Õigusabi ja notaritasud › Isikule õigusabi ja selle osutaja määramine

Kohtumääruse asjaolud ja põhjendused

2-09-9767 09.03.2009 on JSesitanud Harju Maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus ning õigusdokumendi koostamiseks. Taotleja on märkinud, et ta kasvatab üksi 2,5 aasta vanust last, lapse isa ei aita lapse kasvatamisel, mistõttu soovib taotleja nõuda kohtu kaudu elatist ning eelnevalt elatisabi. Lisaks soovib taotleja esitada kohtusse ühisvara jagamise nõude, kuna poolte kokkulepet selleks ei ole olnud võimalik saavutada. Kohtunikuabi, vaadanud kirjalikus menetluses läbi kohtule esitatud taotluse riigi õigusabi saamiseks, teatise taotleja ja tema perekonnaliikmete isikliku ja majandusliku seisundi kohta, Maksu- ja Tolliameti teatise isiku sissetuleku kohta, Sotsiaalkindlustusameti teatise, AS Eesti Väärtpaberikeskus teatise, autoregistri, kinnistusraamatu ja äriregistri andmete andmebaasi ja hinnanud neid kogumis, leiab, et riigi õigusabi taotleja majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Riigi õigusabi taotleja JS on perekonnaseisult abielus, taotleja sõnul on abielu lahutamisel, abikaasa ei osale 2,5 aasta vanuse poja ülalpidamisel. JS töötab, tema igakuiseks sissetulekuks on töötasu 12 000 krooni, lastetoetus 300 krooni ja lapsehooldustasu (kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni) 900 krooni. Muud sissetulekud taotlejal puuduvad. Taotleja ja tema abikaasa ühisomandis on korteriomand aadressil XXX Tallinnas, taotlejale kuulub kaubik XXX, väljalaskeaasta 1983 ja sõiduauto XXX, väljalaskeaasta 1992 (sõiduki kasutaja AS). Muid kinnisasju ega registreerimisele kuuluvaid vallasasju taotleja omandis ei ole. Varaliselt hinnatavaks kohustuseks on taotleja märkinud eluasemelaenu kuni 25.03.2036 igakuise tagasimaksega 13 000 krooni ja võlad korteriühistule kommunaalmaksete eest summas 40 000 krooni. Majandusliku seisundi teatisest nähtuvalt on taotleja ja temaga koos elavate perekonnaliikmete vältimatuteks püsikulutusteks ühe kuu kohta eluasemekulud 3 500 krooni, kulutused toidule 4 000 krooni, transpordikulud 500 krooni, sidekulud 600 krooni, tervishoiukulud 450 krooni ja muud vältimatud püsikulutused: lasteaia koht ja lasteaia söögiraha 950 krooni, lapse arendamise kulud 350 krooni, kulud riietele koos lapsega keskmisel 1 000 krooni. Kui taotleja taotleb riigi õigusabi temaga koos elava perekonnaliikme vastu nõude esitamiseks, ei arvestata taotleja majandusliku seisundi hindamisel selle perekonnaliikme sissetulekut ega temale kuuluvat vara. Kohtunikuabi asub seisukohale, et JS majanduslik seisund ei võimalda õigusabi vajamise ajal pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Riigi õigusabi saaja ei pea riigi õigusabi tasu ega riigi õigusabi kulusid hüvitama ning temale tagastatakse hüvitamiskohustuse täitmiseks tasutud ettemaks, kui tsiviilasja lahendamisel mõistetakse kohtukulud täielikult või osaliselt välja vastaspoolelt – selles osas, milles kohtukulud kannab vastaspool. Kui riigi õigusabi saaja oli riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude hüvitamisest täielikult või osaliselt vabastatud ja tema majanduslik seisund või maksevõime viie aasta jooksul pärast riigi õigusabi osutamise lõpetamist oluliselt paraneb, kohustab riigi õigusabi andmise otsustanud kohus Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse taotluse alusel isikut hüvitama riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ühekordse maksena või osamaksetena. Kohaldatud õigusnormid Riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 4 ja p 8, § 6 lg 1, § 8 p 1, § 9, § 14, § 15 lg 2, lg 5 ja lg 8, § 18 lg 2 ja § 28 lg 1.

Liivi Suursoo kohtunikuabi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.