Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue AS S esitas 24.10.2008.a hagiavalduse Z K vastu võlgnevuse kokku 411 407,61 krooni nõudes. 29.11.2004.a sõlmisid AS H ja kostja määratud tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu, mille kohaselt võimaldas hageja kostjale krediidilimiidi summas 50 000 krooni kasutamist ühes kalendrikuus. Kostja ei täitnud lepingust tulenevat kohustust omada kontol kaardiga seotud summade debiteerimiseks piisavalt vaba raha. Kokku jättis kostja tehtud tehingute ees hagejale tasumata 203 521,70 krooni. Kuna kostja jättis hagejale aprillis ja mais kaardiga tehtud tehingute eest maksepäevadel tasumata, arvestas hageja viivist alates 11.05.2006 kuni 21.10.2008.a. Hageja vähendas viivist summani 205 500 krooni. Kostjal on hagejale tasumata kuutasu kogusummas 240 krooni. Kostjal on hagejale tasumata ka aprillis ja mais tehtud tehingute teenustasu kogusummas 1 945,91 krooni. Hageja saatis kostjale 23.05.2006.a ja 23.06.2006.a võlgnevuse teatised. Kostjal on hagejale tasumata nimetatud teatiste menetlustasu kogusummas 200 krooni. 22.07.2005.a sõlmisid AS Hansapank ja kostja vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu, mille kohaselt võimaldas hageja kostjale krediidilimiidi summas 25 000 krooni kasutamise lepingu alusel väljastatud krediitkaardiga tehtud tehingute krediteerimiseks. Kostja kasutas krediidilimiiti perioodil 11.01.2006 kuni 08.11.2006 kogusummas 24 897,53 krooni, kuid jättis lepingu ülesütlemisel krediidilimiidi summa hagejale tagastamata. Kostja jättis tasumata ka krediidilimiidi kasutamise eest arvestatud intressi. Kostjal on tasumata intress summas 2 363,81 krooni. Kostjal on hagejale tasumata põhiosa viivis summas 5 241,11 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista ka menetluskulu kokku summas 12 722 krooni, millest riigilõiv 12 250 krooni ja esinduskulu 472 krooni. Kohtu põhjendused Kohus on menetlusdokumendid kätte toimetanud kostjale tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 327 alusel. Kostja pidi hagiavaldusele vastama hiljemalt 02.03.2009.a. Kostja kohtule kirjalikku vastust tema vastu esitatud hagile esitanud ei ole. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud ning hageja on esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Vastavalt TsMS § 468 lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 4 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja taganeda lepingust või öelda leping üles. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui

2 (3)

lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 403 lg 1 kohaselt käesolevas jaos sätestatut kohaldatakse ka lepingule, millega üks isik (krediidivahendaja) kohustub oma majandus- või kutsetegevuses vahendama tarbijale tasu eest krediiti või osutama krediidilepingu sõlmimise võimalusele (krediidivahendusleping). VÕS § 403 lg 3 p 2 kohaselt käesolevas jaos sätestatut ei kohaldata krediidilepingule ja krediidivahenduslepingule mille järgi peab tarbija krediidi tagasi maksma kuni kolme kuu jooksul. VÕS § 416 lg 1 kohaselt krediidiandja võib osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 443 910,66 krooni ja viivis alates hagi esitamisest, s.o 24.10.2008.a, kuni 24 897,53 krooni tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Menetluskulu Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 1741 lg-st 3, mille kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja taotleb mõista kostjalt välja esindaja kulu suuruses 472 krooni ja on selle tõendamiseks esitanud probleemkrediidi komitee otsuse (t lk 32 ja kulu arvestuse (t lk 34)). Kohus leiab, et nimetatud summa on põhjendatud ja tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Lisaks kuulub kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõistmisele riigilõiv summas 12 250 krooni. Eeltoodust tulenevalt kuulub seega kostjalt hageja kasuks kokku välja mõistmisele menetluskuludena 12 722 krooni. Kohus selgitab, et kaja peab vastama TsMS § 416 sätestatud nõuetele. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjon (TsMS § 142 lg 1). TsMS § 142 lg 1 sätestab, et kajalt hagimenetluses tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte, lg 2 järgi tasutakse kajalt kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. TsMS § 149 lg 3 alusel enne kautsjoni tasumist ei tehta kautsjoniga seotud menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg kautsjoni tasumiseks ja kautsjoni tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus läbi vaatamata, lg 5 järgi kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon kohtumääruse alusel. Avalduse rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse ja selle hüvitamist ei saa menetlust lõpetavast kohtulahendist sõltumata nõuda vastaspoolelt.

Mai Grauberg Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.