2-08-83511/5 - Võlaõigus - Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad - Tartu Maakohus Valga kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest ( 13.04.2009.a. ). Kostja võib 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja menetluse taastamiseks Tartu Maakohtu Valga kohtumajale. Selgitused Kajalt hagimenetluses tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõuded ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejale xxxxx maakonnas xxxx alevikus xxxxxxxxxxx kinnistu elumajaga (registriosa number xxxxxxxx). Hageja L. V. ja kostja R. K. vahel on 04.11.2007.a. sõlmitud elumaja üürileping, mille alusel hageja andis kostja ja temaga koos elavate isikute kasutusse elumaja xxxxxxxxxxx xxxx alevikus xxxxxxxx tähtajaga kuni 03.11.2008.a. /tl. 4/. Kostja juures elas üürileandja loal L. M. koos lastega. Kostja kohustus tasuma vastavalt üürileandja poolt esitatud arvetele igakuiselt 10 kuupäevaks üüri 1000 krooni kuus ja teenuste (elekter, prügivedu jms) eest. Üüri ja teenuste eest tasumisega viivitamisel kohustus üürnik tasuma viivist 0,5% tasumisega viivitatud summast iga tasumisega viivitatud päeva eest. Kostja tasus üüri- ja kommunaalomakseid vaid perioodi 04.11.2007.a. - 10.01.2008.a. eest ning osaliselt jaanuari ja veebruari kuu üüri. Alates 2008.a. kostjaga koos elav L. N. alaliselt ei ela üüritud elumajas. Kuna kostja jättis maksmata rohkem kui kahe kuu üüri- ja kommunaalmaksete eest, esitas hageja kostjale 13.03.2008.a. hoiatuse tähitud kirjaga, milles teatas, et vastavalt üürilepingu p. 6.4. on üürileandjal õigus leping ennetähtaegselt lõpetada. Kuni käesoleva ajani ei ole kostja üürivõlga tasunud ega elamispinda vabastanud ega elumaja võtmeid tagastanud. Kostja kasutab elumaja ilma seadusliku aluseta, kuna üürileping on lõppenud kostjaga 03.11.2008.a. ning kostjal puudub seaduslikud alused üüripinna kasutamiseks. Hageja palub AÕS § 80 alusel välja nõuda kostja valdusest majavaldus xxxxx maakonnas xxxx alevikus xxxxxxxxxxx ja kohustada kostjat sealt lahkuma ja

Kohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. TsMS §444 lg.4 sätestatu kohaselt võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu viitab kohus otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud Asjas esitatud materjalidest nähtub, et L. V. ja R. K. vahel on sõlmitud 04.11.2007.a. tähtajaline üürilepingud, mille kohaselt kostja kasutas hagejale kuuluvat elumaja koos kõrvalhoonetega temaga koos elavate isikutega xxxxx maakonnas xxxx alevikus xxxxxxxxxxx /tl.4-5/. Seega eksisteeris poolte vahel lepingul põhinev kohustis. VÕS § 76 sätestab, et kohustised tuleb täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. VÕS § 271 sätestab, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 292 lg. 1 sätestab, et lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. VÕS § 293 sätestab, et üürileandja kannab asjaga seotud maksud ja koormised, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Üürilepingu p. 3.1., 3.2. ja 3.4. kohaselt kohustus kostja tasuma vastavalt üürileandja poolt esitatud arvetele igakuiselt 10 kuupäevaks üüri 1000 krooni kuus ja teenuste (elekter, prügivedu jms) eest. Üüri ja teenuste eest tasumisega viivitamisel kohustus üürnik tasuma viivist 0,5% tasumisega viivitatud summast iga tasumisega viivitatud päeva eest. Kostja ei ole tasunud üüri nõuetekohaselt alates jaanuarist 2008.a. ning võlgneb hagejale 9 283,70 krooni ning viivised seisuga 03.11.2008.a. 7 429,90 krooni.

Hageja palub kostja välja mõista üürivõlg 9 283,70 krooni ja viivised seisuga 03.11.2008.a. 7 429,90 krooni kuni kohtuotsuse tegemiseni ja alates kohtuotsuse tegemisest kuni kohustuse kohase täitmiseni viivis 0,5 % tasumata summast iga viivitatud päeva eest. VÕS § 316 lg 1 p 1 kohaselt võib üürileandja üürilepingu üles öelda, kui üürnik on viivituses kolmel üksteisele järgneval maksetähtpäeval tasumisele kuuluva üüri, kõrvalkulude või nende olulise osa maksmisega. VÕS § 309 lg 1 p 1 kohaselt lõpeb tähtajaline üürileping tähtaja möödumisega, kui lepingut ei ole varem erakorraliselt üles öeldud. Hageja on esitanud kostjale üürilepingu ülesütlemisavalduse 10.06.2008.a./tl. 8/. Kuna kostja ja temaga koos elavad isik rikkusid üürilepinguga võetud kohustust tasuda üüri- ja kommunaalmakseid, ütles hageja üürilepingu üles 10.06.2008.a. Kostja ei ole vaidlustanud üürilepingu ülesütlemist. 13.04.2009.a. kinnistamisotsus ja registriosa väljatrükk /tl 34/ tõendab, et L. V. kuulub kinnistu xxxxx maakonnas xxxx alevis xxxxxxxxxxx, mille kohta on Valga Maakohtu kinnistusosakonnas avatud registriosa nr xxxxxxx. AÕS § 68 lg 1 kohaselt on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Tulenevalt AÕS §st 68 lg 2 võivad omaniku õigused olla kitsendatud ainult seaduse või teiste isikute õigustega. Hageja on kinnistu omanik. Kostja valdab hagejale kuuluvat majavaldust ebaseaduslikult, kuna üürileping on kostjaga lõppenud ning kostjal puuduvad õiguslikud alused majaomandi kasutamiseks. Kuna kostjal puudub igasugune õiguslik alus, kuulub AÕS § 80 lg 1 alusel rahuldamisele hageja nõue majavalduse kostja ebaseaduslikust valdusest välja nõuda. Põhjendatud on ka hageja nõue kohustada kostjat majavaldus vabastada ja selle kohustuse vabatahtliku mittetäitmise korral kostja sealt välja tõsta. Kuna pole teada, kas ja millal käesolev otsus jõustub, siis ei pea kohus otstarbekaks määrata kindlaks otsuse vabatahtliku täitmise tähtaega kindla kuupäevaga. Kohus peab otstarbekaks anda kostjatele otsuse vabatahtlikuks täitmiseks aega kolm kuud arvates käesoleva otsuse jõustumisest. Seega, kuna kostjal puudub igasugune õiguslik alus majavalduse ja kõrvalruumide kasutamiseks, kuulub majavaldus koos kõrvalruumidega kostja ebaseaduslikust valdusest välja nõuda, samuti tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks üürivõlg 9 283,70 ja viivised seisuga 03.11.2008.a. summas 7 429,90 krooni.