Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

kättetoimetamisest alates taotleda Maakohtult kajas menetluse taastamist, lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamise päevast. Asjaolud ja kohtu õiguslik põhjendus Viru Maakohtu menetluses on AS Era Liisingu Inkassoteenused hagi V Z vastu 26 061,90 krooni nõudes. Tsiviilasja eelmenetluse käigus saatis kohus kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama 20 päeva jooksul hagiavalduse kättesaamisest. Kuna kostjale ei olnud võimalik hagimaterjale kätte anda, siis vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 kohus toimetas hagimaterjalid kostjale kätte avalikult tagaseljaotsuse tegemise hoiatusel. Avalikult kättetoimetamise väljavõte on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 29.01.2009.a. TsMS § 317 lg 5 loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Seega loetakse hagimaterjalid kostjale kättetoimetatuks 28.02.2009.a ja vastuse esitamise tähtajaks on 20.03.2009.a. Kostja määratud tähtajaks vastust kohtule ei esitanud. 27.03.2009.a esitas hageja seaduslik esindaja Aleksei Nikolajenko kohtule taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks ja menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega kooskõlas TsMS § 407 lg 1 ja § 444 lg 1, kuivõrd hagi on õiguslik põhjendatud ja hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud, kuid kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Sel juhul loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid antud asjas ei esine. Kostja ei ole täitnud oma lepingulisi kohustusi ja hagejal on õigus VÕS §-de 8 lg 2, 23 lg 1, 76 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja p 6, 113 lg 1, 158 lg 1, 164 lg 1 ja lg 2, 397 lg 1 alusel nõuda kohustuste täitmist. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 26 061,90 krooni. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulud antud tsiviilasjas kannab kostja. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Tulenevalt TsMS § 138 lg 2 on kohtukuludeks muuhulgas riigilõiv. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt hageja kandis antud tsiviilasjas menetluskulusid summas 7 650 krooni, millest 1 750 krooni moodustab hagihinnalt tasutud riigilõiv ja 5 900 krooni on õigusabikulud. Kohus selgitab, et antud hagi puhul hagihinnaks on TsMS § 133 lg 2 ja 134 lg 1 järgi 21 561,90 krooni (põhinõue 3 000 krooni + põhinõudest suurem kõrvalnõuete summa 17 061,90 + leppetrahv 1 500 krooni). Hagi esitamise momendil kehtinud riigilõivuseaduse 1 lisa kohaselt nimetatud hagihinnast pidi hageja maksma riigilõivu summas 1 500 krooni. Hageja on maksnud riigilõivu 1 750 krooni, seega ettenähtust rohkem. TsMS § 150 lg 1 p 1 kohaselt võib hageja esitada taotluse enamtasutud riigilõivu tagastamiseks. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt välja hageja menetluskulude katteks 7 400 krooni, s.o tasutud riigilõivu katteks 1 500 krooni ja õigusabikulude katteks 5 900 krooni. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 142 lg 2, 1741, 407 lg 1, 415, 441 lg 1, 442, 444 lg 4, 468 lg 1 p 2.

Fred Fisker Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.