Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Määrata hageja menetluskuludeks kokku 2 019 (kaks tuhat üheksateist) üheksateist) krooni ja 50 senti ning mõista see summa välja S L’ilt L’ilt (isikukood xxxx) xxxx) OÜ GSMvalve (reg.kood 11181045) kasuks ja menetluskulude katteks. katteks. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult. Kohtuotsuse resolutiivosa avaldatakse ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord: kord: Kohtuotsuse Kohtuotsuse peale on hagejal õigus õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates otsuse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast. Kostjal on õigus tagaseljaotsuse avalikult kättetoimetamisele järgnevast päevast alates 28 päeva päeva jooksul esitada TsMS § 416 nõuetele vastav kaja. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud kuii hagile mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, ku vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Otsus loetakse TsMS § 317 lg.5 kohaselt kostjale kostjale avalikult kättetoimetatuks 30 30 päeva möödumisel otsuse otsuse väljavõtt väljavõtte e Ametlikes Teadaan Teadaa n netes ilmumise päevast. tt Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6, 6, § 633 lg. 7). I. Asjaolud ja hageja nõue. Pooled sõlmisid 21.09.2007.a. GSM-valveseadmestiku rendi ja turvateenuse osutamise lepingu A1349, mille alusel hageja andis kostja kasutusse allkirja vastu GSMvalveseadmestiku. Lepingu objektiks oli ka valveseadmestiku projekteerimine, paigaldamine ja selle perioodiline hooldamine. Lepingust tulenevalt andis hageja kostjale SIM-kaardi, mida kostja kohustus kasutama üksnes valveseadmestiku kasutamise raames. Hageja esitas kostjale teenuse eest arved, kuid kostja oma lepingulisi kohustusi ei täitnud. Kostja põhivõlgnevus hageja ees on 5 056 krooni ja 78 senti ning viivis 311 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse ja lisaks sissenõutavale viivisele ka alates 26.11.2008.a. kuni põhinõude täitmiseni viivis 0,15% põhinõudelt iga viivitatud päeva eest kuni põhinõude kohase täitmiseni. Hagi on esitatud VÕS §-de 5, 8 lg. 2, 76 lg. 1, 100, 101 lg. 1 p. 1 ja 6, 108 lg. 1, 113 lg. 1, 271, 294 alusel. Hagiavaldusele on lisatud nõuet tõendavad kirjalikud tõendid – leping,valveseadme üleandmise-vastuvõtmise akt, arved. II. Maakohtu otsuse põhjendused. Hagiavaldus on saabunud 28.11.2008.a. Kohus 02.12.2008.a. saatis hagimaterjali kostjale hageja esitatud aadressil. Hagimaterjal tagastati märkega „ei ela antud aadressil“. 05.12.2008.a. palus kohus hagimaterjali kostjale edastamiseks politsei kaasabi, kuid hagimaterjali kostjale edastada ei õnnestunud. Ida Politseiprefektuuri teatel kostja ei ela registrijärgsel aadressil, kuna kostja viibivat Soomes. Välisministeeriumil puuduvad andmed S Li praeguse elukoha kohta välisriigis. Kuna kostja tegelik elukoht ei ole teada ka Ida Politseiprefektuurile, dokumenti ei ole olnud kostjale võimalik kätte toimetada muul seadusega sätestatud viisil, siis kohus 03.02.2009.a. määras korraldada asjas eelistung, rahuldas hageja taotluse ja määras toimetada kostjale haginõue ja kohtukutse avalikult kätte ametliku väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. TsMS § 317 lg. 5 kohaselt dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Seda tähtaega on järgitud. Kostjale on haginõue avaldatud ja see on ilmunud Ametlikes Teadaannetes 04.02.2009.a. Seega tuleb lugeda hagimaterjal ja kohtukutse kostjale kättetoimetatuks. Ühtlasi kohus hoiatas kostjat TsMS § 410 järgi, et kohus võib kohaloleva hageja taotlusel asjas teha tagaseljaotsuse, kui kostja eelistungile ei ilmu.

Kostja eelistungile ei ilmunud, mitteilmumist ei põhistanud, istungi edasilükkamist ei taotlenud. Hageja esindaja taotles asjas tagaseljaotsuse tegemist ja hagi rahuldamist. Ühtlasi palub hageja mõista kostjalt välja hageja menetluskulud, milleks on riigilõigv 350 krooni, õigusabikulu 1 569 krooni ja 50 senti ning AT-s teate avaldamise kulu 100 krooni. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus ja hagi on põhjendatud tagaseljaotsusega rahuldada tervikuna. TsMS § 407 lg. 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Esitatud hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Kohustus tuleneb GSMvalveseadmestiku rendi ja turvateenuse osutamise lepingust. VÕS § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 85 kohaselt võlgnik peab kohustuse täitma lepinguga kindlaksmääratud kohas. VÕS § 94 ja 113 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi ja viivist. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg. 1 p.-de l ja 6 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg. 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtu poolt mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 461 lg. 4 kohaselt kohtuotsusega välja mõistetud põhinõude ja intressi, välja arvatud viivise summalt arvestatakse kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg. 1 sätestatud ulatuses, kui kohtulahendis ei ole viivisesummat teisiti määratud või teisiti ei tulene lahendist endast. Hageja palub lisaks sissenõutavale viivisele 311 krooni kostjalt alates 26.11.2008.a., kuni põhinõude täieliku tasumiseni välja mõista viivis VÕS § 113 lg. 1 sätestatud määras 0,15% põhinõudelt päevas kuni põhinõude kohase täitmiseni. TsMS § 138 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 147 järgi avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu kokku 350 krooni, mis tuleb kostjalt kohtukuluna välja mõista. Hageja õigusabikulud on käsitletavad kohtuvälise kuluna ja kuuluvad kostjalt väljamõistmisele summas 1 569 krooni ja 50 senti. Riigilõivuseaduse § 82 kohaselt teadaande avaldamise eest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded tasutakse riigilõivu 100 krooni. TsMS § 148 lg. 2 kohaselt tasub väljaandes Ametlikud Teadaanded või ajalehes kutse või muu menetlusdokumendi avaldamise kulud ette hageja või muu avaldaja. Kuna kostjale on avaldatud haginõue ja kohtukutse ametlikus väljaandes ja hageja on selleks riigilõivu ette tasunud, siis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 100 krooni kohtuteadete avaldamise riigilõivu katteks. TsMS § 173 lg. 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg. 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kuna hagi rahuldatakse tervikuna, siis jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 178 lg. 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

TsMS § 434 kohaselt kohtuotsus on kohtumenetluse tulemusena Eesti Vabariigi nimel tehtud kohtulahend, millega asi otsustatakse sisuliselt. TsMS § 468 lg. 1 p. 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus kohaldas VÕS § 76, § 82, §-de 100- 101 lg. 1 p. 1, 6, § 108, § 113, 367 sätteid ning juhindus TsMS § 144, § 162, § 407 lg. 1 ja lg. 3, § 410, § 415, § 441 lg. 1, § 442, § 468 lg. 1 p. 2, § 632 lg. 1 nõudeist. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent

/allkiri/

Kohtuotsus jõustus 05. juunil 2009.a Nooremreferent

S.Tooming I.Golubev

I.Golubev

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.