Tsiviilasi nr 2-09-1666
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Maimu Laumets
Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
08. aprill 2009. a Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad
Eesti Vabariik hagi Pxxxxx Pxxxxx vastu võlgnevuse 20 110 krooni ja viivise nõudes Hageja: Eesti Vabariik Jõgeva Maavalitsuse kaudu (registrikood 70004117; asukoht Suur 3, Jõgeva) Kostja: Pxxxxx Pxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx)
Kohtuistungi
Kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata
2-09-1666
toimumise aeg
Lõpetada menetlus Eesti Vabariigi hagis Pxxxxx Pxxxxx vastu võlgnevuse 20 110 krooni ja viivise nõudes. Menetluskulude jaotus Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates päevast, millal määrus isikule teatavaks tehti. Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv 400 krooni. Asjaolud ja menetlused käik Jõgeva Maavalitsus Eesti Vabariigi nimel esitas 15.01.2009.a. kohtule hagiavalduse Pxxxxx Pxxxxx vastu võlgnevuse 20 110 krooni ja viivise nõudes. Kohus võttis 26.01.2009.a. määrusega hagiavalduse menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama.
09.03.2009.a. esitas Jõgeva maavanem Eesti Vabariigi nimel kohtule avalduse, milles teatas, et kostja Pxxxxx Pxxxxx on pärast hagi esitamist täielikult tasunud hagis esitatud põhivõla ja osaliselt ka viivise. Hagi esitaja ja kostja lahendavad vähemmakstud viivise tasumise omavahelise kokkuleppe teel. Seoses kostja poolt põhinõude täitmisega, loobub hageja kostja vastu esitatud hagist ning palub kohtul asja menetlus lõpetada. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et hagist loobumine on võimalik vastu võtta. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohtu hinnangul ei riku hagist loobumine olulist avalikku huvi ja on kooskõlas TsMS § 429 sätetega. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus selgitab menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 näeb ette, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 5 näeb ette, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. TsMS § 14`1 lg 1 sätestab, et muu hulgas asja menetluse lõpetamise korral hagist loobumise tõttu määrab kohus menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja teatas kohtule 30.03.2009.a. kirjas, et ei taotle menetluse lõpetamisel hageja menetluskulude hüvitamist kostja poolt. Seega puudub vajadus menetluskulude kindlaksmääramiseks ja poolte menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda.
Maimu Laumets Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.