Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

PankrS § 1 lg. 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. 27.09.2005 Ostu-müügilepingust nähtub, et poolte vahel on juba kolm aastat ärisuhted. Suhted muutusid pingeliseks pärast seda, kui võlgnik kontrollimise käigus tuvastas, et võlausaldaja ei ole piisavalt korrektne kohustuste täitmisel. Võlausaldaja on teadlik, et võlgniku äritegevus on stabiilne ja perspektiivne, asjaolu kinnitab K OÜ majandusaasta 2007 aruanne. Ülalmärgitust asjaoludest on ilmselge, et võlausaldaja on teadlik, et pankrotiavalduse esitamiseks puudub alus. Ajutise halduri aruanne OÜ K on registrisse kantud 12.12.2000.a. registrikoodiga 10714077, osakapitaliga 40 000,00 krooni. Põhitegevuseks on gaasi- ja plasmalõikamine, stantsimine, mustai, alumiiniumi roostekindla terase valmistamine. Käesoleval ajal jätkab võlgnik olemasolevate lepingute täitmist ning peab läbirääkimisi uute hangete (lepingute) saamiseks. Pankrotimenetluse algatamisega on äriühingul 14 kehtiva töölepinguga töötajat. Töölepinguid töötajatega lõpetatud ei ole ning töötajad jätkavad töö tegemist. Ajutine haldur juhib tähelepanu asjaolule, et võlgniku 2008.a. kasumist 1 847 811,00 krooni moodustavad kinnisvara ümberhindlusest tulenev kasum, mis ei ole tekkinud tavapärase majandustegevuse käigus. Ilma kinnisvara ümber hindamata oleks OÜ K 2008.majandusaasta lõppenud 545 247,00 kroonise kasumiga. Ajutine haldur on tuvastanud, et OÜ K teadaolevad varad moodustuvad alljärgnevalt: Ajutise halduri kogutud andmetel ja ka võlgniku raamatupidamise andmetel on seisuga 17.03.2009.a. võlgniku pangakontodel rahalisi vahendeid kokku 405 363,10 krooni. Sularaha on kassas 924,85 krooni. Kokku moodustavad võlgniku rahalised vahendid seisuga 17.03.2009.a. kokku 406 287,95 krooni. Võlgniku raamatupidamise andmetel moodustavad seisuga 17.03.2009.a. OÜ K nõuded ostjate vastu kokku 4 231 524,00 krooni. Ajutise halduri hinnangul kajastatud nõuetest suures osas võib tekkida probleeme nende sissenõudmistega, kuna nõuded on vanemad, kui 365 päeva. Nõuded summas 123 435,48 krooni on pankrotis äriühingute vastu, mistõttu ei ole nende laekumine tõenäoline ning OÜ MKV vastu on alustatud kohtumenetlus 224 249,00 krooni saamiseks. Samuti on nõuete juures kajastatud viiviseid, mille laekumise tõenäosus ei ole teada. Oluline osa nõuetest, summas 2 561 957,00 krooni (rohkem, kui 50 %) on suunatud AS E vastu, kes on käesoleval ajal võlgniku peamiseks ja suuremaks lepingupartneriks ning kes jooksvalt täidab olemasolevaid kohustusi ning jätkab samas ka uute tellimuste esitamist kehtiva lepingu raames. Kuigi AS E ei ole majandusraskustes ega esine muid asjaolusid, mis tingiksid arvete tasumata jätmise, leiab ajutine haldur on nimetatud nõuete realiseerimiseks peab võlgnik tegema veel täiendavaid jooksvaid kulutusi, mis käesoleval hetkel ei ole bilansis veel kajastatud. Muud nõuded ja ettemaksed moodustavad kokku summas 145 788,10 krooni, millest 920,00 krooni moodustab perioodika tellimise ettemaks, 7 924,00 krooni on ettemaks kindlustusandjale, 40 970,10 krooni on tagatis üürilepingu alusel AS-le Ü C ning 95 974,00 krooni on MercedesBenz GL kasutusrendilepingu järgne sissemaks. Nimetatud nõudeid ja ettemakseid ei saa ajutise halduri hinnangul lugeda arvestatavateks varadeks võlgniku maksevõime hindamisel . Võlgniku varud moodustavad kokku raamatupidamise andmetel 6 507 517,00 krooni. 2 313 275,00 krooni ulatuses on tegemist ettemaksudega seadmete ja ehitusprojekti eest. 4 194 241,00 krooni ulatuses on tegemist erineva toorme ja materjaliga, mida kasutatakse olemasolevate lepingute täitmiseks. 525 782,00 krooni ulatuses on varude all kajastatud põhivarana arvel olevate seadmete varuosasid.

Võlgniku materiaalse põhivara väärtus on äriühingu bilansi kohaselt 21 188 224,00 krooni. Vara võimalikku müügihinda ei oska võlgnik hetkel öelda. Vara müügiga ei käesoleva ajani tegeletud. Võlgniku raamatupidamise andmetel koosneb võlgniku põhivara maast (kinnistu katastritunnusega xxx, asukohaga xxx Tallinnas Lasnamäe linnaosas, hoonestamata tootmis- ja ärimaa), masinatest ja seadmetest ning inventarist. Võlgnik kajastab kinnistut bilansis soetusmaksumuses (mõeldud tõenäoliselt turuväärtuses) summas 9 800 000,00 krooni. Kinnistu soetusmaksumus vastavalt lepingule on olnud 7 952 189,00 krooni. Tegelikkuses on 19.12.2008.a. OÜ K juhatuse koosolekul otsustatud, et kinnistu xxx võetakse bilansis arvele turuväärtuses. Peale nimetatud otsust tehtud raamatupidamisliku kandega on kinnistu hinda soetusmaksumusest lähtuvat väärtust summas 7 952 189,00 korrigeeritud (suurendatud) 1 847 811,00 krooni võrra. Ajutisele haldurile on esitatud kinnistu hindamisakt, millest nähtub, et kinnistu turuväärtus on 9 800 000,00 krooni. Samas on ka mainitud, et antud kinnistu ei ole likviidne vara ja tema müügiperiood on vähemalt kaks aastat. Ajutine haldur on seisukohal, et käesolevaks ajaks so. 4 kuud peale hindamist on kinnistu bilansis kajastatud väärtus tulenevalt süvenevast kinnisvara- ja majanduskriisist ebaõige ja kinnistu on käesoleval ajal ülehinnatud. Võlgniku põhivaraks olevad masinad ja seadmed omavad oluliselt suuremat väärtust äriühingu tegevuse jätkamisel. Võlgniku tegevuse lõpetamisel on olemasoleva põhivara (v.a. kinnistu) võõrandamine bilansilise jääkväärtusega väga problemaatiline kuna tegemist on väga spetsiifiliste seadmetega metallitööde tegemiseks. Võlgnikul on sõlmitud SEB Liising AS liisingleping (kasutusrent) xxx, mille kohaselt on võlgniku kasutuses sõiduauto Mercedes-Benz GL 320 CDI. Liisingueseme väärtus ilma käibemaksuta oli 69 440,01 EUR-i (1 086 499,90 krooni). Liisinglepingu lõpukuupäev on xxx.a. Võlgnikule kuuluv kinnistu asukohaga xxx on koormatud hüpoteegiga AS Eesti krediidipank kasuks. Hüpoteegiga on tagatud kõik AS Eesti Krediidipank nõuded, mis tulenevad OÜ K ja AS Eesti Krediidipank vahel sõlmitud laenulepingust ja laenulepingu lisadest. Hüpoteegi suurus on 7 700 000,00 krooni. 28.08.2007.a. on võlgnik sõlminud AS Eesti Krediidipank laenulepingu xxx , mida on muudetud 19.12.2008.a. ning mille kohaselt on võlgnikule antud rahalist laenu summas 5 900 000,00 krooni ning mille põhiosa jääk käesoleval ajal on 4 974 709,22 krooni. Laenusumma tagastamine on kokku lepitud maksegraafiku alusel alates 2009.a. aprillist kuni 2012 aasta augustini. Lisaks on seatud võlgniku varale kommertspant SEB Pank AS kasuks. Pandisummaks on 2 500 000,00 krooni. Pandilepingu kohaselt on tagatud kommertspandiga AS SEB Pank ja OÜ K vahel 23.05.2007.a. sõlminud laenulepingust tulenevad nõuded. Laenulepingu alusel on pank andnud OÜ-le K laenu summas 1 500 000,00 krooni. Võlgnikult saadud andmete põhjal on tagastamata nimetatud laenust 200 254,10 krooni ning jooksvad intressid. Laenu lõpliku tagastamise kuupäev on võlgniku andmete kohaselt 23.05.2009. Võlgniku varadele hinnangu andmisel leiab haldur, et nõuded ostjate vastu tuleks hinnata 50 % ulatuses, tootmisvarusid 1/3 ulatuses ning põhivara õiglane hind selle võõrandamisel käesoleval ajal kiirmüügi korras on samuti vähemalt 50 % alla selle bilansilise väärtuse. Ajutine haldur on tutvunud võlgniku raamatupidamises kajastatud varade seisu, nende kajastamise ning nõuete aluseks olevate dokumentidega ning hindab OÜ K vara ja õiguste võimalikuks väärtuseks pankrotimenetluse algatamise seisuga, lähtudes konservatiivsusest, maksimaalselt kuni 10 000 000,00 (kümme miljonit) kroonile. Haldur leiab, et käesolevas menetlusstaadiumis ei ole võimalik täpselt hinnata võlgniku kajastatud nõuete sissenõudmiste lõpptulemusi, vara võimalikku müügihinda ning see selgub pankrotimenetluse käigus.

Ajutine haldur on välja selgitanud, et OÜ K teadaolevad kohustused moodustuvad alljärgnevalt: Kokku võlgneb OÜ K raamatupidamise andmetel seisuga 17.03.2009.a. tarnijatele 6 164 471,00 krooni. Suuremad tarnijatest võlausaldajad on Danske Bank ja Ü C AS. Samuti on võlgniku bilansis kajastatud OÜ RGR nõue summas 3 399 667,97 krooni (nõue on kajastatud koos viivistega) ja OÜ F nõue summas 421 831,00 krooni. Nimetatud nõuetele vaidleb võlgnik vastu ning ei tunnista neid. OÜ K raamatupidamise andmetel moodustavad võlgniku maksuvõlad kokku 1 827 254 krooni. Maksu- ja Tolliameti andmetel moodustab maksuvõlg 17.03.2009.a. seisuga koos intressidega 1 426 088,28 krooni (põhivõlg 1 326 010,00 krooni ja intressivõlg 100 078,28 krooni), millele lisandub 20.04.2009.a. tasumisele kuuluv käibemaks ja 10.04.2009.a. tasumisele kuuluv tulu-, sotsiaal- ja töötukindlustusmaks ning kogumispensionimaksed. Maksu-ja Tolliamet on 16.03.2009.a. otsustanud jätta rahuldamata OÜ-gu K 10.02.2009.a. taotluse maksuvõla ajatamiseks. Vastavalt võlgniku poolt esitatud raamatupidamise andmetele on seisuga 17.03.2009.a. võlgnikul saadud ettemakse ostjatelt summas 187 471,00 krooni. Seisuga 17.03.2009.a. olid töötajatele ja töövõtjatele väljamaksmata töötasude võlgnevus kokku 320 696,00 krooni. Nimetatud summa koosneb veebruari töötasudest ja arvestuslikust puhkusereservist. Kuna käesoleval ajal jätkab OÜ K majandustegevust, siis muutuvad võlad töötajatele ja töövõtjatele jooksvalt. OÜ K lühiajalised laenukohustused 17.03.2009.a. seisuga on kokku 13 001 164,00 krooni (sh. ka pikaajalise laenu lühiajalised tagasimaksed summas 2 016 559,00 krooni). Lühiajalised laenud ja võlakirjad on bilansis kajastatud summas 10 984 605 krooni. Võlgnik on sõlminud 02.01.2008.a. juhatuse liikme A V laenulepingu xxx ning 31.12.2008.a. on sõlmitud vastava laenulepingu lisa nr. 1, mille kohaselt on OÜ K saanud rahalist laenu summas 10 045 000,00 krooni. Võlgnikult saadud andmete põhjal on A Vi laenujääk 9 961 945,29 krooni. Laenu tagastamise lepingujärgne kuupäev oli 31.12.2008.a. Kokkulepet millega oleks laenu tagastamise kuupäeva muudetud ei ole ajutisele haldurile esitatud, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et laenu tagastamise kuupäev oli 31.12.2008.a. Võlgnik on sõlminud AS SEB Ühisliising kokku 9 kapitalirendi lepingut ( tootmiseks vajaminevad masinad ja seadmed ning 2 sõiduautot). Liisinglepingute jääkväärtuste kohta on info esitanud AS SEB Ühisliising, kellelt saadud info kohaselt on seisuga 17.03.2009.a. liisinglepingute jääkväärtused kokku 3 946 723 krooni. Üheksast liisinglepingust seitse lõpeb 2009.a. Liisingleping (tööpink Suprarex) , mille jääkväärtus on käesoleval ajal 1 070 088,98 krooni lõpeb 24.11.2010.a. ning liisingleping (lehetöötlemiskeskus) , mille jääkväärtus on 2 760 280,47 krooni lõpeb 15.08.2012.a. AS SEB Eesti Pank ja OÜ K on sõlminud 23.05.2007.a. laenulepingu, mille alusel on pank andnud OÜ-le K laenu summas 1 500 000,00 krooni. Võlgnikult saadud andmete põhjal on tagastamata nimetatud laenust 200 254,10 krooni ning jooksvad intressid. Laenu lõpliku tagastamise kuupäev on võlgniku andmete kohaselt 23.05.2009.a. Laenu tagatiseks on seatud OÜ K varale kommertspant. 28.08.2007.a. on võlgnik sõlminud AS-ga Eesti Krediidipank laenulepingu xxx , mida on muudetud 19.12.2008.a. ning mille kohaselt on võlgnikule antud rahalist laenu summas 5 900 000,00 krooni ning mille põhiosa jääk käesoleval ajal on 4 974 709,22 krooni. Laenu on tagatiseks on kinnistule Xxx Tallinnas seatud I järjekoha hüpoteegiga summas 7 700 000 krooni. Laenusumma tagastamine on kokku lepitud maksegraafiku alusel alates 2009.a. aprillis kuni 2012 aasta augustini.

OÜ K on sõlminud SEB Pank AS-ga arvelduskrediidilepingu , mille kohaselt on tagastamata krediidijääk 772 415,30 krooni. Tagastamise kuupäev 02.05.2009.a. Ajutise halduri töö tulemusena on selgunud, et võlgniku teadaolevad kohustused pankrotimenetluse algatamise seisuga moodustavad võlgniku poolt esitatud ja ajutise halduri poolt kogutud andmetele tuginedes kokku vähemalt 28 457 686,00 krooni krooni. Lähtudes eeltoodust ning võlgniku varade ja kohustuste suhtest selgub üheselt, et võlgniku puhul on tegemist ettevõttega, kes on muutumas maksejõuetuks. Võlgniku omakapital vastab küll seaduses sätestatud nõuetele ja tema varad soetusmaksumuses ületavad olemasolevaid kohustusi, kuid tema jooksvad võimalikud rahavood ei kata ära hetkel igakuised püsikulusid, rääkimata võimalikest muutuvkuludest. Ajutisel halduril ei ole õnnestunud ei võlgnikult ega teistelt isikutelt saada andmeid selle kohta, et võlgniku olukord võiks tulevikus mingil moel muutuda või mingis ulatuses paremaks muutuda või paraneda. Pole võimalik väita, et võlgniku maksejõuetus on ajutise iseloomuga, sest puudub võimalus prognoosida maksevõime paranemise aega ning võimalusi. Sellest tulenevalt leiab ajutine pankrotihaldur, et võlgnik on täna maksejõuetu. Pole võimalik väita, et võlgniku maksejõuetus on ajutise iseloomuga, sest puudub võimalus prognoosida maksevõime paranemise aega ning võimalusi ilma tervendamise läbiviimiseta. Leian, et võlgnik on maksevõimetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohtuistung Kohtuistungil 06.04.2009. a jäi võlausaldaja esindaja pankrotiavalduse juurde ja palus välja kuulutada pankrot. Võlgnik nõustub ajutise halduri aruandes tooduga, halduri tasule vastuväiteid ei ole. Võlgnik ei tunnista võlausaldaja nõuet transpordikulude ja viiviste osas. Ajutine pankrotihaldur jääb oma aruandes toodud seisukohtade juurde, võlgnik on maksejõuetu ja välja tuleks kuulutada võlgniku pankrot. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et RGR OÜ pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada K OÜ pankrot. Pankrotihalduriteks nimetab kohus I Lepsoo. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ei kuuluta kohus pankrotti välja, kui esineb käesoleva seaduse § 15 lõikes 2 nimetatud pankrotimenetluse algatamata jätmise alus. Võlausaldaja nõude aluseks on 27.09.2005.a ostu-müügileping nr RM-36 ja 15.09.2006.a ostumüügilepingu lisa nr 1, mille alusel tarnis OÜ RGR terastooteid võlgnikule üldsummas 4 360 328,08 krooni. PankrS § 10 lg 2 p 1 kohaselt võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks peab võlausaldaja muu hulgas tuginema vähemalt ühele järgmistest asjaoludest: võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. 13.06.2008. a esitas võlausaldaja võlgnikule pankrotihoiatuse. Võlgnik on pankrotihoiatuse kätte saanud, kuid kohustust ei täitnud. Võlgniku vastuväite kohaselt 27.09.2005 müügilepingust ja selle lisast ei nähtu, et võlgnik oleks

võtnud endale kohustuse tasuda transpordikulude eest, samuti ei ole võlgniku jaoks selge, kuidas on võlausaldaja arvestatud pankrotiavalduses märgitud viivise. PankrS § 10 lg 4 ja lg 5 kohaselt peab pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitama tõendid oma nõude suuruse, aluse ja täitmise tähtaja kohta. Kohus leiab, et võlausaldaja on põhistanud võlgniku maksejõuetuse ning tõendanud endal sissenõutavaks muutunud nõude olemasolu võlgniku vastu. Võlausaldaja on esitanud nõude tõendamiseks müügilepingu, müügilepingu lisa ning arve-saatelehed. Võlgnik tunnistab võlausaldaja nõuet summas 2 393 902.70 krooni, seega ületab võlausaldaja nõude suurus PankrS § 15 lg 2 p 3 sätestatud nõude suurust. Kohtu hinnangul ei muuda võlgniku vastuväide transpordikuludele ja viivisenõudele asjaolu, et võlausaldajal on võlgniku vastu selge nõue, mis ületab seaduses sätestatud piiri osaühingu suhtes pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku olemasoleva vara väärtus on 10 miljonit krooni, teadaolevate kohustuste maht on 28 457 686 krooni. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Kohus ei nõustu võlgnikuga selles, et ajutine haldur on vara väärtusele hinnangu andmisel olnud liigselt konservatiivne. Äriühingu bilanss peab kajastama äriühingu tegelikku olukorda. Käesoleval juhul on haldur tuvastanud, et võlgniku omakapital on positiivne tänu põhivaraks oleva kinnistu ebaõige hinnaga kajastamisele. Äriühingu kohustused on kaetud bilansiliselt tänu põhivara ümberhindlusele ( juurdehindlus), mis aga ei vasta hetkeolukorrale. Kohus nõustub halduriga, et praeguses kinnisvaraturu olukorras võib kinnistu väärtus olla maksimaalselt 4,5 miljonit krooni. Bilansis on aga kinnistu kajastatud hinnaga 9 800 000,00 krooni, seega vara ümberhindluse tulemusena tekiks äriühingule kahjum ja omakapital muutuks negatiivseks. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse süvenemise on põhjustanud kinnistu ostmine, mis ei ole kaasa toonud ettevõtte majandustulemuste paranemist (müügitulu suurenemist). Samuti on maksejõuetuse põhjusteks 2008. a. toimunud tööde mahu vähenemine, millele on mõju avaldanud ka üldine olukord majanduses. Võlgniku maksejõuetuse põhjustest ei leia ajutise halduri arvates käesoleva informatsiooni põhjal kuriteo tunnustega tegusid. Juhatuse liikmete tegevuses ei ole olnud võimalik tuvastada võlgniku poolt oma tahtlikku maksevõime olulist vähendamist või enda maksejõuetuks muutmist, vara hävitamist, rikkumist, raiskamist või põhjendamatut kinkimist, loovutamist, välismaale paigutamist, põhjendamatute kohustuste võtmist või põhjendamatute soodustuste andmist. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Selgeid tagasivõitmise võimalusi haldur ajutise menetluse käigus ei tuvastanud. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et vande andmiseks on kohustatud juhatuse liige AZ ja juhatuse liige A V. Ajutine pankrotihaldur I Lepsoo on esitanud tasunõude 19,5 töötunni eest kokku summas 23 400 krooni. Võlausaldaja ega võlgnik ajutise halduri tasunõudele vastu ei vaidle. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Justiitsministri 18.12.2003. a määruse nr 71 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord” § 2 punkti 6 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on 1 500 krooni. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 23 400 krooni ja tehtud vajalike kulutuste katteks 1 197.50 krooni. PankrS

§ 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast.

Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.