Asjaõigus › Omandiasjad

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Jõgeva kohtumaja · 30.03.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
Kohtuasja number: 2-08-24917/11
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Asjaõigus › Omandiasjad
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 30.03.2009
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 924

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-08-24917

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

30. märts 2009.a, Jõgeva kohtumaja

Kohtunik

Maimu Laumets

Tsiviilasja number

2-08-24917

Tsiviilasi

MxxxxxMxxxxhagi Lxxxxx Pxxxxx vastu kaasomandi lõpetamise nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: MxxxxxMxxxx(isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Tarmo Pilv (Advokaadibüroo Aivar Pilv Tartu osakond, Ülikooli 8, Tartu 51003; elektronpost: [email protected]); Kostja: Lxxxxx Pxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxxx elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine

Kohtuistungi aeg

18.03.2009.a.

RESOLUTSIOON

1.Kinnitada MxxxxxMxxx ja Lxxxxx Pxxxxx vahel 18.03.2009.a. kohtuistungil sõlmitud kompromiss, mis seisneb alljärgnevas:

1.1.Mxxxx Mxxxxja Lxxxxx Pxxxxx jagavad nende kaasomandis olev kinnistu (registriosa nrxxxxxxx; asukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) selliselt, et kinnistu jääb Mxxxx Mxxxxainuomandisse ja Mxxxx Mxxx hüvitab Lxxxxx Pxxxxxxx tema osa rahas.

1.2.Mxxxx Mxxx kohustub maksma Lxxxxx Pxxxxxxx temale kinnistust kuuluva 4/5 mõttelise osa eest 410 000 (nelisada kümme tuhat) krooni. Mxxxx Mxxx kohustab nimetatud summa tasuma hiljemalt 01. mail 2009.a. Jxxx Pxxxxx arveldusarvele nr 10102022772000.

Sarnased lahendid

Asjaõigus

3.Riigilõivu tagastamise osas saata määrus täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Edasikaebamise kord: Määrusele saab esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule poolte kokkuleppel 3 (kolme) päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Menetluse käik Mxxxx Mxxxxesitas 20.06.2008.a. kohtule hagiavalduse Lxxxxx Pxxxxx vastu kaasomandi lõpetamise nõudes. Hagiavalduse põhjal on poolte kaasomandis kinnistu, asukohagaxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, millest 1/5 mõttelist osa kuulub hagejale ja 4/5 osa kostjale. Hageja palus kohtul jagada tema ja kostja kaasomandis olev kinnisasi viisil, et kogu kinnistu läheb hageja ainuomandisse ning ta kohustub hüvitama kostjale tema kaasomandi osa väärtuse. Hageja pakkus kostjale kuuluva mõttelise osa väljaostuhinnaks 240 000 krooni. Kostja Lxxxxx Pxxxxx vaidles 04.07.2008.a. kirjalikus vastuses hagile vastu. Kostja avaldas, et tema arvates on asi võimalik lahendada kompromissi teel. 03.11.2008.a. kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde. Kostja vaidles vastu hageja poolt pakutud kinnistu kaasomandi lõpetamise viisile ja tema osa väljaostuhinnale. Hageja esindaja palus määrata kohtul poolte kaasomandis oleva kinnistu väärtuse hindamiseks ekspertiis. Kostja oli ekspertiisi määramisega nõus. Kohus otsustas taotluse rahuldada. 14.11.2008.a. määrusega otsustas kohus viia läbi ekspertiis poolte kaasomandis oleva kinnistu, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx turuväärtuse hindamiseks. Kohus tegi ekspertiisi teostamise ülesandeks AS-ile Pindi Kinnisvara. AS Pindi Kinnisvara esitas 23.01.2009.a. kohtule eksperthinnangu nr 081203-12127-431, milles ekspert jõudis järeldusele, et kinnistu, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, turuväärtuseks on 570 000 krooni. Pooled seadsid ekspertiisi tulemuse kahtluse alla ja kohus kuulas istungil eksperdi ja tunnistaja ekspertiisi koostamise asjaolude osas üle. 18.03.2009.a. toimunud kohtuistungil jõudsid pooled vaidluseseme suhtes kokkuleppele ja sõlmisid kompromissi. Poolte kompromiss protokolliti. Pooled taotlesid kohtult kompromissi kinnitamist ja asja menetluse lõpetamist. Kohtu seisukoht Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi

kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja kuulanud ära pooled, leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele tulenevalt TsMS §-dest 428 lg 1 p 4, 430 lg 1 ja 431, 432 ja 433. Kohus selgitas kohtuistungil pooltele menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi. TsMS § 432 näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Pooled leppisid kompromissiga kokku, et kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise määruse edasikaebe tähtaega lühendatakse 3 päevani. Kohus leiab, et vastavalt TsMS § 661 lg-le 4 on võimalik poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada. Menetluskulude jaotus: TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda. Seega jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. Hageja taotles hagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist pooles osas. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohus tegi kindlaks, et nõude esitamisel on Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606 viitenumbrile 2900072699 19.06.2008.a. tasutud riigilõivu summas 200 krooni (tl.8) ja 28.09.2008.a. täiendavat riigilõivu summas 800 krooni (tl.41). Kokku on tasutud riigilõivu 1000 krooni. Kohus leiab, et hageja taotlusel tuleb tagastada pool hagi esitamise eest tasutud riigilõivust, s.o. 500 krooni Axxxxx Sxxxxxxx pangaarvele nr 1100252171 Swedbank.