Tööõigus › Muud tööõigusasjad

Tsiviilasi nr.2-09-1540/21

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Harju Maakohus

TAGASELJAOTSUS

kohtunik Aase Sammelselg otsuse aeg ja koht 13.aprill 2009 Kentmanni kohtumaja tsiviilasi M T’i hagi ASA vastu saamata jäänud töötasu ja

koondamise hüvitise nõudes

hagihind - 58 112.00 krooni kohtuistungi

aeg - 30.märts 2009

hageja M T, i.k. XXX, elab XXX, menetluses osales isiklikult kostja ASA, reg. XXX, asub XXX, menetluses ei osalenud asjaolud, hageja nõue ja kostja seisukoht Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 20.märtsil 2008 töölepingu, mille täitmiseks tegi hageja kostjale tööd. Kostja teatas 20.oktoobril 2008 hagejale lepingu lõpetamisest töölepinguseaduse § 89 p. 3 alusel. Alates 27.oktoobrist 2008 on tööandja juures tööseisak. Tööleping lõppes 19.detsembril 2008. Hageja väidab, et kostja on jätnud lepingu osaliselt täitmata. Kostja võlgneb hagejale kolme kuu töötasu ja koondamishüvitise. Hageja keskmine töötasu (neto) oli 14 528.00 krooni. Hageja nõuab kostjalt 58 112.00 krooni väljamõistmist, s.h. saamata jäänud töötasu kogusummas 43 584.00 krooni ja koondamishüvitis ühe kuu keskmise palga ulatuses summas 14 528.00 krooni. Kostja on kohtukutse koos hagiavalduse ja sellele lisatud dokumentidega kätte saanud 11.märtsil 2009. Kostja kohtusse ei ilmunud; ilmumist takistavatest asjaoludest ei ole teatanud; hagile vastuväiteid ei ole esitanud. kohtu seisukoht Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada hageja poolt esile toodud ja õiguslikult põhjendatud asjaolude alusel.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 413 lg 1 järgi võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on istungi aja teatavaks teinud, jätab kohtusse tulemata. Hagiavalduses on hageja esile toonud järgmised faktiväited. Poolte vahel oli lepingul põhinev töösuhe. Tööandja on jätnud välja maksmata kolme kuu töötasu. Tööandja on töölepingu lõpetanud koondamise tõttu. Koondamishüvitis ühe kuu keskmise palga ulatuses on välja maksmata. Nõue kostja vastu on muutunud sissenõutavaks. Tagaseljaotsuse tegemisel loetakse hageja faktiväited kostja poolt omaksvõetuks. Töölepinguseaduse (TLS) § 1 järgi on tööleping töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. TLS § 86 p. 3 ja 98 järgi on tööandja õigustatud lõpetama töölepingu töötaja koondamisel, kui lepingu lõpetamise põhjuseks on töömahu vähenemine, tootmisvõi töökorralduse muutmine, varem töötanud töötaja tööle ennistamine või muu seaduses ettenähtud alus. Töötajale, kellel on pidevat tööstaaži selle tööandja juures alla viie aasta on tööandja kohustatud maksma töötajale hüvitusena kahe kuu keskmise palga. Hageja on arvestanud kostjale väljamaksmata töötasu ja koondamise hüvitise võlgnevuse, mille olemasolu ja suurust ei ole kostja vaidlustanud. Seega on hageja nõue hagis märgitud asjaoludel õiguslikult põhjendatud. menetluskulud Menetluskulud tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg. 1 alusel jätta kostja kanda. resolutsioon Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS §-st 162 lg. 1; 413 lg. 1; 415; 420 ja TLS §-s 74 lg. 2; 86 p. 3; 98 ja PaS §-st 32 kohus o t s u s t a s: hagi rahuldada. Mõista välja ASA M T’i kasuks 58 112.00 (viiskümmend kaheksa tuhat ükssada kaksteist) krooni väljamaksmata nelja kuu keskmise netopalga (14 528.00) katteks. Jätta menetluskulud kostja kanda. Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest.