Õigusabi ja notaritasud › Isikule õigusabi ja selle osutaja määramine

2-09-11293 Kohtumääruse asjaolud ja põhjendused 17.03.2009 on Harju Maakohtule esitatud VNi taotlus riigi õigusabi saamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus ning õigusdokumendi koostamiseks. Taotleja on probleemi kirjelduses, mille lahendamiseks ta riigi õigusabi taotleb, märkinud, et Harju Maakohtu 30.01.2007 otsusega ts asjas 2-06-35207 on temalt välja mõistetud elatusraha tütre ülalpidamiseks. Taotlejal on elatise maksmisest tekkinud võlgnevus, mille kohta on esitatud täitmisavaldus kohtutäiturile. Kuna võlgnevus on tekkinud taotleja töötuse ja sellest tuleneva sissetuleku puudumise tõttu, soovib V.N taotleda kohtu poolt välja mõistetud elatise võlgnevuse tasumisest vabastamist täielikult või osaliselt. Samuti soovib taotleja taotleda elatise maksmise lõpetamist või selle suuruse vähendamist alla poole Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära. Taotleja on märkinud, et tal puuduvad juriidilised teadmised ja piisav keeleoskus, et end ise kohtus esindada. Kohtunikuabi, vaadanud kirjalikus menetluses läbi kohtule esitatud taotluse riigi õigusabi saamiseks, riigi õigusabi taotleja majandusliku seisundi teatise, Maksu- ja Tolliameti tõendi, AS Eesti Väärtpaberikeskus teatise, autoregistri, kinnistusraamatu ja äriregistri andmete andmebaasi ja hinnanud neid kogumis, leiab, et VN ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusabi eest. Riigi õigusabi taotleja VN on perekonnaseisult abielus, tal on kaks last. Taotleja on olnud pikaajaliselt töötu, kindel sissetulek puudub. Taotleja on tööturuametis arvel tööotsijana. Taotleja on märkinud, et elatab ennast ja oma peret eraisikutelt ja krediidiasutustel võetud laenudest, mistõttu on taotlejal kokku laenukohustusi 1 500 000 krooni. Taotleja on märkinud, et võimalusel abistavad perekonda tema ja abikaasa vanemad. Taotlejale kuulub eluasemena korteriomand Tallinnas Xxx. Muu registritesse kantud vara taotlejal puudub. Taotleja varaliselt hinnatavaks kohustuseks on mitmete erinevate laenude tagasimaksed erinevatele pankadele. Taotluse kohaselt on taotleja ja tema perekonnaliikmete vältimatuteks püsikulutusteks eluasemekulud koos eluasemelaenumaksega kuni 11 000 krooni, kulutused toidule kuni 6 000 krooni, kulutused transpordile kuni 200 krooni, sidekulud kuni 400 krooni ja tervishoiukulud 300 krooni. Eeltoodu alusel on kohtunikuabi seisukohal, et VN tuleb anda riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Riigi õigusabi saaja ei pea riigi õigusabi tasu ega riigi õigusabi kulusid hüvitama, kui tsiviilasja lahendamisel mõistetakse kohtukulud täielikult või osaliselt välja vastaspoolelt. Kui riigi õigusabi saaja oli riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude hüvitamisest täielikult või osaliselt vabastatud ja tema majanduslik seisund või maksevõime viie aasta jooksul pärast riigi õigusabi osutamise lõpetamist oluliselt paraneb, kohustab riigi õigusabi andmise otsustanud kohus Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse taotluse alusel isikut hüvitama riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ühekordse maksena või osamaksetena. Kohaldatud õigusnormid Riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 4 ja p 8, § 6 lg 1, § 8 p 1, § 9, § 14, § 15 lg 2, lg 5 ja lg 8, § 18 lg 1, § 27 lg 1 p 1 ja § 28.

Liivi Suursoo kohtunikuabi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.