2-08-87991/10 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

Hagiavalduses esitatud asjaolud Hageja ja kostja A J sõlmisid 14.08.2008 tarbijakrediidilepingu nr.0802317/15st. Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale krediiti summas 119 821.35 krooni. Kostja oli kohustatud maksma hagejale intressi 34,94% krediidisummast ühe aasta kohta. Poolte kokkuleppel kohaldatakse lepingule AS-i Balti Investeeringute Grupi Pank krediidilepingute üldtingimusi nr S. Kuna kostja ei täitnud lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt, siis edastas hageja kostjale 22.09.2008 ja 21.10.2008 võla osas meeldetuletuskirjad ja ka hoiatuse 29.10.2008, et võla tasumata jätmise korral on hageja sunnitud lepingu üles ütlema. Kostja oma lepingulisi kohustusi täitma ei asunud, mistõttu 18.11.2008 väljastatud avaldusega teatas hageja kostjale lepingu ülesütlemisest. Lepingu järgi tagastamata krediidisummaks jäi 119 821.35 krooni. Lähtudes eeltoodust ning tuginedes lepingule ja seadusele, nõuab hageja hagi esitamisel kostjalt võlgnevuse väljamõistmist summas 165 959.66 krooni, millest 119 821.35 krooni on tagastamata krediidisumma, 16 163.07 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 23 964.27 krooni leppetrahv, 1000 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud, 1 198.21 krooni tasumata lepingu sõlmimise tasu, 3 812.76 krooni sissenõutavaks muutunud viivis. Peale selle palub hageja kostjalt välja mõista alates hagi koostamisest 15.12.2008 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 34,94% tagastamata krediidisummalt aastas. Hageja tugineb nõudes AS-i Balti Investeeringute Grupi Pank krediidilepingute üldtingimustele S, võlaõigusseaduse (VÕS) §-dele 402, 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1 ja 6; 108 lg 1; 113 lg 1, 158 lg 1 ja 415 lg 1, 416 lg 1 ning TsMS § 367 sätetele. Hagi tõendamiseks on esitatud kirjalikud tõendid - tarbijakrediidilepingu koopia koos maksegraafikuga ja üldtingimustega, viivisearvestuse, koopiad hageja laenuteenuste hinnakirjast, võla sissenõudmisega seotud kirjadest, lepingu ülesütlemishoiatusest ja -avaldusest.

leitud, et tarbijakrediidilepingu ülesütlemise juhuks sõlmitud leppetrahvi kokkulepe on tühine; samas otsuses on Riigikohus veel märkinud, et ka võla sissenõudmisega seotud kulu võib olla tühine tüüptingimus. Kohus väljastas kostja vastuse hagejale tutvumiseks. Hageja tunnistab oma kirjalikus kirjalikus vastuses kostja vastuse suhtes 12.02.2009 kostja esitatud vastuväiteid leppetrahvi osas. Loobudes leppetrahvi nõudest, vähendab hageja hagiavalduses esitatud nõuet leppetrahvi summa võrra. Samas vastuses hageja selgitab sissenõutavaks muutunud intresside arvestust ning jääb hagiavalduses märgitud intressinõude juurde. Samuti täpsustab hageja viivisnõuet, märkides, et lepingu ülesütlemisel seisuga 18.11.2008 moodustas sissenõutavaks muutunud viivis kostja täitmata rahalistelt kohustustelt (tagastamata krediidisummalt ja võla sissenõudega seotud kuludelt – s.o. summalt 120 821.35 krooni) 70.63 krooni. 12.02.2009 seisuga moodustab lepingu ja seaduse alusel arvestatav viivis veel 86 päeva eest 34,94 % päevas ehk summas 9 946.54 krooni, seega kokku moodustab sissenõutavaks muutunud viivis 10 017.17 krooni. Hageja jääb ka võla sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise nõude juurde. Vastavalt krediidilepingu üldtingimuste p 6.6 on menetlusosalised kokkuleppinud, et krediidiandja poolt krediidisaajale ja tema rikkumisest tingitud kirjalike teadete eest tuleb krediidiandjale tasuda hinnakirjas sätestatud tasu. Üldtingimuste p 5.3 kohaselt tuleb tasuda lepingu ülesütlemisel muuhulgas muud võimalikud kohustused, mille hulka kuulub ka nimetatud teadete eest hinnakirjast nähtuva tasu maksmise kohustus. Kostjale on saadetud kaks meeldetuletuskirja, ülesütlemise hoiatus ja ülesütlemisavaldus. Hageja hinnakirja kohaselt maksab meeldetuletuskirja saatmine 200 krooni ja ülesütlemis-avalduse saatmine – 400 krooni. Hageja on esitanud kostjale väljastatud 3 meeldetuletuskirja ja ühe ülesütlemisavalduse, samuti hageja hinnakirja, milline on kättesaadav ka internetis hageja kodulehel. Võla sissenõudmisega seotud kulude nõude puhul on tegemist hageja tasulise teenusega, mille osutamises ja tasus hageja hinnakirja alusel on poolte vahel kokku lepitud. Ettenähtud tasud sisaldavad muuhulgas selliseid hageja kuluartikleid nagu sideasutusele makstav tasu, ümbrike maksumus, töötajatele makstavad tasud, ajakulu, töövahendite soetamise ja kulumisega kaasnevad kulud jms. Tegemist on hageja poolt kantavate kuludega ning nende suurus on ka hageja poolt väljaarvutatav, kuid kliendil selle kohta ülevaade puudub. Üldtingimustes sätestatuna on krediidiandja ja krediidisaaja kokku leppinud kindlas tasu suuruses vastavalt hinnakirjale. 15.04.2009 15.04.2009 toimunud kohtuistungil jääb hageja 12.02.2009 esitatud kirjalikus vastuses esitatud nõude ja selle põhjendite juurde. Hageja nõudeks jääb kokku 148 199.80 krooni väljamõistmine kostjalt, selle hulgas ka võla sissenõudmisega seotud kulud kokku summas 1000 krooni. Hageja on võla sissenõudmisega seotud kulud kandnud, kostjale saadetud kirjad ja avaldus on tõenditena esitatud, hageja kulutused on seotud kostja poolt lepingu rikkumisega ning kulutuste hüvitamises on poolte vahel kokku lepitud. Kostja nõustub nõustub hageja leppetrahvist loobumisega loobumisega seoses vähendatud nõudega, nõudega kuid jääb endiselt võla sissenõudmisega seotud kulude osas esitatud vastuväidete juurde. Kostja arvates ei ole hageja nõutud kulutuste suurus tõendatud. TsMS § 367 alusel palus kostja volitatud esindaja alates 12.02.2009 viiviseid kostjalt mitte välja mõista, kuna viivisnõue võib muutuda ebamõistlikult suureks. III. Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus, olles ära kuulanud hageja ja kostja esindaja seisukohad ning tutvunud hageja poolt hagi tõendamiseks esitatud kirjalike tõenditega leiab, et hagi on põhjendatud ja tõendatud hageja poolt kohtumenetluses vähendatud nõude ulatuses ja kuulub selles täielikult rahuldamisele.

Pooltevahelised suhted tulenevad nende vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingust ja sellega lahutamatult seotud üldtingimustest. Esitatud hagi on ka õiguslikult põhjendatud VÕS §-ide 402, 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1 ja 6; 108 lg 1; 113 lg 1, 415 lg 1 jas 416 lg 1 alusel. Vastavaid seadusesätteid on hageja hagiavalduses kirjeldanud. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Hageja on kostjale võimaldanud krediiti summas 119 821.35 krooni. Poolte vahel oli lepitud kokku ka tasumisele kuuluvas intressimääras ja krediidisumma tagastamise maksegraafikus. Kostja on omaks võtnud, et ta ei ole täitnud lepingut korrektselt ning on jäänud hageja ees hagis märgitud tagastamata krediidisummas võlgnevusse. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg l alusel võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 416 lg 1 alusel võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Sama sätestasid ka üldtingimuste p. 5.1.1. Hageja esitatud tõenditest (meeldetuletuskirjad, lepingu ülesütlemise hoiatus ) nähtuvalt on hageja VÕS § 416 ja poolte vahel sõlmitud lepinguga sätestatud tingimusi võlgniku poolt kohustuste rikkumisel lepingu ülesütlemisel ka järginud. Seega, hageja oli õigustatud lepingut ennetähtaegselt üles ütlema ja nõudma lepingust tulenevate summade tasumist ning kostja ei ole vastavat asjaolu ka vaidlustanud. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 415 lg 1 alusel ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne (VÕS § 94) määr, siis loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja ei ole hagiavalduses märgitud viivis- ja intressimäära vaidlustanud. Hageja loobus kohtumenetluse käigus hagiavalduses märgitud leppetrahvi nõudest summas 23 964.27 krooni. Vastavalt TsMS § 206 lg 1 on hagejal õigus muuta hagi alust või eset, suurendada või vähendada oma nõuet või loobuda hagist, kostjal on õigus hagi õigeks võtta. Kohus leiab, et kostja vastuväited hagis märgitud võla sissenõudmisega seotud kulude (1000 krooni) tühisusest ei ole põhjendatud. Riigikohus on kostja poolt osundatud lahendis (otsus ts asjas nr 3-2-1-120-08) märkinud järgmist: “ Küll võib kõne alla tulla mõistlike võla sissenõudmise kulude nõue”. Antud asjas on hageja põhistanud kostja vastu esitatud kulude hüvitamise nõude viidates lepingu lahutamatuks osaks olevatele üldtingimustele ning tõendanud kulude suuruse ka esitatud teenuste hinnakirja alusel kostjale väljastatud meeldetuletuskirjade ja avalduste arvust lähtudes. Kohus leiab, et hageja poolt hinnakirjas märgitud teenuste tasu kujundamisel

arvesse võetud kulutustusi arvestades ei ole tegemist ebamõistlikult suure võla sissenõudmisega seotud kuluga. Eeltoodud asjaoludel ning kohtumenetluses hageja poolt vähendatud ulatuses on hageja nõue kohtu hinnangul põhjendatud ning kuulub tervikuna rahuldamisele. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele kokku 148 199.80 krooni, millest 119 821.35 krooni moodustab tagastamata krediidisumma, 16 163.07 krooni - sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 1000 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud, 1 198.21 krooni - tasumata lepingu sõlmimise tasu, 10 017.17 krooni - sissenõutavaks muutunud viivis. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtul mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leiab ka , et kostja taotlus TsMS § 367 alusel viiviste edasiseks mittearvestamiseks, ei ole põhjendatud. Hageja volitatud esindaja selle taotlusega 15.04.2008 toimunud kohtuistungil ei nõustunud. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi hageja ees täitnud ja ei ole ka hageja poolt lepingu ülesütlemise järel ühtegi summat võla katteks tasunud. Seisuga 12.02.2009 on tagastamata krediidisummalt arvestatud sissenõutavaks muutunud viivist summas 10 017.17 krooni, s.o. vähem kui 10% kostja poolt tagastamata krediidisummast. Seega on kostja väited ebamõistlikult suureks kujuneda võivast viivisnõudest alusetud ja tõendamata. Seega tuleb TsMS § 367 alusel kostjalt välja mõista ka alates 12.02.2009 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 34,94% tagastamata krediidisummalt aastas. Hagi on tagatud kostja poolt tagastamata krediidisummast 1⁄2 ulatuses, s.o. summas 59 910.68 krooni kostjale kuuluvate pangakontode ja hoiuste arestimisega Eesti Vabariigis tegevusluba omavates krediidiasutustes. Kohtuotsuse täitmisel kuulub kontode arestimine tühistamisele tagatud summas.