Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajale tuleb esitada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. hagile. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni. Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6 § 633 lg. 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel.

I. Asjaolud ja hageja nõue. 13.02.2009 esitas Nordea Bank Finland Plc (Nordea Bank Finland Plc Eesti Filiaali kaudu, reg.-kood 10221469) Viru Maakohtusse hagi D L`I vastu 17 892.53 krooni nõudes.

Hagiavalduses esitatud asjaolud Hageja ja kostja sõlmisid 15.12.2006 eraisiku krediitkaardipingu, mille alusel hageja väljastas kostjale Topeltneto vaba tagasimaksega krediitkaardi Eurocard/MasterCard Standard nr 5404165270351168. Krediitkaardiga sai kostja kasutada kaardikontoga ühendatud krediitkaardi limiiti 15 000 krooni ulatuses. Lepingu sõlmimise hetkel oli kaardi taotlemisel „kampaania“ raames intressimäär 0% aastas; kampaania algas 01.12.2006 kestvusega 6 kuud. Alates 01.06.2007 hakkas kehtima intress 12% aastas ning alates 01.01.2008 tõsteti intressimäära veel 2% võrra. Lepingu ülesütlemise hetkeks (09.02.2009) oli intressi arvestatud 2 292.35 krooni. Hageja debiteeris ka panga hinnakirja alusel võlgnevuse või muu tähtajaks täitmata jäänud kohustusega seoses kliendile posti teel teatiste saatmise eest kokku 600 krooni alates 10.04.2008 kuni 19.11.2008. Kostja kohustus tasuma limiidi kasutatud osalt igakuiselt intressi ning lepingu lõppemisel tasuma kõik lepingu alusel võlgnetavad summad (k.a. krediitkaardi põhisumma, intressi ja muud võimalikud lepingust tulenevad maksed ja tasud). Kuna kostja ei täitnud intressi maksmise kohustust, siis ütles hageja lepingu üles vastavalt Topeltneto krediitkaardi tingimuste punktile 11 alapunktile 4 lõigetele 1 ja 4, mille kohaselt on pangal õigus leping etteteatamiseta üles öelda, kui kontoomanik on viivitanud lepingust tuleneva või pangale muul alusel võlgnetava maksekohustuse täitmisega rohkem kui 45 päeva ning, kui lepingu ülesütlemiseks on muu mõjuv põhjus, eelkõige kui kontoomanik või kaardikasutaja on lepingut oluliselt rikkunud (kostja poolt kohustuslike intresside maksmata jätmisega). Kostja ei ole maksekohustust täitnud alates 14.03.2008 ning seisuga 09.02.2009 võlgneb kostja 17 892.53 krooni, sh limiit ehk põhiosa 15 000 krooni, intress 2 292.35 krooni ning võlateatised summas 600 krooni. Hageja tugineb oma nõudes Võlaõiguseaduse (VÕS) §-dele 3, 8 lg 2, 76 lg. 1; 100; 101 lg. 1 p 1 sätetele. Hagi tõendamiseks on hagiavaldusele lisatud kirjalikud tõendid - krediitkaardilepingu koopia koos kontoväljavõttega, krediitkaardi tingimused, maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta. II Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. III. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei

ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjalid hagiavalduses märgitud aadressile ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Materjalid on allkirja vastu kostjale kätte antud 19.03.2009. Seega oli kohtu poolt määratud vastuse andmise viimaseks tähtpäevaks kostjal 02.04.2009. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates ning seda tähtaega on kohtu poolt ka järgitud. Hagimaterjalide väljastamisel selgitati kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatati kostjat TsMS § 407 lg 1 tulenevalt nende tagajärgede eest. Vaatamata hoiatusele ei ole kostja hagile vastust esitanud, samuti ei ole käesoleva ajani teatanud mittevastamise põhjustest. Hageja on nõustunud hagiavalduses hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud ka taotluse juhul, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks vastust ei esita, TsMS § 407 lg 1 alusel asjas tehtava tagaseljaotsusega hagi rahuldamiseks ning ka kohtukulude kostjalt väljamõistmiseks. Eelpool nimetatud asjaoludel ja TsMS § 407 lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavaid seadusesätted on hageja hagiavalduses ka esile toonud. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb leping täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Võlgnik rikkus lepingut, jättes tasumata lepingus sätestatud intressimaksmise kohustuse. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist. Kostja poolt hagile vastuväidete puudumisel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses.

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 174-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hagiavaldusele on lisatud ka menetluskulusid tõendavad dokumendid – maksekorraldus nr 1821, 11.02.2009 riigilõivu tasumisest summas 3000 krooni. Hageja taotleb ka õigusabikulude hüvitamist summas 2950 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 162 lg 1, 2; 173; 174; 174-1, 407; 442; 444 lg 1; 461 lg 4; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik /allkiri/ Ärakiri õige: Nooremreferent Kohtuotsus jõustus 14. mail 2009.a Nooremreferent

I.Külavee I.Golubev I.Golubev

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.