Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Kohus tutvunud toimiku materjalidega, leidis, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ja tagastada see selle esitajale. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 372 lg 1 alusel kohus lahendab hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul. 1(2)

Kuna avaldus ei vastanud hagiavalduse esitamise nõuetele, andis kohus tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Maksekäsu kiirmenetluse avaldus ei vastanud hagiavalduse nõuetele alljärgnevas. Hageja ei pidanud kinni TsMS §§ 334 - 340 ja § 363 sätestatud nõuetest esitada vastav hagiavaldus koos lisadega ning selle ärakirjad vastavalt teiste menetlusosaliste arvule. Hagejal tuli hagiavalduses märkida, kas hageja taotleb tsiviilasja lahendamist dokumendimenetluses (TsMS § 406). Kohus selgitas hagejale, et maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväite põhjendamine pole seaduse kohaselt vajalik (TsMS § 485 lg 2, § 490 lg 2). Sellest tulenevalt pole kohtule teada, kas kostja võtab hageja faktiliste asjaolude kohta esitatud väited tingimusteta ja selgesõnaliselt omaks (TsMS § 231). Hagimenetluses lasub tõendamine ja tõendite esitamise kohustus pooltel (TsMS § 230). Eelmenetluses peab kohus välja selgitama muuhulgas tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks ja esitatud tõendite lubatavuse, kas asja lahendamine on võimalik kompromissi sõlmimisega või muul viisil määrusega või kirjalikus menetluses (TsMS § 392 lg 1 p 4 ja p 5). Kohtul on kohustus kostjale hagiavalduse ärakiri ja selle lisad kätte toimetada ja kirjaliku vastust nõuda (TsMS § 393 lg 1 ja lg 2, § 394). Vastavalt TsMS § 371 lg 1 p 12 kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui õigustatud isiku nimel hagiavalduse esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõiguse olemasolu. Avaldaja nimel on avalduse esitanud L. T., kuid tema esindusõigus on tõendamata. TsMS § 147 lg 5 alusel maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku avalduse esitamisel ei võeta asja hagimenetlusse enne hagilt riigilõivu tasumist. Vastavalt RLS § 56 lg 1 tasutakse hagiavalduse esitamisel riigilõivu lähtudes hagihinnast käesoleva seaduse lisa 1 järgi. TsMS § 124 lg 1 alusel raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. TsMS § 133 lg 1 alusel hagihind arvutakse põhinõude järgi. Avaldaja põhinõude suuruseks on 20 772,65 krooni, millelt tuleb tasuda riigilõivu 5000 krooni. Avaldaja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 750 krooni. Seega on tasumata riigilõiv summas 4250 krooni. Hageja pidi esitama kohtule oma nõude hagiavaldusele ettenähtud vormis, lisades hagiavaldusele dokumentaalsed tõendid vastavalt menetlusosaliste arvule, tasuma täiendavalt riigilõivu ning tõendama esindusõiguse olemasolu. Kohus jättis oma 19. märtsi 2009 määrusega avalduse käiguta ning andis puuduste kõrvaldamiseks - vormikohase hagiavalduse esitamiseks ja põhjendamiseks, esindusõiguse tõendamiseks ning täiendava 4250 krooni riigilõivu tasumiseks. Kohtu poolt saadetud määruse sai hageja kätte 19. märtsil 2009. Hageja kuni käesoleva hetkeni puuduseid kõrvaldanud ei ole. Kuivõrd hageja ei kõrvaldanud puuduseid, ei ole võimalik avaldust menetleda ja kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 372 lg 6 loeb kohus, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Eelpooltoodu alusel menetlusse võtmast.

ja juhindudes TsMS § 372 § 463 lg 1, § 465 keeldub kohus avaldust

Evi Kool Kohtunik

2(2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.