Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

I. Asjaolud ja hageja nõue. 02.03.2009 esitas AS Hansa Varakindlustus Viru Maakohtusse hagi Väino Liinve vastu kahjuhüvitise 5446 krooni nõudes.

Hagiavalduses esitatud asjaolud 16.04.2008 pöördus hageja poole K K avaldusega seoses 15.04.2008 xxxx korteris 36 toimunud veekahjujuhtumiga. Kahju tekkis korteris nr 41 toimunud tulekahju kustutustööde tagajärjel, kui kustutusvesi valgus korterisse nr 36. Kostja valduses olevas korteris nr 41 sai tulekahju alguse hooletust suitsetamisest. Vastavalt OÜ Liiklus- ja Kindlustusbüroo sündmuskoha ülevaatuse aktile korteris nr 36, esinesid veekahju jäljed elutoa lael, põrandal, seinal ja esiku seinal. Vara oli kindlustatud ASis Hansa Varakindlustus, mille kinnituseks oli väljastatud kindlustuspoliis nr OK10177866708. Kindlustusjuhtumi kohta avas hageja kahjutoimiku nr OK0810211, mille alusel maksti 23.04.2008 vara omanikule K K `ule välja kindlustushüvitis summas 5446 krooni. Rakvere Politseiosakonna 23.10.2008 vastusest hageja päringule nähtub, et tulekahju ajal oli korteri nr 41 kasutajaks kostja – V L . Ida-Eesti Päästekeskuse menetlusbüroo 19.05.2008 andmetel sai tulekahju alguse korteris nr 41 hooletust suitsetamisest. 23.04.2008 hüvitas hageja kanntanaule K K `ule kahju tema poolt esitatud kalkulatsiooni alusel. Kahjusumma 5446 krooni moodustub taastusremondimaterjali maksumusest.

Hagi õiguslik põhistus Vastavalt korteriomandiseaduse (KOS) § 11 lg 1 p 1 on korteriomanik kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevustest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Kostja oli kohustatud rakendama vajalikke abinõusid korteriomandi reaalosa korras hoidmiseks ning hoiduma kõigist tegevustest, mis kahjustavad teisi korteriomandeid. Vastavalt VÕS § 127 lg 1 on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud ning sama paragrahvi lõike 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Vastavalt VÕS § 129 lg 1 võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline kahju. VÕS § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Hageja esitas kostjale 29.10.2008 tagasinõude nr 275.5CO-030/039586 summa 5446 krooni tasumiseks. Vastavalt väljastusteatele on kostja nõude kätte saanud 10.11.2008, kuid hageja kirjale ei vastanud. 09.12.2008 saatis hageja kohtuhoiatuse, kuid kostja sellele ei reageerinud. Eeltoodust tulenevalt palub hageja kostjalt välja mõista kannatanule hageja poolt hüvitatud summa 5446 krooni. Hageja avaldab, et on nõus kirjaliku menetlusega, samuti taotleb hageja juhul, kui kostja kohtu määratud tähtajaks hagile ei vasta, tagaseljaotsuse tegemist ja hagi rahuldamist hagiavalduses toodud ulatuses ja asjaoludel. Hagiavaldusele on lisatud hagis esitatud asjaolusid tõendavad kirjalikud tõendid –varakindlustuspoliis, kahjutaotlus, fotod sündmuskohalt, Liiklus- ja Kindlustusbüroo akt, kalkulatsioon, Ida-Eesti Päästekeskuse ja Ida Politseiprefektuuri vastused hageja päringutele, hüvitisotsus, väljavõtted Viru Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatust, tagasinõue, hoiatuskiri, maksekorraldus riigilõivu tasumisest, koopia väljastusteatest. II. II. Kostja vastuväited vastuväited

Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. III. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjalid hageja poolt hagiavalduses märgitud aadressile ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Kostja on hagimaterjalid isiklikult vastu võtnud 12.03.2009. Seega, kostjal oli kohtu poolt määratud vastuse andmise tähtpäevaks 26.03.2009. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Hagimaterjal edastati kohtukutsete saatmise korras allkirja vastu. Ühtlasi kohus selgitas kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatas kostjat TsMS § 407 lg 1 tulenevalt nende tagajärgede eest. Kostja kohtule vastanud ei ole, samuti ei ole teatanud mittevastamise põhjustest. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud KOS § 11 lg 1 p 1, VÕS § 127 lg 1 ja 4, 128, 492 lg 1 alusel. Vastavaid seadusesätteid on hageja hagiavalduses piisavalt kirjeldanud. Seega, kostjalt käesoleva ajani vastuväidete puudumisel on hageja esitatud kahju hüvitamise nõue põhjendatud ning hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud nõude summa 5446 krooni ulatuses.

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb ka asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Kuivõrd kohus ei ole andnud hagejale täiendavat tähtaega menetluskulude nimekirja esitamiseks, siis on hagejal TsMS § 174 lg 1 kohaselt õigus nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus veel TsMS § 461 lg 4; 468 lg 1 p 2, nõudeist. Kohtunik /allkiri/ Ärakiri õige: Nooremreferent Kohtuotsus jõustus 12. mail 2009.a Nooremreferent

I.Külavee I.Golubev I.Golubev

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.