Eesti Vabariigi nimel
Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson, kohtuistungi sekretär Anu Sepp Otsuse tegemise aeg ja koht 25.03.2009, Rapla Tsiviilasja number 2-08-25640 Tsiviilasi Eesti Statoil AS-i hagi OÜ V&V Veod vastu 38 808,72.- krooni ja viivise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 38 808,72 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad hageja Eesti Statoil AS (reg.nr 10180925, Tallinn, Estonia pst 10/Pärnu mnt 13), hageja esindaja Külliki Tammik, kostja OÜ V&V Veod (reg.nr 10236979, Järvakandi, Põllu 35), kostja esindaja vandeadvokaat Martin Männik Kohtuistungi toimumise aeg 05.03.2009 Resolutsioon Välja mõista OÜ-lt V&V Veod 38 808,72 krooni ja viivis 2904,19 krooni Eesti Statoil AS-i kasuks. Jätta OÜ V&V Veod avaldus Eesti Statoil AS-i nõude summas 33 816,40 krooni tasaarvestamiseks rahuldamata. Menetluskulud jätta OÜ V&V Veod kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle
lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Hageja ja kostja sõlmisid 02.11.2005 AS Eesti Statoil rahvusvahelise Routex kliendikaardi lepingu nr 140-1-21, mille kohaselt kostjale võimaldati krediitkaardiga tasuda kaupade ja teenuste eest kõikides Routex märgistust kandvates kütuse teenindusjaamades Euroopas. Vastavalt kaardipõhistele tehingute väljavõttele on kostja ostnud kütust ja on kohustused saadud kauba eest vastavalt hageja poolt esitatud arvetele tasuma kokku summas 38 808,72 kr. Kostja on kohtuvälises menetluses nõude vaidlustanud ja väidab, et tal puudub igasugune leping hagejaga. Hageja selgitab, et poolte vahel küll sõlmiti AS Eesti Statoil krediitkaardi leping, kuid pooled ei ole ekslikult allkirjastanud AS Eesti Statoil kliendikaardi lepingu üldtingimusi. Üldtingimused reguleerivad küll lepingu poolte õigusi ja kohustusi, sh teenuste eest tasumise korda ning muid lepingu tingimusi, kuid üldtingimuste allkirjastamata jätmist ei saa lugeda lepingu mittesõlmimiseks. Samuti on kostja lepingu sõlmimist ja selle täitmise kohustust aktsepteerinud teenuste eest tasumisega arve nr 1030049051 ja arve nr 1030056900 alusel. Kostja tasus eelnimetatud arved 18.03.2008 summas 20 000.- kr ja 20.03.2008 summas 28 944,20 kr. Tulenevalt eeltoodust on kostja väide lepingu mittesõlmimise kohta alusetu ja pahatahtlik. Kostja on tasunud teenuste eest osaliselt ning ei saa seetõttu eeldada, et Üldtingimuste allkirjastamata jätmisega ei ole ta kohustatud osaliselt saadudu kaupade ja teenuste eest tasuma. Käesoleva ajani ei ole kostja arveid nr 1030064742, 1030072490, 1030080247 kogusummas 38 808,72 kr tasunud. Vastavalt hageja poolt kostjale kauba üleandmise eest esitatud arvele pidi kostja poolt kauba eest tasumine toimuma 14 päeva jooksul kauba väljastamise kuupäevast arvates. Kostja kohustus ostu eest tasuda muutus sissenõutavaks hageja poolt kostjale kütuse saamise eest esitatud arve tasumise tähtaja saabumisel 15.01.2008 vastavalt eelpoolnimetatud arvele nr 1030058099. Seisuga 11.11.2008 võlgneb kostja hagejale viivisena 2904,19 kr. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esindaja K.Tammik palub VÕS §-de 76 lg 1; 82; 100; 101 lg 1 p-de 1, 6; 108 lg 1; 113 lg 1 alusel kostjalt välja mõista: 1) 41 712,91 kr, millest 38 808,72 kr on põhivõlgnevus, 2904,19 kr viivis; 2) menetluskulud jätta kostja kanda Kostja vastuväited Kostja kohtuistungile ei ilmunud, oli kohtuistungi toimumisest teadlik. Kohus arutas asja hageja soovil kostja osavõtuta. Kostja esindaja palub jätta hageja hagi rahuldamata ning lugeda, et kostja on võtnud hageja hagi õigeks 4992,32 kr ulatuses. Pooled ei vaidle selle üle, et nad on kirjutanud alla AS Eesti Statoil kliendikaardi lepingule nr 140-1-21, samuti selle üle, et kostja on ostnud hagejalt kütust. Pooled vaidlevad selle üle, kas poolte õigussuhetes kohalduvad ka hageja kliendikaardi lepingu üldtingimused ning kas kostjal on võlgnevus hageja ees ning kui on, siis millises ulatuses. Kostja osundab, et poolte vahel ei olnud kokkulepet selles, millises vääringus toimub kostja poolt ostetud kütuse eest hagejale tasumine. Vaatamata
eelmärgitule esitas hageja kostjale arved Eesti kroonides, võttes aluseks vahetuskursi, mis on erinev sellest, mida sätestab VÕS § 93 lg 4 ja TsMS § 124 lg 1. Kostja leiab, et hagejal puudub õigus nõuda kostjalt välisvääringus esitatud arvete eest tasumist Eesti Panga kursist erineva kursiga ka hageja tüüptingimuste kohaselt. Kostja on alusetult tasunud hageja arveid suuremas ulatuses kui oli hageja nõudeõigus kostja vastu, on kostjal tekkinud hageja vastu VÕS § 1028 lg 1 alusel kursierinevusest tulenev nõue summas 33 816,40 kr. Kostja tasaarvestab hageja nõude kostja vastu 33 816,40 krooni ulatuses. Hageja viivisarvestus rajaneb seetõttu ebaõigetel eeldustel ning seega tuleb see jätta rahuldamata. Kostja võtab hagi õigeks 4992,32 kr ulatuses. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-d 1, 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. 02.11.2005 AS Eesti Statoil rahvusvahelise Routex kliendikaardi lepinguga nr 140-121 loeb kohus tuvastatuks, et kostjale võimaldati krediitkaardiga tasuda kaupade ja teenuste eest kõikides Routex märgistust kandvates kütuse teenindusjaamades Euroopas. Kaardipõhiste tehingute väljavõttega loeb kohus tuvastatuks, et kostja on ostnud kütust ja on kohustatud saadud kauba eest vastavalt hageja poolt esitatud arvetele tasuma kokku summas 38 808,72 kr. Kostja võtab õigeks, et eelpoolnimetatud leping poolte vahel allkirjastati ning kostja ostis kütust hagejalt. Arvetega nr 1030064742 31.01.2008, 1030072490 29.02.2008, 1030080247 31.03.2008 loeb kohus tuvastatuks, et kostjal on tasumata käesoleva ajani ostetud ja tarbitud kauba eest kogusummas 38 808,72 kr Seisuga 11.11.2008 võlgneb kostja hagejale viivisena 2904,19 kr. Viivise arvestus: Arve nr 1030064742, tasumata 16 968,99 kr, tasumise tähtaeg 15.02.2008, viivitatud päevi 270 (16 968,99 x 0,030 x 270), viivis 1374,49 kr; arve nr 1030072490, tasumata 17 677,92 kr, tasumise aeg 17.03.2008, viivitatud päevi 239 (17 677,92 x 0,030 x 239), viivis 1267,51 kr; arve nr 1030080247, tasumata 4161,81 kr, tasumise tähtaeg 15.04.2008, viivitatud päevi 210 (4161,81 x 0,030 x 210), viivis 262,19 kr. Kohus leiab, et kostja avaldus hageja nõude kostja vastu summas 33 816,40 kr tasaarvestamiseks ei kuulu rahuldamisele. Hageja palub kohaldada hagi aegumist tasaarvestamiseks arvete 30.11.2005, 31.12.2005, 31.01.2006, 28.02.2006 suhtes. TsÜS § 146 lg 1 sätestab, et tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Seega on kostja avaldus arvete 30.11.2005,
31.12.2005, 31.01.2006, 28.02.2006 tasaarvestamiseks aegunud. VÕS § 93 lg 4 sätestab, et kui maksmiskoha vääringust erinevas vääringus väljendatud rahaline kohustus täidetakse maksmiskoha vääringus, võetakse kohustuse ümberarvestamisel maksmiskoha vääringusse aluseks keskmine vahetuskurss, millega võlausaldaja saab kohustuse sissenõutavaks muutmise ajal maksmiskohas viivitamata hankida vääringut, milles kohustus oli väljendatud. Kui võlgnik ei ole rahalist kohustust õigeaegselt täitnud, võib võlausaldaja nõuda tasumist kas kohustuse sissenõutavaks muutumise või tegeliku tasumise ajal kehtiva vahetuskursi alusel. Hageja ei ole esitanud kostjale arveid välisvääringus, arved esitati Eesti kroonides. Hageja esitas kostjale arved Eesti Vabariigis ja kostja kohustus tasuma arvete eest arvetel toodud vääringus, s.o Eesti kroonides. Kohustuse täitmise koht oli samuti Eesti Vabariik. Kostja ei ole tõendanud, et poolte vahel oleks olnud kokkulepe, et kostja pidanuks arvete eest tasuma arvetel toodust erinevas vääringus. Seega TsMS § 124 lg 1 ei kohaldu. VÕS § 93 lg 4 kohaselt on hagejal õigus võtta kohustuse ümberarvestamisel maksmiskoha vääringusse, s.o Eesti kroonidesse, aluseks keskmine vahetuskurss, ei pea olema Eesti Panga kurss. Samuti ei ole kostja oma nõude tõendamiseks esitanud ühtegi tõendit. Esitatud nimekiri arvetest ei tõenda, et kostja oleks hagejale ka reaalselt tasunud. Kohtuistungil ei leidnud tõendamist, et kostjal oleks olnud nõudeõigus hageja vastu summas 38 808,72 kr. VÕS § 103 lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav ning § 103 lg 2 sätestab, et kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 103 kohaselt on raha maksmise kohustuse rikkumisel vabandatavus välistatud, s.o raha maksmise ees vastutavad võlgnikud alati ja võlausaldaja võib täitmist alati nõuda. Menetluskulude jaotus Menetluskulud kuuluvad jätmisele kostja kanda.
Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.