Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

Ärakiri

KOHTUMÄÄRUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtu koosseis

kohtunik Sirja Tooming sekretär Annely Eesmaa tõlk Sirje Sirnask

Määruse tegemise aeg ja

25.03.2009.a., Rakvere Kohtumaja, Rakvere Rohuaia 8

koht Tsiviilasja number

2-0000-59

Tsiviilasi

L J hagi V J ’i vastu kaasomanikuks tunnistamise ja kulude kandmise kindaksmääramise nõudes.

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Hageja L J,, isikukood xxxx, elukoht xxxx Kostja: V J , isikukood xxxx, elukoht xxx esindaja volikirja alusel A F , isikukood xxxx. 24.03.2009.a.

Eelistungi toimumise aeg Istungil Istungil osales

kostja ja tema esindaja

Resolutsioon: Jätta L J hagi V J ’i vastu kaasomanikuks tunnistamise ja kulude kandmise kindaksmääramise nõudes läbi vaatamata. Määrus tehakse teatavaks Rakvere määruse e Rakvere kohtumaja kantselei kaudu 25.03.2009.a. ja määrus ärakiri toimetatakse kätte menetlusosalistele. menetlusosalistele. Selgitada hagejale, et hagejal on õigus 14 päeva jooksul, arvates käesoleva määruse kättesaamisest taotleda asjas menetluse taastamist, kui ta põhistab, põhistab, et tal oli istungile ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus ja et ta ei saanud sellest õigeaegselt kohtule teatada. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Rakvere Kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul, arvates määruse määruse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast. I. Asjaolud. Hagiavaldus on Narva Linnakohtule saabunud 01.08.2000.a. Hagiavalduse kohaselt on pooled abielu ajal soetanud korteri, mis on poolte kasutada. Kostja ei ole korteri kohustuslikke makseid tasunud. Abielu on lahutatud 28.05.1999.a. Hageja palub tunnistada

hageja korteri kaasomanikuks kostjaga võrdses osas ning määrata korteri kulutuste maksmise kord selliselt, et kohustada kostjat kandma 50% korteri teenindamise ja küttekuludest. Kostja kohtule 20.10.2000.a. saabunud kirjalikus vastuses hagi ei tunnista. Tsiviilasja toimik on edastatud Rakvere kohtumajale. Kohus 25.02.2008.a. määrusega võttis tsiviilasja menetlusse Rakvere kohtumajas ja kohustas pooli 20-ne päeva jooksul, arvates määruse saamisest, teatama kohtule kirjalikult oma seisukoha hagi edasise menetlemise suhtes. Hagejale saadetud kohtumäärus on hagejale kätte toimetamata, kostja on kohtumääruse kätte saanud 01.04.2008.a. Kuna pooled kohtu antud tähtajas oma seisukohta ei esitanud, siis kohus 12.11.2008.a. määras korraldada asjas eelistung. II. Kohtumääruse põhjendus. 24.03.2009.a. toimunud eelistungile hageja ei ilmunud. Hagejale on kohtukutse kätte toimetatud avalikult avaldamisega ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Ühtlasi kohus hoiatas hagejat, et kui ta kohtusse ei ilmu, jätab kohus asja läbi vaatamata. Kohale ilmunud kostja esindaja tegi taotluse jätta hagi läbi vaatamata. Kohus leidis, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata. TsMS § 423 lg. 3 kohaselt kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul. Vastavalt TsMS § 409 lg. 1 p. 1, kui hageja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, siis kohus kohale ilmunud kostja taotlusel jätab hagi läbi vaatamata. Hagejat on vastavalt TsMS §-le 409 hoiatatud, et kui hageja ei ilmu eelistungile, jätab kohus hagi läbi vaatamata. Viidatud asjaoludest lähtuvalt ei ole põhjendatud kohaldada TsMS § 412 lg. 1 p. 1 sätteid. TsMS § 412 lg. 3 kohaselt juhul, kui hagi jäeti läbi vaatamata, võib hageja taotleda 14 päeva jooksul, alates hagi läbi vaatamata jätmise määruse talle kättetoimetamisest, et sama kohus asja menetluse täielikult või osaliselt taastaks, kui ta põhistab kohtule, et tal oli istungile ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus ja et ta ei saanud sellest õigeaegselt kohtule teatada. Väidetavalt elab hageja välismaal. Samas on hageja elukoht registreeritud Eestis ja muu elukoha aadressi ei ole hageja kohtule teatanud. TsMS § 200 menetlusosaline on kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. Kohus ei luba menetlusosalisel õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. Menetlusosaline peab kohtule ja teistele menetlusosalistele viivitamata teatama oma aadressi või sidevahendite andmete muutumisest. Hageja pole seda teinud. Kuna isikul on õigus osaleda oma tsiviilasja läbivaatamisel kohtus, siis on hageja otsustada, kas ta seda soovib või mitte. TsMS § 426 lg. 1 järgi hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. TsMS § 427 kohaselt võib maakohtu määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, esitada määruskaebuse. TsMS 661 lg. 2 järgi on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates. Kohus juhindus TsMS §-de 200, 409 lg. 1 p. 1, 412 lg. 3, 423 lg. 3, 426, 427, §-de 464465, 661 nõudeist.