Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus
Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Otsuse tegemise aeg ja koht 27.03.2009, Rapla Tsiviilasja number 2-09-9366 Tsiviilasi BIGBANK AS-i hagi Arvo Tünderi vastu 144 385,35 krooni ja viivise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 105 999,95 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad hageja BIGBANK AS (reg.nr 10183757, Tartu, Rüütli 23), hageja esindaja Anastassia Rjabova, kostja Arvo Tünder ( isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxxx xxxx, xxxxxx xxxx) Resolutsioon Välja mõista Arvo Tünderilt 144 385,35 krooni ja viivis 65,55% tagastamata krediidisummalt aastas alates 05.03.2009 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni BIGBANK AS-i kasuks. Menetluskulud jätta Arvo Tünderi kanda. Välja mõista Arvo Tünderilt riigilõiv 12 585.- krooni BIGBANK AS-i kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse
lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Arvo Tünder võib esitada kohtuotsuse peale Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale kaja 14 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Asjaolud Hageja ja kostja sõlmisid 26.07.2008 tarbijakrediidilepingu nr xxxxxxx/xxxx. Lepingu kohaselt andis hageja kostjale 6710,72 EUROt, mis on lepingu sõlmimise päeval Eesti Panga fikseeritud kursi järgi võrdne 104 999,95 kr, krediiti. Lepingu järgi on kostja kohustatud maksma hagejale intressi 65,55% krediidisummast ühe aasta kohta. Lepingu põhitingimuste alusel kohaldatakse lepingule hageja Krediidilepingute üldtingimusi nr S. Kuna kostja ei täitnud lepingujärgseid kohustusi, saatis hageja kostjale tasulised meeldetuletuskirjad. Kostjad ei reageerinud sellele ega asunud lepingulisi kohustusi täitma. Hageja ütles lepingu üles ning TsMS § 97 lg 1 alusel oma subjektiivsete õiguste kaitseks pöörduma kohtusse. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustab andma tarbijale krediiti või laenu. Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale 104 999,95 kr krediiti. Kostja rikkus lepingut, jättes täitmata kohustuse tagastada krediidisumma ja tasuda intress vastavalt lepingule lisatud maksegraafikule. Leping lõppes 14.11.2008, kuid kuna kostja ei olnud selleks ajaks likvideerinud lepingust tulenevat võlgnevust, nõudis hageja 23.12.2008 saadetud nõudekirjas võlgnevuse summas 151 679,11 kr tasumist. Kostja ei ole pärast lepingu ülesütlemist tasunud ühtegi makset. Kostja poolt lepingu järgi tagastamata krediidisummaks on 104 999,95 kr, mis tuleb üldtingimuste p 2.1 kostjalt välja mõista. Lepingu ülesütlemise hetkeks oli kostja jätnud tasumata 17 325.- kr sissenõutavaks muutunud intressimaksetest. Sissenõutavaks muutunud intressimakseid tuleb üldtingimuste p 2.1 alusel kostjalt välja mõista. Üldtingimuste p 6.1 kohaselt maksab krediidisaaja krediidisumma tagasimaksmisega viivitamisel, samuti seoses krediidisaaja võla sissenõudmisega või muu lepingust tuleneva krediidiandja õiguse teostamisega kantud kulude hüvitamisega viivitamisel krediidiandjale viivist seaduses sätestatud määras ning p 6.2 alusel lähtutakse viivise arvestamisel tegelikust päevade arvust kuus ja 365 päevasest aastast. Viivise arvestamine lõpetatakse võlgnevuse tasumise päeval ning tasumata viiviselt ja intressilt viivist ei arvestata. Lepingu ülesütlemisel 23.12.2008 oli lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 7354,17 kr. 05.03.2009 seisuga tuleb lepingu ja seaduse alusel kostjalt välja mõista hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 21 060,40 kr. Võla sissenõudmisega seotud kulud on hageja poolt kostjale saadetud kirjade kulud, mille tasumist nõuab hageja üldtingimuste p 6.6. Samuti kohustub krediidisaaja krediidiandjale hüvitama võla sissenõudmisega seotud kulud, sh kohtu-, inkasso- ja täitemenetlusega seotud kulud. Hinnakirjas kokkulepitud tasud ei sisalda ainult postiteenuste maksumust, vaid ka töövahendite, töö ja ajakulu maksumust. Kostja on lepingu alusel jätnud hagejale tasumata kokku 1000.- kr: kostjale 25.09.2008 ja 21.10.2008 saadetud võla sissenõudmiskirjade, 06.11.2008 saadetud lepingu ülesütlemise hoiatuste ja 18.11.2008, 23.12.2008 saadetud lepingu nõudekirja eest. Hageja nõue ja põhjendused
Hageja esindaja A.Rjabova palub VÕS §-de 402; 415 lg 1; 416 lg 2; 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p-de 1, 3, 6; 108 lg 1; 113 lg 1; 115 lg 1; 127 lg 1; 128 lg 1, 2, 4; 158 lg 1 alusel kostjatelt solidaarselt välja mõista: 1) 144 385,35 kr, millest 104 999,95 kr on tagastamata krediidisumma, 17 325.- kr sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 21 060,40 kr viivis, 1000.- kr võla sissenõudmisega seotud kulud; 2) viivis 65,55 % tagastamata krediidisummalt aastas alates 05.03.2009 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni. Kostja vastuväited Kostja kohustus kohtule kirjalikult vastama 25.03.2009. Kostja kohtule nimetatud kuupäevaks kirjalikult ei vastanud. Kohtuotsuse põhjendus VÕS § 402 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-d 1, 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud hagile lisatud materjalidega. Hagi kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega. Hageja on andnud nõusoleku asja lahendamiseks tagaseljaotsusega. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda.
Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.