Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

(TsMS § 442 lg.6, § 633 lg.7). I. Asjaolud ja hageja nõue. Hagiavalduse kohaselt Elisa Eesti AS, endised ärinimed Radiolinja AS, Elisa Mobiilsideteenused AS, alates 22.03.2007.a. ühinenud Elisa Eesti AS-ga, sõlmis 29.12.1999.a. kostjaga mobiilsideteenustele liitumislepingu nr. 140268, mille alusel hageja osutas kostjale mobiilsidealaseid teenuseid ning kostja kohustus teenuste eest õigeaegselt tasuma vastavalt talle esitatud arvetele. Maksetähtaeg, arvelduskonto number ja muu vajalik teave makse sooritamiseks on kirjas arvel. Kostja on talle esitatud arvete ulatuses teenuseid kasutanud, kuid pole selle eest tasunud. Sellega on kostja rikkunud poolte vahel sõlmitud lepingu tingimusi. Oma allkirjaga lepingul pooled kinnitasid, et kohustuvad täitma ka lepingu lisaks olevat Eurotelefon 256 kasutamise eeskirja, mille kohaselt kohustus kostja maksmisega viivitamisel tasuma viivist 0,5% maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Teenuste osutaja lõpetas kostjaga Eurotelefon 246 kasutamise eeskirja p.7.3. alusel mobiilsideteenuste lepingu. Kostja Elisa Eesti AS nõudeile ei reageerinud ning viimane loovutas oma nõuded koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale. Kostja ei reageerinud ka hageja nõudele võlgnevuse tasumise suhtes, mistõttu hageja 27.12.2007.a. esitas avalduse kostja vastu maksekäsu kiirmenetluses, kuid avaldus jäeti rahuldamata, kuna maksekäsku ei õnnestunud kostjale edastada. Kostja võlg hagejale on 1 518 krooni ning viivised summas 24 514 krooni ja 07 senti, mida hageja vähendab kuni põhivõla summani 1 517 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus kokku summas 3 035 krooni ning hageja menetluskuluna riigilõiv maksekäsu kiirmenetluses 250 krooni, riigilõiv hagiavalduse esitamisel 1 000 krooni ning õigusabikulu 1 500 krooni. Hagi on esitatud TSK §-de 173 lg. 1, 174, 191 lg. 1, 192, 222 lg. 1, 231 lg. 1 alusel. Hagiavaldusele on lisatud kirjalike tõenditena leping, Radiolinja Eesti AS üldtingimused, kõnede alajaotused, arved, saldoseis, teatis nõude loovutamisest, võlateatis, kohtumäärus maksekäsu kiirmenetluse lõpetamise kohta, riigilõivu tasumise dokument, kohtukulude nimekiri. II. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 lg. 1 kohaselt kohus võis hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lg. 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib lg. 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus 20.01.2009.a. saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjali hageja esitatud aadressil ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama 20 päeva jooksul, arvates hagimaterjali kättesaamise päevale järgnevast päevast. Ühtlasi kohus selgitas kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatas kostjat nende tagajärgede eest. Hagimaterjal tagastati, kuna kostja teatas, oma teise elukoha. 06.02.2009.a. saatis kohus hagimaterjali kostjale tema teatatud aadressil, kuid materjal tagastati ka sealt, kuna kostja palus hagimaterjali uuesti saata hageja esitatud aadressil. Kostja kohtule vastanud ei ole, kuigi 25.02.2009.a. on hagimaterjali kostjale üleandmiseks vastu võtnud ema, mida tõendab kättetoimetamise teatis toimikus. TsMS § 322 lg. 1 kohaselt, kui isikut, kellele tuleb menetlusdokument kätte toimetada, ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistaastasele isikule. Seega tuleb lugeda nõue ja hoiatus kostjale teadaolevaks. TsMS § 395 lg. 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva, välisriiki kättetoimetamisel vähemalt 28 päeva hagi kättetoimetamisest alates.

Kostjale on aega antud 20 päeva, mis täitus 17.03.2009.a. Esitatud hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Kohustus tuleneb lepingust. Pooltevahelisele suhtele tuleb kohaldada kuni 01.07.2002.a. kehtinud TSK sätteid. VÕSRS § 2 kohaselt kohaldatakse asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 0l.07.2002.a., asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust. Sama seaduse § 11 sätestab, et võlasuhtele, mis on tekkinud enne 0l.07.2002.a., kohaldatakse enne VÕSRS jõustumist kehtinud seadust. Kehtinud TSK § 163 järgi tekkisid kohustised lepingutest või muudest alustest. Poolte suhted rajanevad liitumislepingul. TSK § 173 lg. 1 kohaselt tuli kohustist täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks. TSK § 174 järgi ei olnud ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest lubatud. TSK § 190 kohaselt oli viivis (trahv) kohustise täitmise tagamise vahend. TSK § 192 sätestas viivise kokkuleppe kirjaliku vormi. Lepingus on pooltel olemas kokkulepe viivise tasumise kohta. Alates 01.07.2002.a. kehtiva VÕS § 8 lg. 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 94 ja 113 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi ja viivist. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg. 1 p.-de l ja 6 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Seega kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele tervikuna hageja poolt hagis märgitud asjaoludel ja ulatuses. TsMS § 173 lg. 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg. 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 138 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 147 järgi avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. Hagi esitamisel on hageja 12.01.2009.a. tasunud riigilõivu 1000 krooni, mis tuleb kohtukuluna kostjalt välja mõista. Hageja õigusabikulu 1 500 krooni on käsitletav TsMS §-s 144 p. 4 sätestatud kohtuvälise kuluna ja kuulub seega kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks. Hageja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 250 krooni hüvitamisele ei kuulu ega kuulu ka tagastamisele, kuna maksekäsu kiirmenetluses jäeti avaldus rahuldamata TsMS § lg. 2 p. 3 alusel. TsMS § 178 lg. 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 468 lg. 1 p. 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus kohaldas TSK §-de 163, 173, 174, 190, VÕS §-de 76, 82, 100, 101 lg. 1 p. 1, 6, 113 sätteid ning juhindus TsMS § 144, § 147, § 162, § 407 lg. 1 ja lg. 3, § 415, § 441 lg. 1, § 442, § 468 lg. 1 p. 2, § 632 lg. 1 nõudeist. Kohtunik /allkiri/ Ärakiri õige Nooremreferent Kohtuotsus jõustus 02. juunil 2009.a Nooremreferent

S.Tooming I.Golubev I.Golubev

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.