Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Võlausaldaja võib esitada määruskaebuse pankrotimenetluse lõpetamise osas 15 päeva jooksul pankrotimenetluse lõpetamise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest arvates. Ajutine haldur võib esitada määruskaebuse ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas (PankrS § 3 lg 2, § 23 lg 3, § 29 lg 5, TsMS § 661 lg 1, 2).

I MENETLUSE KÄIK

25.11.2008 esitas juhatuse liige Toomas Zirk Tartu Maakohtule avalduse OÜ Bestfill pankrotimenetluse algatamiseks (tlk 2). 25.02.2009 määrusega algatas kohus OÜ Bestfill pankrotimenetluse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Einar Vallandi (tlk 19-20). 19.03.2009 esitas ajutine pankrotihaldur kohtule ajutise halduri aruande (tlk 27-80).

II AJUTISE PANKROTIHALDURI ARUANNE

Võlgniku üldiseloomustus, tegutsemise aeg, andmed juhatuse ja osanike kohta Tegevuse vorm: Võlgniku asutas OÜ Francoberg 27.10.2005. Asutamisest alates on olnud osakapitali suuruseks 42 000 krooni, mis tasuti rahas. 08.12.2005 ostis osaühingu osa Toomas Zirk, kes valis kohe end osaühingu juhatajaks. Hiljem ei ole osanik vahetunud ega uut juhatuse liiget valitud. Tegevuse sisu ja maht: Võlgnik esitas oma lepingupartneritele olulise osa arvetest töötundide alusel. Sellest võib järeldada, et üheks osaks võlgniku tegevusest oli tagada lepingupartnerile vajaliku tööjõu olemasolu kokkulepitud kohas, mitte aga selle tööjõu efektiivne rakendamine lepingupartneri objektil. Osa arvetest on koostatud konkreetsete tööde tegemise kohta, kuid ka nendel juhtudel ei kuulunud võlgniku kohustuste hulka materjali ja mehhanismide hankimine, vaid võlgniku tegevus piirdus peamiselt ehitustöödeks vajaliku tööjõu olemasolu tagamise, elementaarsete töövahenditega varustamise ning töötajate töö korraldamisega. Võlgniku kuludokumentide hulgas on tööriistade, tööriiete, tarvikute jms ostutšekke, mitte aga suuremahulisi arveid seoses materjali ostmise või mehhanismide kasutamisega. Sellest võib järeldada, et võlgnik ei tegelenud tavapärase ehituse töövõtuga. Lepingupartnerilt laekunud rahast maksis võlgnik töötajatele töötasu ja komandeeringutasusid, hüvitas Eesti ja Soome vahel liiklemisega seotud kulusid ning tasus muid, peamiselt Soomes tekkinud kulusid (telefon, internet, kütus jms), samuti auto liisingumakseid. Võlgnik väljastas esimese müügiarve 04.01.2006 kipsplaaditööde tegemise eest Tartus, maksumusega 33 040 krooni. Võlgnik ei ole pärast seda Eestis tegutsenud. Järgmised müügiarved on koostatud ajavahemikus 2006. a juunist kuni 2007. a juunini Soome Vabariigis osutatud teenuse eest. Nagu nähtub võlgniku ja YIT Rakennus OY vahelise vaidluse materjalidest, üritas võlgnik esitada arveid ka 2007. aasta juulikuus, kuid neid enam ei aktsepteeritud. Võlgnikul oli tavaliselt 4 – 8 töötajat. Töötajate arv ja koosseis muutus kuude lõikes. Võlgniku majandustegevus lõppes 2007. aasta suvel. Selleks ajaks olid tekkinud nii probleemid raha saamisel YIT Rakennus OY-lt kui ka võlad Maksu- ja Tolliameti ees. Viimased Eestis kontole laekunud summad võeti maksuhalduri inkassokorraldusega maksuvõla katteks. Võlgniku teadaolev käive oli kuude lõikes järgmine: Kuu 1 jaanuar 2006 2 juuni 2006

Käive 33 040,00 kr 6 258,64 kr

juuli 2006 august 2006 september 2006 oktoober 2006 november 2006 detsember 2006 jaanuar 2007 veebruar 2007 märts 2007 aprill 2007 mai 2007 juuni 2007

236 795,64 kr 118 914,16 kr 161 942,31 kr 429 890,34 kr 326 231,61 kr 298 224,20 kr 155 996,60 kr 353 206,35 kr 481 352,94 kr 422 458,20 kr 834 886,93 kr 170 939,11 kr

Kokku:

4 030 137,03 kr

keskmine kuukäive:

287 866,93 kr

Esitatud summad ei pruugi olla päris täpsed, seda eriti tegevuse lõpufaasis. Eeltoodud arvestuses ei kajastu suurem osa nendest arvetest, mille tasumise üle võlgnik ja YIT Rakennus OY vaidlevad. Võlgniku sõnul ei olnud tal suuri erimeelsusi tehtud töö mahu ja kvaliteedi osas objektijuhiga, kuid vastuolud tekkisid tellija kõrgema juhtkonnaga, kes olevat seejärel keelanud oma alluvatel võlgniku tööde kooskõlastamise ja nende eest tasumise. Võlgnikul oli viis lepingupartnerit, kellest neli olid pigem juhuslikud ja väikesemahulised kliendid. Vähemalt 93% võlgniku müügikäibest on seotud tööde tegemisega YIT Rakennus OYle. Ülevaade võlgniku raamatupidamise ja aruandluse korraldusest Võlgniku arusaam raamatupidamise korraldamisest näib olevat umbes niisugune, et kui ta kogub ühte kohta kokku müügiarved ning tšekid, mis ta on kusagilt saanud ja mis on juhuslikult säilinud, siis ta ongi piisavalt korralik ettevõtja. Majandustehingute operatiivset kirjendamist ei ole toimunud. Võlgniku dokumentide alusel on püütud koostada ka raamatupidamisregistreid, kuid tulemuseks on siiski ebatäpne ja ebatäielik ülevaade võlgniku tegevusest. Et minu arusaamise kohaselt on väga keeruline koostada korrektset raamatupidamisarvestust, kui puudub korrektsus algdokumentidega ümberkäimisel, ning viimase osas näib võlgnikul olevat puudujääke, siis ei ole väga imekspandav, miks võlgniku tegevus ei ole seni leidnud kajastamist näiteks majandusaasta aruande või kasvõi lihtsalt bilansi kujul. Teabe analüüsi raskendab see, et enamus dokumentidest on soomekeelsed ning kulud ja raha liikumine on dokumentidel kajastatud eurodes. Peamise osa võlgniku tehtud väljamaksetest moodustavad töötasud ning töötajate päevarahad. Et nende maksetega seoses on tulnud deklareerida maksukohustust, siis on võlgnikul olemas palgalehed ja koondid töötajatele tehtud maksete ning nendega seotud maksukohustuste kohta. Võlgniku vara Võlgnikul puudub vara. Võlgniku arvelduskontol AS-is Swedbank on 2,90 krooni ning arvelduskontol Aktia Säästöpankki OYJ-s on umbes 50 krooni. Võlgnikul on teoreetiline nõudeõigus YIT Rakennus OY vastu, kuid esiteks on hetkel vähemalt vaieldav selle nõude põhjendatus ning teiseks puudub võlgnikul vara, mis võimaldaks tal ebaselge õigussuhte kohtus selgeks vaielda. Eriti viimast asjaolu silmas pidades ei pidanud ajutine pankrotihaldur mõistlikuks tellida senise vaidluse käigus poolte vahetatud seisukohtade eesti keelde tõlkimist. Võlgniku juhataja koostas kahe kirja sisu lühitõlke eesti keelde. Pidamata soomekeelseid dokumente käesolevas asjas headeks tõenditeks, lisab ajutine pankrotihaldur parema puudumisel aruandele

siiski mõned poolte avaldused. Nende põhjal on ka soome keelt valdamata võimalik aru saada vähemalt sellest, et pooled on nendevahelise lepingu täitmist käsitlenud, kuid nende seisukohad selles küsimuses ei ühti. Summa, mille tasumise üle vaieldakse, jääb vahemikku 50 000 – 89 000 eurot (782 330 – 1 392 547 krooni). Võlgnikule ei ole ka varem kuulunud märkimisväärset vara – võlgnik on 2006. ja 2007. aastal ostnud tööriistu, kuid isegi kui need oleksid tänaseni säilinud, ei oleks neil niisugust väärtust, mis õigustaks nende müügiga tegelemist. Liisingulepingu alusel oli võlgniku kasutuses maastur BMW X5, kuid selle auto kasutamise eest ei ole pärast 2007. a augustit võlgniku vara arvel tasutud ning liisinguleping on tänaseks lõpetatud. Võlgniku võlad Võlgniku suurimaks teadaolevaks võlausaldajaks on Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu, kelle nõude summa on 235 525,73 krooni. AS-il Swedbank on 270 krooni suurune kaardi hooldustasude hüvitamise nõue. Kohtutäitur Jaanika Pajuste arvestuslik tasunõue on 29 827,44 krooni, kuid täiturile tasu maksmise eelduseks on tema poolt sundtäitmisel oleva nõude rahuldamine. Ei ole teada, et lisaks nimetatutele oleks võlgnikul veel täitmata kohustusi. Hinnang võlgniku varalisele seisundile Vastavalt PankrS §-le 31 lg 4 juhul, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Võlgniku majandustegevus lõppes 2007. aastal. Võlgniku juhataja ei pea võlgniku majandustegevuse jätkamist perspektiivikaks ning osanik ei soovi või ei saa teha osaühingu võla tasumiseks ning omakapitali taastamiseks vajalikke sissemakseid. Ka ei ole väljavaadet tegevust taasalustada ning võlgnikku tervendada. Ilma põhjalikuma analüüsitagi võib öelda, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Arvamus võlgniku maksejõuetuse põhjuste kohta Kuriteo tunnustega tegu: Hetkel ei ole teada ühtki kuriteo tunnustega tegu, mida saaks seostada võlgniku maksejõuetuks muutumisega. Raske juhtimisviga: vastavalt PankrS §-le 28 lg 2 käsitatakse raske juhtimisveana juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Võlgniku juhataja ei ole olnud võlgniku asjade ajamisel piisavalt hoolas, mis väljendub nii majandustegevuse ebakorrektses dokumenteerimises kui ka suhete korraldamises oma lepingupartneriga. Puudusi arvepidamises ei saa pidada maksejõuetuse põhjuseks. Selleks, et kindlalt väita, kas võlgniku juhataja on raske hooletuse tõttu põhjustanud võlgniku lepingu mittenõuetekohase täitmise või võlgniku suutmatuse kasutada tõhusaid meetmeid väidetavalt lepingut rikkunud lepingupartneri korralekutsumiseks, peaks vaidlusalust lepingut puudutavad asjaolud täpselt välja selgitama ning erimeelsused kohtus selgeks vaidlema. Praegu ei saa ajutine pankrotihaldur kindlalt väita, et võlgniku ja tema peamise lepingupartneri vahel tekkinud tüli ja selle tõttu võlgnikul kahju saamine oleks võlgniku juhataja raske hooletuse või tahtluse tagajärg. Muu asjaolu: Võlgniku laekumata arvete ning täitmata maksukohustuse vahel on nii ajaline kui sisuline seos. Ajutise pankrotihalduri arvates muutus võlgnik maksejõuetuks 2007. a suvel ning selle põhjuseks on tehtud töö eest raha saamata jäämine. Arvamus pankroti väljakuulutamise otstarbekuse kohta, sealhulgas selle kohta, kas võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud

Võlgnikul puudub likviidne vara ajutise pankrotimenetlusega kaasnenud kulude osalisekski katmiseks, rääkimata edaspidi tekkivate kulude katmisest. Praegu ei ole ajutisele pankrotihaldurile teada võimalusi pankrotivara märkimisväärseks suurendamiseks mõistliku aja jooksul. Isegi juhul kui võlgniku nõuet YIT Rakennus OY vastu pidada põhjendatuks, eeldaks selle nõude menetlemine raha. Mis puutub võlgniku teoreetilist nõudeõigust võlgniku juhataja vastu, siis ka selle nõude aluse selgitamine, tõendamine ja põhjendamine eeldab raha. Võlgniku kinnitusel on maksuhaldur kui võlgniku ainus suurem teadaolev võlausaldaja võlgniku dokumentidega tutvunud. Maksuhalduril on muude võlausaldajatega võrreldes eelis – kui ta suudab võlgniku dokumentide revisjoni põhjal põhjendada, et maksuvõla tekkimine on tingitud sellest, et võlgniku juhataja on rikkunud MKS § 8 nimetatud kohustusi tahtlikult või raskest hooletusest, võib ta MKS § 40 lg 1 sätestatud maksukohustuslase ja tema seadusliku esindaja solidaarsele vastutusele tuginedes nõuda oma nõude rahuldamist ka otse võlgniku juhatajalt. Lisaks sellele et menetluse läbiviimiseks puudub raha, ei saa hetkel nimetada ka ühtki võimalikku tegevust, mille abil pankrotihaldur saaks mõistliku aja jooksul ja mõistlikus ulatuses korraldada seni täitmata kohustuste täitmise. Esineb PankrS §-s 29 lg 1 sätestatud alus pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutused Ajutine haldur palub määrata oma tasu suuruseks 14 364 krooni (13,5 tundi hinnaga 800 krooni/h,), millelt väljamakse tegija on kohustatud tasuma täiendavalt sotsiaalmaksu summas 3564 krooni, ning hüvitada kulutused summas 2915 krooni. Kulud tegi ajutine haldur läbi OÜ Õigusbüroo Faktootum (tlk 81).

III KOHTUISTUNG

Kohtuistungil jäi võlgniku esindaja esitatud avalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur jäi aruandes toodud seisukohtade juurde. Halduri tasu ja kulutuste suurusega on Toomas Zirk nõus. Samuti on ta nõus jääma dokumentide hoidjaks. Pärast kohtuistungit teatas Maksu- ja Tolliamet, et ei ole nõus pankrotimenetlust finantseerima.

KOHTU SEISUKOHT

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.