2-08- 90217
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Maimu Laumets
Määruse tegemise aeg ja koht
27.märts 2009.a, Jõgeva kohtumaja, Pargi 1 Jõgeva
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-09-90217
Menetlustoiming
Hagita menetlus, lõpplahend
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja Mxxxx Kxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx); Puudutatud isik Sxxxx Vxxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx).
Kohtuistungi toimumise aeg
Mxxxx Kxxxx avaldus kaasomandi lõpetamiseks
Avaldus rahuldada Lõpetada xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ehitiste kaasomand ja anda nimetatud ehitised Mxxxx Kxxxx ainuomandisse ilma kohustuseta vara väärtuse hüvitamiseks Kohtukulude jaotus Jätta kõik menetluskulud avaldaja kanda. Edasikaebamise kord Määrusele on võimalik esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kätteandmisele järgnevast päevast. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Avaldaja nõue ja põhjendused Avaldaja palus lõpetada kaasomand xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx elamule ja kõrvalhoonetele ning anda nimetatud ehitised avaldaja ainuomandisse. Avalduse kohaselt on avaldaja ja puudutatud isiku kaasomandis ehitised, mis asuvad xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx: elamu, saun, laut, küün, kuur, garaaž. Kaasomand on jagunenud järgmiselt: avaldajale kuulub 3/4 ja puudutatud isikule 1/4 nimetatud ehitistest. Puudutatud isik ei ole omanikuks saamisest alates ehitiste vastu mingit huvi tundnud ega ole osalenud vara kasutamises, säilitamises ja hooldamises. Avaldajaga
ehitistesse puutuvat puudutatud isik arutada ei soovi väitega, et teda ehitised ei huvita. Puudutatud isiku selline käitumine on takistanud maa erastamist ja kinnistamist, kuna nimetatud toimingute tegemiseks on vajalik mõlema kaasomaniku tahteavaldus. Kohtuistungil jäi avaldaja esitatu juurde. Puudutatud isiku seisukoht Puudutatud isik kohtule kirjalikult seisukohta ei esitanud ja kohtuistungile ei ilmunud teatades, et ei saa ilmuda tervislikel põhjustel. Teates istungile mitteilmumise kohta märkis puudutatud isik, et on kaasomandi jagamisega nõus ja mingit tasu ega kompensatsiooni ta ei soovi. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud asjas esitatud tõendite ja poolte arvamusega, leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕS RS) § 12 lg 5 sätestab, et kui ehitise kaasomanik ei tee maa tagastamiseks või maa erastamiseks vajalikke toiminguid ja kui maa tagastamine või maa erastamine on seetõttu oluliselt raskendatud või kui kinnistamine eeldab ehitise omandiosade muutmist, võib ehitise kaasomanik lisaks käesoleva sama 4. lõikes sätestatule nõuda kaasomandi lõpetamist. Sellisel juhul kohaldatakse asjaõigusseaduse §-e 76 ja 77. Nimetatud AÕS RS säte määrab ka, et kohus vaatab selliseid kaasomandi lõpetamise nõude läbi hagita menetluses. Käesoleval juhul on avaldaja õiguseellane esitanud maa erastamise avalduse 04.02.1997.a (t lk 12). Puudutatud isik on saanud omanikuks 27.02.2007.a, kuid ei ole rohkem kui 10 aasta jooksul esitanud omapoolset tahteavaldust maa erastamiseks. Sellega on puudutatud isik rikkunud teise kaasomaniku õigust maa erastamiseks ja maa erastamismenetlus on nimetatud asjaolu tõttu senini lõpule viimata. AÕS § 77 lg 1 sätestab, et kaasomanikud võivad jagada kaasomandi vastavalt kokkuleppele ja lõike 2 kohaselt juhul, kui kaasomandi jagamise osas kokkulepet ei saavutata, otsustab asja kohus hageja nõudel. Vastavalt AÕS § 77 lg 2 on jagamiseks järgmised viisid: jagamine kaasomanike vahel reaalosadeks; asja andmine ühele või mitmele kaasomanikule, koos kohustusega tasuda teistele kaasomanikele välja nende osad rahas; müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning jagada saadud raha kaasomanike vahel. Avaldaja on palunud määrata kaasomandis olevad ehitised tema ainuomandisse ja oli valmis tasuma puudutatud isikule tema osa väärtuse. Puudutatud isik jagamisele vastu ei vaielnud, kuid teatas, et tema mingit hüvitist ei soovi, kuid ei soovi kanda ka kohtukulusid. Avaldaja märkis, et on omanikuks oleku aja jooksul kandud üksi kõik ehitiste hooldamiseks ja korrashoiuks vajalikud kulud. Avaldaja on teinud varale kulusid umbes 225 000 krooni. Puudutatud isik nende kulude vajalikkusele ja suurusele vastuväiteid ei esitanud. Kohus leiab, et kaasomandis olevate ehitiste jagamine avaldaja soovitud viisil on võimalik ja põhjendatud. Ehitised tuleb jätta avaldaja ainuomandisse ilma puudutatud isikule hüvitist maksmata. Kohus leiab, et võimalik hüvitise osa on kaetud avaldaja poolt kaasomandis olevate ehitiste korrashoiuks tehtud kulude selle osaga, mida oleks seaduse kohaselt pidanud kandma puudutatud isik. Kohtukulud jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Seega jäävad menetluskulud avaldaja kanda. Maimu Laumets
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.