajutise pankrotihalduri kutseoskusi. PankrS § 150 lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Ajutise pankrotihalduri töö aruande kohaselt on ajutine pankrotihaldur kulutanud oma ülesannete täitmiseks 10,5 tundi. Ajutine haldur on taotlenud ajutise halduri tasuks 4 725 krooni ning tehtud vajalikeks kulutusteks 66 krooni. Võlgnik nõustus kohtuistungil pankrotimenetluse kulude kandmisega. Kohus leiab, et kulutused on põhjendatud. Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra (RTL 2003, 131, 2107; 2006, 15, 248 ja 2007, 68, 1208) § 1 lg 6 ja 7 ja § 2 lg 7 ning TsMS § 146 lg 1 p 2 alusel kuulub võlgnikult OÜ Haldur kasuks välja mõistmisele ajutise halduri tasu summas 4 725 krooni ning tehtud vajalikeks kulutusteks 66 krooni. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule E P .

Tiia Mõtsnik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.