Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6 § 633 lg. 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel. Kohtuotsuse ärakiri kätte toimetada hagejale hagejale ja kostjale. kostjale. I. Asjaolud ja hageja nõue. 23.02.2009 esitas Balti Investeeringute Grupi Pank AS Viru Maakohtusse hagi I M vastu 92 258.60 krooni ja lisanduva viivise nõudes. Hageja ja kostja I M sõlmisid 30.08.2008 tarbijakrediidilepingu nr.0802587/15st. Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale üle 77 830.26 krooni / 4974,26 eurot, mis on lepingu sõlmimise päeval Eesti Panga fikseeritud kursi järgi võrdne 77 830.26 krooniga. Lepingu järgi oli kostja kohustatud maksma hagejale intressi 30,94% krediidisummast ühe aasta kohta. Poolte kokkuleppel kohaldatakse lepingule AS-i Balti Investeeringute Grupi Pank krediidilepingute üldtingimusi nr S. Kuna kostja ei täitnud lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt, siis edastas hageja kostjale meeldetuletuskirjad ning ülesütlemishoiatuse. Sellele vaatamata ei asunud kostja oma kohustusi täitma ning hageja oli sunnitud 17.12.2008 lepingu üles ütlema. Lepingu järgi tagastamata krediidisummaks on 77 779.34 krooni. Lähtudes eeltoodust ning tuginedes lepingule ja seadusele, nõuab hageja kostjalt võlgnevuse väljamõistmist summas 92 258.60 krooni, millest 77 779.34 krooni on tagastamata krediidisumma, 8 736.31 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 700 krooni – võla sissenõudmisega seotud kulu, 4262.65 krooni sissenõutavaks muutunud viivis, 778.30 krooni lepingu sõlmimise tasu. Peale selle palub hageja kostjalt välja mõista alates 19.02.2009 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 30,94% tagastamata krediidisummalt aastas. Hageja avaldab, et on nõus kirjaliku menetlusega, samuti on hageja esitanud taotluse juhul, kui kostja kohtu määratud tähtaja jooksul hagile ei vasta, tagaseljaotsuse tegemiseks ja hagi rahuldamiseks hagiavalduses toodud ulatuses ja asjaoludel. Hageja tugineb oma nõudes AS-i Balti Investeeringute Grupi Pank krediidilepingute üldtingimustele nr S, võlaõigusseaduse (VÕS) §-dele 402, 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1 ja 6; 108 lg 1; 113 lg 1, 415 lg 1, 416 lg 1 ning TsMS § -ile 367. Hagiavaldusele on lisatud hagis esitatud asjaolusid tõendavad kirjalikud tõendid - tarbijakrediidilepingu koopia koos maksegraafikuga ja üldtingimustega, võla sissenõudmisega seotud kirjade koopiad, lepingu ülesütlemishoiatuse koopia, ülesütlemisavalduse koopia, laenuteenuste hinnakiri ja viivisearvestus. II Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. III. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus tagaseljaotsus, aotsus sest TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses.

Kohus saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjalid hageja poolt hagiavalduses märgitud 1.aadressile ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Kostja on hagimaterjalid isiklikult vastu võtnud 04.03.2009. Seega oli kostjal kohtu poolt määratud vastuse andmise viimaseks tähtpäevaks 24.03.2009. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on kohtu poolt ka järgitud. Hagimaterjal edastati kohtukutsete saatmise korras allkirja vastu. Ühtlasi kohus selgitas kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatas kostjat TsMS § 407 lg 1 tulenevalt nende tagajärgede eest. Kostja kohtule vastanud ei ole, samuti ei ole teatanud mittevastamise põhjustest. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud VÕS §-ide 402, 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1 ja 6; 108 lg 1; 113 lg 1, 415 lg 1, 416 lg 1 alusel. Vastavaid seadusesätteid on hageja hagiavalduses kirjeldanud. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Hagiavalduses esitatud asjaoludel rikkus kostja lepingut, jättes täitmata lepingus sätestatud kohustuse tagastada krediidisumma ja tasuda intress vastavalt lepingule lisatud maksegraafikule. VÕS § 101 lg l alusel võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 416 lg 1 alusel võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Sama sätestasid ka üldtingimuste p. 5.1.1. Hagiavalduses esitatud asjaolude kohaselt pakkus hageja ka VÕS § 416 lg 2 alusel kostjale võimalust alustada läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks, kuid kostja lepingust tulenevate kohustuste täitmisele ei asunud. Seega oli hageja õigustatud lepingut üles ütlema ja nõudma lepingust tulenevate summade tasumist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 415 lg 1 alusel ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne (VÕS § 94) määr, siis loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtul

mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Seega, kostjalt käesoleva ajani vastuväidete puudumisel on hageja nõue põhjendatud ning hagi kuulub vastavalt hageja taotlusele tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud nõude ulatuses. Kostjalt kuulub väljamõistmisele kokku summas 92 258.60 krooni, millest 77 779.34 krooni on tagastamata krediidisumma, 8 736.31 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 700 krooni – võla sissenõudmisega seotud kulu, 4 262.65 krooni sissenõutavaks muutunud viivis, 778.30 krooni lepingu sõlmimise tasu. Samuti tuleb TsMS § 367 ja 461 lg 4 tulenevalt mõista kostjalt alates 19.02.2009 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivis 30,94% tagastamata krediidisummalt aastas.

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb ka asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Kuivõrd kohus ei ole andnud hagejale täiendavat tähtaega menetluskulude nimekirja esitamiseks, siis on hagejal TsMS § 174 lg 1 kohaselt õigus nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 162 lg 1, 2; 173; 174; 367; 386 lg 2; 407; 442; 444 lg 1; 461 lg 4; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik Ärakiri õige: Nooremreferent Kohtuotsus jõustus 07. mail 2009.a Nooremreferent

/allkiri/

I.Külavee I.Golubev

I.Golubev

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.