Pankrotiõigus › Muud pankrotiasjad

Edasikaebamise kord Määruse peale võivad esitada võlgnik ja võlausaldaja määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates pankrotimenetluse lõpetamise kohta teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Asjaolud Avalduse kohaselt ei suuda OÜ Nemo VII seisuga 03.03.2009 enam täita oma kohustusi. Ettevõtte kohustused ületavad varasid 609 221 krooni võrra. Maksejõuetuse põhjuseks on ettevõtte tulude vähenemine 2008. aastal ja 2009. alguses ning ebaõnnestunud läbirääkimised tegevuskoha ruumide rendi alandamiseks. Kuna ettevõttele kuuluv restoran ei suutnud enam genereerida piisavaid rahavooge kulude katmiseks ning samal ajal ei õnnestunud tegevuskulusid vähendada, pidi ettevõte sulgema oma restorani 15.02.2009. Seisuga 03.03.2009 on ettevõtte võlg Maksu- ja Tolliametile 434 827 krooni. Seoses rendilepingu lõpetamisega, peab ettevõte maksma rentnikule hüvitist 1 kuu rendi ulatuses summas 44 504,20 krooni. Samuti tekib ettevõttel tegevuse lõpetamisega seoses kohustus maksta oma töötajatele puhkusekompensatsioone summas 22 280 krooni ja koondamishüvitisi 84 361 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks 35 258 krooni. Ettevõtte tegevuse lõpetamise põhjuseks on ka asjaolu, et ettevõtte omakapital on langenud alla 40 000 krooni. Tartu Maakohus algatas 9. märtsi 2009 määrusega OÜ Nemo VII pankrotimenetluse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Küllike Miti. Kohtu põhjendused ja järeldused Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule aruande, milles leiab, et OÜ Nemo VII on maksejõuetu ja see maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul puuduvad likviidsed vahendid olemasolevate lühiajaliste kohustuste ligilähedasekski täitmiseks. Äriühingul puudub äritegevuseks vajalik pind, kaubavarud, töö- ja teenuslepingud. Võlgniku netovara on märksa väiksem seadusega lubatud minimaalsest väärtusest ja ei ole mingit märki, et osanik sooviks täiendava sissemakse tegemise teel netovara nõutavat taset taastada. Arvestades võlgnikul juba olemasolevaid ülejõu käivaid kohustusi on likviidsusprobleemide lahendamiseks ja äritegevuse taaskäivitamiseks ka väljastpoolt täiendavate soodsate krediitide saamine ebatõenäoline. Võlgniku lühiajalised võlad kasvavad iga päevaga võlgadelt arvestatavate viiviste võrra, mistõttu võib äriühingu maksejõuetust hinnata süvenevaks. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Võlgniku vara väärtus 09.03.2009 seisuga ei ületa 35 000 krooni, millest 1) raha arvelduskontol 21 742,78 krooni; äriühingu raamatupidamises kajastub kassas summa 113 615,75 krooni, kuid võlgniku juhatuse liikme selgituste kohaselt on inventuuriga tuvastatud, et kassas nimetatud summat ei ole, samuti ei ole esitada dokumente kassaraha äriühingu huvides kulutamise kohta. 2) nõue Sven Bergi vastu 75 467 krooni; Sven Berg varastas 23.07.2007 ettevõtte seifist 75 467 krooni. Tartu Maakohtu otsusega 04.02.2008 kriminaalasjas 1-07-15565 on vastav summa isikult välja mõistetud. Kuigi OÜ Nemo VII on pöördunud kohtulahendi sundtäitmiseks kohtutäituri poole, ei ole seoses võlgniku kinnipidamisasutuses viibimisega seni olnud võimalik äriühingu nõuet rahuldada. Eeltoodut arvestades peab ajutine haldur konservatiivsuse printsiibist lähtudes põhjendatuks äriühingu raamatupidamisarvestuses nimetatud isiku vastu nõude lootusetuks hindamist ja kuluks kandmist. Suure tõenäosusega ei õnnestuks ka halduril nimetatud isiku vastu nõudeid mõistliku aja jooksul reaalselt sisse nõuda ja seeläbi pankrotivara suurendada. 3) nõue AS Aardla Hulgikaup vastu 3575,40 krooni; kauba eest tehtud ettemaks, mis on isiku poolt

faktiliselt tagastatud 13.03.2009. 4) müügiks ostetud kaubad soetusmaksumusega 31 466,92 krooni; kaup koosneb peamiselt kange alkoholi varudest. Kuna suurem osa alkoholist asub avatud pudelites, siis on selle kauba edasi müümine äärmiselt komplitseeritud kui mitte lausa võimatu, sest müüja ei saa garanteerida avatud pudeli sisu vastavust pudeli sildile. Sellist kaupa ei osta tagasi ka alkoholi hulgimüügifirmad. Eeltoodut arvestades on kaupade tegelik väärtus ilmselgelt väiksem kui nende hetkeline bilansiline väärtus. Ajutine haldur on seisukohal, et kaubavarude tegelikuks väärtuseks võib hinnata ca 10 000 krooni. Võlgniku võlgade suurus on vähemalt 711 176,30 krooni: 1) võlad tarnijatele vähemalt 82 488 krooni; 2) võlg Maksu- ja Tolliametile 485 433,30 krooni; 3) võlad töötajatele 141 077 krooni; võlad võivad osutuda oluliselt suuremateks arvestades töötajate täiendavaid nõudeid. 4) laenuintressid 2178 krooni. Äriühingu juhtkonna selgituste kohaselt ei tegelenud äriühingu juhatuse liige äriühingule kuuluva ettevõtte - s.o restorani Rasputin igapäevase tegevuse juhtimisega, vaid selleks oli palgatud restorani juhataja, kelleks alates 01.09.2000 oli Eveli Kaljo. Äriühingu juhtkonna selgituste kohaselt oli nimetatud isik neile isiklikult tuttav ning teda usaldati täielikult. Äriühing sõlmis isikuga tavalise töölepingu ja kuigi isiku faktilises korralduses oli igapäevaselt ka ettevõtte sularaha, temaga mingeid lisakokkuleppeid (täpsemat ametijuhendit ja materiaalse vastutuse lepingut) ei vormistatud. Äriühingu juhtkonna väidetel oli 2008 lõpuks selge, et restorani tegevust senisel kujul jätkata ei saa. Restorani sulgemise plaanid tekitasid lahkhelisid restorani töötajatega, sealhulgas restorani juhatajaga. Samal ajal hakkas äriühingu maksuarvestuste vastu tundma huvi ka Maksu- ja Tolliamet. Seoses maksurevisjoniga viis äriühingu juhtkond läbi ka raamatupidamise revisjoni. Raamatupidamise revisjoni tulemusena selgus, et ettevõtte kassaarvestus on korraldatud äärmiselt puudulikult - äriühingus valdavalt puudusid allkirjastatud kassa sissetuleku- ja väljaminekuorderid. Kuna allkirjastatud kassa sissetulekuorderid puuduvad, siis võeti revisjoni tulemusena raamatupidamisarvestuses kassa laekumised üles müükide järgi (müügi- ja laoprogrammi BUUM andmete alusel), mitte tegeliku raha laekumise järgi (sest laekumise täpset aega ei ole võimalik tagantjärgi enam tuvastada). Kassa väljaminekuorderite puudumise tõttu on raske tuvastada kes, millal ja mis summas kassast raha on saanud. Eeltoodut arvestades sai raamatupidamises fikseerida ainult need kassa väljaminekud, mille kohta on olemas algdokument – arve, tšekk, palgalipik. Kokkuvõttes tuvastati äriühingus arvestuslik kassa puudujääk summas 113 615,75 krooni, lisaks tuvastati olulises summas maksude deklareerimata ja tasumata jätmine. Äriühingu juhatuse liikme selgituste kohaselt ei ole ebapiisava kassaaruandluse tõttu võimalik täpsemalt kindlaks teha, kas ja kui palju raha on kassast varastatud või restorani juhataja hooletuse tõttu kaduma läinud. Kuna restorani juhatajaga ei ole materiaalse vastutuse lepingut sõlmitud, siis ei ole võimalik kassa puudujääki ka temalt sisse nõuda. OÜ Nemo VII raamatupidamisdokumentidest nähtuvalt alustas äriühing majandustegevust 1998. Äriühingu tegevus on perioodil 1998-2002 olnud heitlik, tegevus on toimunud märkimisväärse kahjumiga. Alates 2002. majandusaastal on äriühingu tegevuses toimunud järsk positiivne pööre äriühingu käive ja varade maht on kasvanud, äriühingu likviidsusnäitajad järsult paranenud ning sõltuvus võõrkapitalist vähenenud. 2003 ja 2004 on jätkunud käibe ja varade mahu suurenemine, äriühingu tegevus on olnud kasumlik. 2005. majandusaastast hakkab äriühingu tegevuse tulusus pöördumatult vähenema. Järsk negatiivne pööre äriühingu tegevuses on toimunud 2007. majandusaastal – äriühingu käive on olnud küll suurem võrreldes eelneva majandusaastaga, kuid kulude (rent, kommunaal- ja majanduskulud, palgakulud) suurenemine on toimunud veel kiiremini; likviidsusnäitajad hakkavad nõrgenema; äriühingu varade maht väheneb. Sama tendents on jätkunud ka 2008. majandusaastal. Seisuga 31.12.2008 koostatud bilansist nähtuvalt on äriühing langenud liigsõltuvusse võõrkapitalist. Äriühingu arvestuslik omakapital on vastanud küll veel seaduses sätestatud nõuetele, kuid võttes arvesse seda, et väidetavalt oli kassast vähemalt 113 615,75 krooni puudu, siis võib väita, et 2008. majandusaasta lõpuks oli faktiline omakapital seaduse nõuetele mittevastav – lausa negatiivne summas 32 108,04 krooni. Altmanni pankrotikordajast nähtuvalt on äriühing 2008. majandusaasta lõpuks sisuliselt maksejõuetuse olukorras. 2009. majandusaasta raamatupidamisarvestuslik kahjum kogusummas 517 462,72 krooni

(juhul, kui teisendada varad nende likvideerimisväärtusele, siis on kahjum lausa 723 892,17 krooni) on olnud ettevõtte sulgemise loogiline tulem – raamatupidamisarvestusest kanti restorani sulgemisega seoses maha põhivarana arvel olevad ehitus- ja remondikulud, samuti võeti arvele kohustused seoses töötajate lõpparvetega ja maksurevisjoniga tuvastatud täiendavad maksukohustused. Ajutine haldur on seisukohal, et OÜ Nemo VII maksejõuetus on kujunenud majanduslike põhjuste (muu asjaolu) ja äriühingu juhatuse liikme raskete juhtimisvigade koosmõjul:

pankrotivara ka faktiliselt niipalju suurendada, et võlausaldajatel sellest mingit kasu oleks. Nähtuvalt ajutise halduri poolt tehtud järelepärimisest ei ole suurim võlausaldaja Maksu- ja Tolliamet nõus finantseerima OÜ Nemo VII pankrotimenetlust. Kohus leiab eeltoodu põhjal, et OÜ Nemo VII pankrotimenetlus tuleb PankrS § 29 lg 1 alusel lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 130 lg 4 kohaselt likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. OÜ Nemo VII dokumentide hoidjaks määrab kohus äriühingu juhatuse liikme Joel Aasavi. PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister. Ajutine haldur on esitanud taotluse, millega palub määrata ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste suuruseks kokku 18 557,65 krooni, millest ajutise halduri tasu 15 175 krooni mõista välja ajutise halduri Küllike Mitt’i kasuks ja hüvitis kulutuste katteks 3382,65 krooni OÜ Õigusbüroo Faktootum kasuks. Ajutine haldur on teinud tööd 13,5 tundi tunnitasuga sõltuvalt toimingu keerukusest 300 – 500 krooni. Kohus leiab, et arvestades justiitsministri 18. detsembri 2003 määrusega nr 71 kehtestatud „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra“ §-des 2; 7 lg 1, 2 sätestatut, ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskust, tuleb määrata Küllike Mitt’ile tasuks ajutise halduri ülesannete täitmise eest 15 175 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks, ning hüvitiseks tehtud vajalike kulutuste katteks koos käibemaksuga 3382,65 krooni. Ajutine haldur ei ole füüsilisest isikust ettevõtja ega käibemaksukohuslane. Töötasu tuleb maksta haldurile ja hüvitatavad kulutused tuleb määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb, s.o OÜ-le Õigusbüroo Faktootum.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.