Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

Tsiviilasi nr.2-09-2165/21

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Harju Maakohus

TAGASELJAOTSUS

kohtunik Aase Sammelselg otsuse aeg ja koht 6.aprill 2009 Kentmanni kohtumaja tsiviilasi AI’i hagi OÜA vastu töölepingu lõpetamise õiguspärasuse tunnustamises, saamata jäänud töötasu, kasutamata puhkuse kompensatsiooni, töölepingu lõpetamisel ettenähtud hüvitise ja lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest ettenähtud hüvitise nõudes hagihind - 54 138.18 krooni kohtuistungi

aeg - 6.märts 2009

hageja AI, i.k. XXX, elab XX, menetluses osales isiklikult kostja OÜA, reg. XXX, asub XXX, menetluses ei osalenud asjaolud, hageja nõue ja kostja seisukoht Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 17.juunil 2008 töölepingu, mille täitmiseks tegi hageja kostjale tööd. Hageja on 18.augustil 2008 teatanud töölepingu lõpetamisest. Hageja väidab, et kostja on jätnud lepingu osaliselt täitmata. Kostja võlgneb hagejale kolme kuu töötasu ja töölepingu lõpetamisel ettenähtud hüvitise; samuti kompensatsiooni kasutamata puhkuse eest. Hageja keskmine töötasu (bruto) oli 10 556.07 krooni. Hageja nõuab kostjalt 54 138.18 krooni, s.h. • juunis, juulis ja augustis saamata jäänud töötasu 20 818.75 krooni; • töölepingu lõpetamisel TLS § 82 alusel ettenähtud hüvitis 21 112.14 krooni; • kompensatsioon kasutamata puhkuse eest 1 651.22 krooni; • lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest hüvitis 10 556.07 krooni. Kostja on kohtukutse koos hagiavalduse ja sellele lisatud dokumentidega kätte

saanud 6.veebruaril 2009. Kostja kohtusse ei ilmunud; ilmumist takistavatest asjaoludest ei ole teatanud; hagile vastuväiteid ei ole esitanud. kohtu seisukoht Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada hageja poolt esile toodud ja õiguslikult põhjendatud asjaolude alusel. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 413 lg 1 järgi võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on istungi aja teatavaks teinud, jätab kohtusse tulemata. Hagiavalduses on hageja esile toonud järgmised faktiväited. Poolte vahel oli lepingul põhinev töösuhe. Tööandja on jätnud välja maksmata kolme kuu töötasu. Töötaja on töölepingu lõpetanud. Hüvitis kahe kuu keskmise palga ulatuses ja kasutamata puhkuse kompensatsioon on välja maksmata. Kostja on viivitanud lõpparve väljamaksmisega. Nõue kostja vastu on muutunud sissenõutavaks. Tagaseljaotsuse tegemisel loetakse hageja faktiväited kostja poolt omaksvõetuks. Töölepinguseaduse (TLS) § 1 järgi on tööleping töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. Töölepinguseaduse § 82 järgi on töötaja õigustatud teatama töölepingu lõpetamisest, kui lepingu lõpetamise põhjuseks on tööandja poolne lepingu tingimuste täitmata jätmine, mittenõuetekohane täitmine, töötingimuste oluline halvenemine või tööandja muudatused tootmis- või töökorralduses. Määramata ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamise korral on tööandja kohustatud maksma töötajale hüvitusena kahe kuu keskmise palga. Töölepinguseaduse (TLS) § 74 lg. 2 ja palgaseaduse (PaS) § 32 järgi on tööandja töölepingu lõppemise korral kohustatud maksma töötajale kõik tööandjalt saada olevad summad töölepingu lõppemise päeval. Hageja on arvestanud kostjale väljamaksmata töötasu ja töölepingu lõpetamisel välja maksmisele kuuluvate hüvitiste võlgnevuse, mille olemasolu ja suurust ei ole kostja vaidlustanud. Seega on hageja nõue hagis märgitud asjaoludel õiguslikult põhjendatud. menetluskulud Menetluskulud tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg. 1 alusel jätta kostja kanda. resolutsioon Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS §-st 162 lg. 1; 413 lg. 1; 415; 420 ja TLS §-s 74 lg. 2; 82 ja PaS §-st 32 kohus o t s u s t a s: hagi rahuldada. Mõista