Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni. Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6 § 633 lg. 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel.

I. Asjaolud ja hageja nõue. 09302.2009 esitas AS Krediidikassa Viru Maakohtusse hagi A P vastu 5099 krooni nõudes.

Hagiavalduses esitatud asjaolud Hageja ja kostja sõlmisid 06.05.2008 laenupingu, mille alusel kostja sai kiirlaenusüsteemist www. euro24.ee laenu summas 2000 krooni. Pooled leppisid kokku, et kostja kohustub laenusumma ja lepingu sõlmimise tasu 550 krooni tagastama hiljemalt 05.06.2008. Kiirlaenu saamiseks pidi isik registreerima end laenu taotlejaks internetikeskkonnas www. euro24.ee ja seejärel sisestama registreerimisel valitud parooli laenuandja internetikeskkonda www. euro24.ee, märkides kasutajatunnuseks oma mobiiltelefoninumbri. Laenusaaja täidab internetikeskkonnas laenutaotluse ankeedi, mille kinnitamist koos laenu taotlejaks registreerimisega käsitlevad pooled aktseptina laenu saamiseks ning laenutingimustega nõustumiseks. Laenu saamise tingimuseks oli isiku autentimine panga linkide kaudu. Hageja on sõlminud pankadega pangalingi lepingud, mis tähendab, et laenu taotleja nõusolekul edastatakse hagejale tema andmed. Autentimise eesmärgiks pangalingi kaudu on laenu taotleja isiku tuvastamine. Laenu taotleja suunatakse internetikeskkonnas lehele, kus on panga logodega pangalingid ja ühele neist vajutades suunatakse laenu taotleja vastava panga internetpanka, kus ta sisestab oma kasutajatunnuse ja koodikaardilt pin-kalkulaatorist koodi. Süsteemis kontrollitakse, kas isiku poolt sisestatud andmed on samad, mis pangast saadud andmed. Kui andmetes esineb erinevusi, siis isik ei ole autenditud ja laenutaotlust esitada ei saa. Kostja andmed olid autenditud ning hageja kandis kostja pangakontole 2000 krooni. Laenulepingu tingimuste p 7.3 kohaselt on laenusaaja kohustatud tagastama laenusumma ja tasuma lepingutasu nõuetekohaselt hiljemalt laenu tagastamise tähtaja viimaseks päevaks (maksetähtpäevaks), s.o. 05.06.2008. Hageja saatis kostjale 30.06.2008 võlateate, millele kostja ei ole reageerinud. Samuti on hageja kostjale saatnud hoiatused võlanõudega kohtusse pöördumiseks 22.07.2008 ja 07.08.2008, kuid vaatamata sellele ei ole kostja võlga tasunud. Hagi kohtusse esitamise seisuga võlgneb kostja hagejale põhivõlas 2000 krooni, lepingu sõlmimise tasus 550 krooni ning viiviseid summas 2549 krooni. Hageja tugineb oma nõudes Võlaõiguseaduse (VÕS) §-dele 396, 76 lg.1, 82 lg 1, 100; 101 lg. 1 p 1ja 6 sätetele. Vastavalt laenulepingu p 9.1 võib hageja kostjalt nõuda viivist 0,5% kalendripäevas. Kostjal on tasumata tähtajaks summa 2550 krooni alates 05.06.2008, viivitatud päevi on hagi esitamise seisuga 271 ning viivis moodustab kokku 2549 krooni. Hagi tõendamiseks on hagiavaldusele lisatud kirjalikud tõendid - laenu taotlus ja info isikuandmete registreerimise kohta, laenulepingu üldtingimused, võlateated ja hoiatuskirjad, esindaja volitusi tõendavad dokumendid, menetluskulude nimekiri, maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta. II Kostja vastuväited

Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. III. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjalid hagiavalduses märgitud aadressile ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Materjalid on allkirja vastu kostja elukohas kätte antud 13.03.2009 edasiandmiseks kostjale, dokumentide vastuvõtja on allkirja andes teinud märkuse „abikaasa“. Seega oli kostjal kohtu määratud vastuse andmise viimaseks tähtpäevaks 27.03.2009. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates ning seda tähtaega on kohtu poolt ka järgitud. Hagimaterjalide väljastamisel selgitati kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatati kostjat TsMS § 407 lg 1 tulenevalt nende tagajärgede eest. Vaatamata hoiatusele ei ole kostja hagile vastust esitanud, samuti ei ole käesoleva ajani teatanud mittevastamise põhjustest. Hageja on nõustunud hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud ka taotluse juhul, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks vastust ei esita, TsMS § 407 lg 1 alusel asjas tehtava tagaseljaotsusega hagi rahuldamiseks ning kohtukulude väljamõistmiseks. Eelpool nimetatud asjaoludel ja TsMS § 407 lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavaid seadusesätted on hageja hagiavalduses esile toonud. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaajale) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohaselt ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kuna kostja laenusaajana on jätnud oma kohustuse laenuks saadud rahasumma tagastamisel täitmata, siis on ta rikkunud lepingut ning hageja võlausaldajana võib VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 alusel kostjalt, kui kohustust rikkunud võlgnikult, nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kostja poolt hagile vastuväidete puudumisel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses.

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 174-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hagiavaldusele on lisatud menetluskulude nimekiri summa 3500 krooni tasumiseks, sellest hagi esitamisel tasutud riigilõiv moodustab vastavalt maksekorraldusele nr 23, 02.03.2009 summa 1000 krooni ning hageja nõutav õigusabikulu kohtusse pöördumisel 2500 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 162 lg 1, 2; 173; 174; 174-1, 407; 442; 444 lg 1; 461 lg 4; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik Ärakiri õige: Nooremreferent

/allkiri/

Kohtuotsus jõustus 15. mail 2009.a Nooremreferent

I.Külavee I.Golubev

I.Golubev

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.