Muud › Muud hagiasjad

peale

on

õigus

esitada

apellatsioonkaebus

Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE Kostja M. L. on hageja tütar. Tütar ei oma kindlat registrijärgset elukohta, vahetades perega regulaarselt viibimiskohta Eesti Vabariigi erinevate haldusüksuste piires. 2007.a. kevadel teatas tütar soovist asuda elama xxxxx linna ning sõlmis ka xxxxxxxxx-xx korteri kasutamiseks üürilepingu. Kostja seletas, et kavatseb xxxxx linnas pikemaajaliselt elada ning seetõttu on vajalik mitmesuguse mööbli ja kodutehnika soetamine. M. L. ́il rahalised vahendid soovitava vara väljaostuks puudusid ning kuna kostja ei omanud registrijärgset elukohta ,siis seetõttu ei saanud isik osta kaupu ka järelmaksuga. M. L. leidis, et sellistes tingimustes tuleks talle vajaliku vara järelmaksuga müügilepingud vormistada hagejal, tema/M. L. / aga kasutaks saadut ning tasuks igakuulised järelmaksuga müügilepingutest tulenevad maksed. Hageja sellise ettepanekuga nõustus ning omandas 04.10.2007.a. OÜ-ga X sõlmitud järelmaksuga müügilepinguga nr.xxxxxxxxxx plasmateleri Philips 42 PFP5332 maksumusega 21756 EEK. 21.10.2007.a. omandas hageja AS-ga X sõlmitud Ego järelmaksu müügilepinguga nr.xxx/xxxxxx külmiku Samsung RL17MBMS1 maksumusega 5546,28 EEK. Eelnevalt sõlmitud suulise leppe alusel andis hageja omandatud teleri ja külmiku kostja kasutusse ning kodutehnika müüjafirmad toimetasid nii teleri kui külmiku kostja üürikorterisse xxxxxxxxx-xx,xxxxx linn. 2007.a. novembri alguspäevadel lahkus M. L. koos perega ootamatult xxxxxxx, asudes elama Tallinna ning võttes kaasa ka hagejale kuuluva vara- külmiku Samsung ja plasmateleri Philips. Alates nimetatud ajast kostja hagejaga ei suhtle ning pole osalenud vara järelmaksude tasumisel. Hageja leidis, et M. L. tegevus on käsitletav kelmusena, esitades asjakohase avalduse Valga Politseijaoskonda. Valga Politseijaoskonna 11.12.2007.a. teatises nr. LNA xx-xx.xx/xxxxx nähtub, et politseiasutus hindab juhtunut tsiviilvaidlusena. 04.veebruaril 2008.a. esitas hageja kostjale VÕS prg.188 kohaselt lepingust taganemise avalduse, milles teatas kodutehnika kasutuslepingu lõpetamisest ning nõudis vara kohest tagastamist. M. L. esitatud avaldusele ei reageerinud ning vara ei tagastanud. Kuna kodutehnika müügilepingud sõlmis ostjana hageja, siis on nii teler Philips kui külmik Samsung hageja omand. Hageja andis vara kostja valdusesse suulise kasutuslepingu alusel, mille kohaselt kostja kohustus vara kasutuse eest tasuma hagejale igakuuliselt kauba järelmaksulepingutes toodud kuumaksete summa

kasutustasuna. Vastavalt hageja juhistele tuli maksed teostada kodutehnika müügifirmadele. Seega andis hageja kodutehnika valduse kostjale üle lepingulisel alusel. Et M. L. pole oma maksekohustust täitnud, siis on kujunenud olukord, mil hageja omand on kostja valduses, valduse õiguslik alus on aga ära langenud. Kirjeldatud õigussuhtes on hageja võimalikeks õiguskaitseviisideks nõue lepingu alusel üleantu väljaandmiseks /võlaõiguslik nõue/ ning alternatiivina asjaõiguslik nõue asja väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest. Arvestades asjaolu, et vara valduse üleandmisel sõlmisid pooled suulise lepingu, millist kostja võib vaidlustada, pean asjas vajalikuks nõude esitamisel lähtuda TsMS § 370 lg 2 sätetest. Tõendid 04.10.2007.a. järelmaksuga müügileping nr.xxxxxxxxxx Tõendab asjaolu, et 04.10.2007.a. omandas hageja OÜ-lt x plasmateleri Philips 42PFP5332 maksumusega 21756 EEK 21.10.2007.a. OÜ-ga x sõlmitud Ego järelmaksu müügileping nr.xxx/xxxxxx. Tõendab asjaolu, et 21.10.2007.a. omandas hageja OÜ-lt x külmiku Samsung RL17MBMS1 maksumusega 5546,28 EEK. Rahvastikuregistri väljatükk Tõendab asjaolu, et kostja pole kunagi omanud registrijärgset elukohta. Valga Politseijaoskonna teatis nr. LNA xx-xx.xx/xxxxx Tõendab asjaolu, et politseiasutus ei tuvastanud kostja käitumises kuriteotunnuseid, hinnates situatsiooni tsiviilvahekorrana. 08.10.2007.a. kohtumäärus riigi õigusabi asjas nr. ÕA 2-07-51870 Kostja viibimiskohast 2007.a. novembris lahkus M. L. xxxxx linnast ning mingi aja elas Tallinnas, xxxxxxx . Käesolevaks kostja nimetatud aadressil ei ela. Tallinna Linnavalitsus teatas vastuseks esitatud päringule, et neil puuduvad andmed M. L. viibimiskoha osas. Põhja Politseiprefektuur märkis oma vastuses, et politseiasutusel puudub õigus väljastada kostja elukohta puudutavat teavet. Eeltoodust lähtudes on hageja teinud kõik endast oleneva kostja viibimiskoha väljaselgitamiseks. Seega on asjas otstarbekas TsMS § 317 lg 1,2,3 alusel kostjale menetlusdokumendi avalik kättetoimetamine. Kohaldatavad õigusnormid TsÜS § 138 lg 1 kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. AÕS § 68 lg 1 järgi on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. AÕS § 80 lg 1 sätestab: Omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. AÕS § 80 lg 2 kohaselt on omaniku nõue suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusesse. VÕS § 3 p 1 alusel võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS § 11 lg 1 järgi võib lepingu sõlmida ka suuliselt, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. VÕS § 188 lg 1 sätestab:” Lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. VÕS § 198 lg 1 kohaselt võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist. VÕS § 198 lg.2 p.-de1,3 järgi peab lepingupool tagastamise või üleandmise asemel hüvitama üleantu väärtuse juhul, kui lepingupool on üleantu võõrandanud või üleantu on hävinud. VÕS § 339 määratleb : Rendilepinguga kohustus üks isik /rendileandja/ andma teisele isikule /rentnik/ kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu/renti/. TsMS § 89 lg 1 kohaselt võib lepingust tuleneva hagi esitada vaidlusaluse lepingukohustuse täitmise koha järgi, milleks antud juhul on xxxxx linn. Hageja on nõus nõude lahendamisega kirjalikus menetluses ja kinnitab, et ei soovi kasutada tõlgi abi. Seoses maksejõuetusega taotleb hageja asjas

riigilõivu tasumisest vabastamist. Kuna käesoleva hagi esitamise tingis kostja pahausksus lepingu täitmisel tuleks asjas kujunevad kohtukulud jätta M. L. kanda. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes TsÜS § 138 lg 1, AÕS § 68 lg 1, § 80 lg 1,2,VõS § 3 lg 1, § 11 lg 1, § 188 lg 1, § 189 lg 2 p 1,3, § 339,TsMS § 89 lg 1, § 162, § 370 lg 2 hageja palub : Kohustada kostjat tagastama hagejale viimasele kuuluva vara: plasmateleri Philips 42 PFP5332 väärtusega 21756 EEK ja külmiku Samsung RL17 MBMS1 väärtusega 5546,28 EEK. Vara puudumisel välja mõista kostjalt hageja kasuks vara väärtus- 273xx,28 EEK. Asjas kujunevad kohtukulud jätta kostja kanda.

KOSTJA

Kostja M. L. on 17.10.2008 hagiavalduse ärakirja koos lisadega isiklikult kätte saanud. Kostja hagile vastuväiteid esitanud ei ole. 2007.a. elas M. L. xxxxxxxxxxxx-xx xxxxx linnas. Politseile teadaolevalt on M. L. elanud järgmistel võimelikel elukohtadel : xxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxx maakond; xxxxxxx Tallinn xxxxx; xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; xxxxxxx-xx Tallinn. Politseil puudub informatsioon M.L. reaalse viibimiskoha kohta (tl.32, 39, 44, 51). Kohus toimetas M. L. kohtukutse kätte avalikult. Kohtukutse loetakse avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kohtukutse on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 27.xx.2009 (tl 62). Kostjat on hoiatatud, et kostja kohtuistungile ilmumata jäämise korral võib kohus hageja taotlusel teha tagaseljaotsuse kostja kahjuks või lahendada asja sisuliselt, ilma kostja isikliku osavõtuta kohtuistungist.

MENETLUSE KÄIK

Kohtuistungil jäi hageja esindaja esitatud väidete ja nõude juurde, taotles asja sisulist lahendamist kostja osavõtuta ning palus hagi rahuldada. TsMS § 414 lg 1 alusel lahendab kohus asja sisuliselt kostja osavõtuta.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. 2007.a. kevadel asus M. L. elama xxxxx linna ning sõlmis ka xxxxxxxxx-xx korteri kasutamiseks üürilepingu. Kostja seletas, hagejale et kavatseb xxxxx linnas pikemaajaliselt elada ning seetõttu on vajalik mitmesuguse mööbli ja kodutehnika soetamine. M. L. ́il rahalised vahendid soovitava vara väljaostuks puudusid ning kuna kostja ei omanud registrijärgset elukohta, siis seetõttu ei saanud isik osta kaupu ka järelmaksuga. Pooled leppisid kokku, et vajaliku vara järelmaksuga müügilepingud vormistab hageja ja kostja kasutab saadut ning tasub igakuulised järelmaksuga müügilepingutest tulenevad maksed. Hageja sellise ettepanekuga nõustus ning omandas 04.10.2007.a. OÜ-ga x sõlmitud järelmaksuga müügilepinguga nr.xxxxxxxxxx plasmateleri Philips 42 PFP5332 maksumusega 21756 EEK. 21.10.2007.a. omandas hageja AS-ga x sõlmitud Ego järelmaksu müügilepinguga nr.xxx/xxxxxx külmiku Samsung RL17MBMS1 maksumusega 5546,28 EEK. Eelnevalt sõlmitud suulise leppe alusel andis hageja omandatud teleri ja külmiku kostja kasutusse ning kodutehnika müüjafirmad toimetasid nii teleri kui külmiku kostja üürikorterisse xxxxxxxxx-xx,Valga linn. Ego Järelmaksu müügilepingust nr xxx/xxxxxx nähtub, et hageja on elukohana avaldanud xxxxxxxxxxxx-xx xxxxx linn, kus tegelikkuses elas M. L. ning kuhu ka vara viidi. Kuna M. L. kokkulepetest kinni ei pidanud pöördus hageja juba kahe kuu pärast politseisse (tl.11). Avalduse lahendamise käigus politseil M. L. ühendust saada ei õnnestunud. 04.xx.2008 on E. G. esitanud lepingust taganemise avalduse (tl 13). 05.05.2008.a esitas E. G. hagi M. L. vastu saadu väljaandmiseks (tl 1-5).

Kostja on 17.10.2008.a hagiavalduse koos lisadega kätte saanud. Vastuväiteid hageja nõudele kostja seaduses sätestatud alustel ja korras esitanud ei ole. Vastavalt Asjaõigusseaduse § 80 lg 1 on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Vastavalt Asjaõigusseaduse § 80 lg 1 on omaniku nõue suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. Vastavalt Asjaõigusseaduse § 85 lg 1 vastutab valdaja asjast saadud kasu väljaandmise või hüvitamise eest vastavalt Võlaõigusseaduse §-dele 1037-1040. Vastavalt Võlaõigusseaduse § 1037 lg 1 peab õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit, muud õigust või valdust käsutamise, kasutamise, äratarvitamise, ühendamise, segamise või ümbertöötamisega või muul viisil rikkunud isik (rikkuja) õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse. Vastavalt sama §-i lg 3 hinnatakse rikkumise teel saadu harilikku väärtust rikkumise aja seisuga. M. L. valdab hagejale kuuluvat plasmatelerit Philips 42 PFP5332 maksumusega 21756 krooni ja külmikut Samsung RL17MBMS1 maksumusega 5546,28 krooni ilma õigusliku alusteta. Seega tuleb hagejale kuuluvad kodutehnika seadmed plasmateler Philips 42 PFP5332 ja külmik Samsung RL17MBMS1 kostja ebaseaduslikust valdusest välja nõuda. Selle võimatuse korral kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele rahaline hüvitis plasmateleri Philips eest 21 756 krooni ja külmik Samsung eest 5546 krooni 28 senti, kokku seega 27 302 krooni 28 senti.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi täielikult ning menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Kohus selgitab, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3).

Aivar Pellja kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.