Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Mare Kõlvart
Otsuse tegemise aeg ja koht
06.04.2009 a. Kentmanni kohtumaja ,Tallinn
Tsiviilasja number
2-08-29545
Tsiviilasi
A Zhagi S OÜ vastu 122 400 krooni saamiseks
Tsiviilasja hind
122 400 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja A Z (ik xxx,elukoht xxx) Kostja S OÜ (registrikood xxx,asukoht xxx)
Kohtuistungi toimumise aeg
26.02.2009 a.avalik istung
Kohtuistungil osalesid
Hageja A Z Kostja OÜ S juhatuse liikmed V N ja T S Kostja nõustaja A Tõnts
Jätta A Z hagi S OÜ vastu 122 400 krooni saamiseks rahuldamata.
Kohtukulude jaotus Jätta hageja menetluskulud hageja enda kanda.
Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest,kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest.Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil,peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima;vastasel juhul loetakse,et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus
menetluses.
Asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse ja selle 20.01.2009 a esitatud täpsustuse kohaselt töötas hageja kostja juures katlaoperaatorina alates 2005 a oktoobrist kuni 30.04.2008 a.Katlaoperaatori tööülesannete hulka ei kuulunud katlaluugi avamine ega troppimistööde tegemine.Hagejalt nõuti ohutustehnika norme eirates ka kivistunud slaki eelkoldest eemaldamist kärudesse ja selle käsitsi konteineritesse kühveldamist.Nimetatud tööde tegemise eest hagejale lisatasu ei maksnud.Hageja leiab ,et tema töökoormus suurenes umbes kolm korda ,mistõttu tulnuks kostjal tasuda lisatasuna 3780 krooni kuus.Kuna hageja töötas 30 kuud palub ta katlast slaki eemaldamise ja väljaveo eest mõista kostjalt välja 113 400 krooni.Tasustamata troppimistööde eest palub hageja kostjalt välja mõista 9000 krooni,seega kokku 122 400 krooni.
Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista .Hageja töötas kostja juures katlakäitajana,kelle tööülesandeks oli s tootmine.S tootmine on üksikute tööoperatsioonide (kütuse vastuvõtt,kütuse katlasse transport,katlas kütuse süütamine,kütuse etteanne,katlaseadme puhastamine,avariide likvideere jne) kogum,mille teostamine toimub vastavalt tööandja juhendamisele.Katla tööprotsessi tagamine on otseselt katlakäitaja ülesanne ja seega ei saa lugeda tööprotsessi tagamist lisatööks.Hagejale on välja makstud töölepingus kokkulepitud tööde teostamise eest ettenähtud tasu ja suulise kokkuleppe alusel tasustatud lisatöid.Hagejal ei ole tema töötamise ajal olnud töö ega töötasu osas pretensioone kostja vastu.Hageja omab vastavat pädevust kinnitavat tunnistust,seega on hageja teadlik katlakäitaja töökohustustest ,mis tulenevad töö iseloomust ning töökohal väljakujunenud tavast ja praktikast.Kostja leiab,et hagi on aluseta ja palub hagi jätta rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda.
Menetluse käik 10.04.2008 esitas A Z Harjumaa ja Tallinna Töövaidluskomisjonile avalduse S OÜ vastu lisatöö eest lisatasu 49 999 krooni saamiseks. 09.06.2008 a.otsusega jättis Töövaidluskomisjon A Z avalduse troppija ja katlaluugi avamise tööde eest lisatasu saamiseks rahuldamata. 08.07.2008 a. esitas A Z S OÜ vastu hagiavalduse troppija ja põlemisjäätmete eemaldamisega seotud tööde eest lisatasu saamiseks summas 49 999 krooni. 20.01.2009a täpsustatud nõude kohaselt leidis hageja , et arvestades tema tööd pikaajaliselt ohtlikes ja rasketes töötingimustes peaks kostjalt väljamõistetav summa olema 122 400 krooni,millest 9000 krooni troppija tööde ja 113 400 krooni katlast slaki eemaldamise eest. Kohtuistungil jäi hageja oma nõude ja kostja oma vastuväidete juurde.
Kohtuotsuse põhjendused Kohus,kuulanud ära poolte seletused ja tunnistajate ütlused kohtuistungil ning tutvunud asjas esitatud kirjalike tõenditega ja hinnanud tõendeid kogumis,leidis,et hagi on põhjendamata ja tõendamata ning tuleb jätta rahuldamata. Vaidlust ei ole selles,et hageja töötas kostja juures töölepingus nr 147 kokkulepitud tingimustel katlakäitajana alates 26.10.2005 a kuni 30.04.2008 a. (TV komisjoni toimik lk 27-30). E-Katedraali Koolituskeskuse tunnistuse nr.16 146 kohaselt oli A Z läbinud katlakäitaja esmaõppe kursused ja eksamikomisjoni otsuse alusel oli tal õigus töötada katlakäitajana (tlk 29). Töölepingu p.2.2 järgi oli katlakäitaja töö sisuks s tootmine. TsMS § 230 lg.1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,millel põhinevad tema nõuded ja vastuväited,kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja väitel tegi ta kogu töötamise ajal lisatöid,mille eest jättis kostja lisatasu maksmata. Nii ei makstud lisatasu katlaluugi avamise eest lubamatult kõrgel temperatuuril ,põlemata slaki käsitsi eemaldamise ja väljaveo eest 113 400 krooni ulatuses.Troppija tööde täitmise eest on hageja arvestuse kohaselt jätnud kostja maksmata lisatasu 9000 krooni. Kostja selgituste kohaselt seisneb s tootmisel katlakäitaja töö üksikute tööoperatsioonide tegemises,sealhulgas kütuse vastuvõtus,kütuse transportimises katlasse,kütuse süütamises ja etteandmises,katlaseadme puhastamises ,avariide likvideerimises ja teiste s tootmises ettetulevate ülesannete täitmises. Katlaluugi avamise vajadus võib tekkida sõltuvalt olukorrast ja avamise otsustab katlakäitaja.Katla kontrollimisele igapäevase töö käigus kehtestatud nõuded on sätestatud katlakolde valmistaja instruktsioonis,mille p.6.1 selgitab ka võimalikke riske. Toimikumaterjalidest nähtuvalt (tlk 43-50) on hageja läbinud vastava ohutusväljaõppe.Enne tööülesannete täitmise juurde asumist on hageja tutvunud töösisekorra eeskirju,ohutustehnika ja töötervishoiu nõudeid sisaldava instruktsiooniga,mida on ta kinnitanud oma allkirjaga.Nimetatud instruktsiooni kohaselt oli töötajal kohustus keelduda töödest,milleks ta polnud välja õpetatud. Kohus leiab,et esitatud asjaolude põhjal ei ole tõendatud katlaluugi avamise ja katla puhastamise käsitlemine lisatööna . Katla puhastamise ajal pidi luugi avama katlakäitaja ise ning vajadusel tuli seda teha ohutustehnika nõudeid arvestades ka katla töötamise ajal.Ohutustehnika eeskirjade väidetav rikkumine kostja poolt ei muuda seda tööd hageja jaoks tööandja poolt tasustatavaks lisatööks. Tööandja ohutustehnika reegleid eiravatest korraldustest võis töötaja keelduda ,kuna töölepinguseadusest tulenevalt on töötaja kohustatud täitma ainult tööandja seaduslikke korraldusi. Vastavalt VÕS § 23 lg.1 võivad lepingupoolte kohustused olla kindlaks määratud lepingus või sätestatud seaduses,kuid võivad tuleneda ka nende vahel väljakujunenud praktikast. TLS § 50 p.1 sätestab,et töötaja on kohustatud tegema kokkulepitud tööd ning täitma ilma erikorralduseta ülesandeid,mis tulenevad töö iseloomust või töö üldisest käigust.
Hageja tunnistajate VPja V R ,kes pikaajaliselt töötasid kostja juures,ütlustega on tõendatud,et katlaluugi avamine katla töötamise ajal oli ka nende töötamise ajal katlakütja kohustus,mille eest lisatasu ei makstud. Kostja seletuse kohaselt ei olnud hagejal kuni temaga töölepingu lõpetamiseni mingeid lahkarvamusi töö ega palga osas.Vastupidist ei ole tõendanud ka hageja. Kohtu hinnangul tulenes katlaluugi avamine ja tuha eraldamine katlakäitaja töö iseloomust,mistõttu ei ole see vaadeldav lisatööna ja hageja nõue selle eest lisatasu saamiseks tuleb jätta rahuldamata. Hageja ei ole oma väidet tööandja korraldusel väidetavalt lisatööna teostatud troppija töödest, tõendatud. Kostja kinnitusel teostas troppija töid kraanajuhi abiline,kes omas selleks vastavat väljaõpet ja kokkulepet hagejaga troppija ülesannete täitmiseks lisatööna ei ole sõlmitud. Kohus peab vajalikuks rõhutada ,et hagejat oli muu hulgas instrueeritud ka selles,et töötaja on kohustatud keelduma täitmast tööülesandeid ,mis ei ole töölepingus ette nähtud ning milleks puudub väljaõpe. Hageja põhjendab ,et ei pöördunud tööandja poole tema töötamise ajal väidetava lisatöö eest lisatasu nõudega ja ei keeldunud lisatöö tegemisest seetõttu,et kartis karistust ja töölepingu lõpetamist. Kohus leiab,et hageja põhjendus ei ole veenev.Hagejal oli vastavalt instruktsioonile ja seadusele mitte ainult õigus keelduda tööst,mille tegemiseks puudus kokkulepe ja väljaõpe vaid kohustus seda teha. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus,et hagi on põhjendamata ja tõendamata ning tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 162 lg.1 kohaselt tuleb hageja menetluskulud jätta hageja enda kanda.
Mare Kõlvart kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.