Asjaõigus › Omandiasjad

nr.2-08-69429,

seoses

Poolte poolt asja menetluses kantud võimalikud menetluskulud jätta kulutuse kandnud menetlusosalise enda kanda. Määruse jõustumisel üle kanda OÜ X (reg.kood xxxxxxxx; asukoht : xxxxxxxxx.xxxxxxxxxxx) poolt Tartu Maakohtu deposiitarvele tasutud nelikümmend viis tuhat (45 000) krooni V. K. (tasumisega a/k nr. xxxx xxxxxx AS-is Swedbank; märkides makse selgitusena „kahjuhüvitise katteks, ts.asi nr.2-08-69429“) . Tagastada V. K. (a/k xxxxxxxxxx, Hansapank) viimase poolt hagiavalduse esitamisel tasutud (18.10.2008.a.; dok.nr.325) riigilõivust pool summat, see on üks tuhat seitsesada viiskümmend (1 750) krooni; märkides makse selgituseks „riigilõiv, ts.asi nr.2-08-69429“ . Määrus saata pärast selle jõustumist Eesti Kohtute Raamatupidamiskeskusele OÜ X poolt kohtu deposiitarvele tasutud summa V. K. ülekandetoimingu sooritamiseks ja –riigilõivu osaliseks tagastamiseks.

Edasikaebamise kord Kuna menetlusosalised loobusid apellatsiooniõiguse (määruse peale määruskaebuse esitamise õiguse) kasutamisest, määrus jõustub ja kuulub täitmisele määruse avalikult teatavaks tegemisest 24.03.2009.a..

ASJAOLUD

Menetluse käik 23.10.2008.a. on Tartu Maakohtu Valga kohtumajale laekunud V. K. hagi T. S. vastu, milles hageja nõuab kostjalt omandi rikkumisega (eluruumis veeavarii tagajärjel) tekkinud kahju, summas 63 714 krooni, hüvitamist /tl.1-3/. Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 04.02.2009.a. määrusega kaasati protsessi iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kostja poolel OÜ X /tl.62-63/. Poolte taotlus 20.03.2009.a. on kohtule laekunud poolte ja kolmanda isiku vahel 16.03.2009.a. sõlmitud kirjalik kompromissileping, milles menetlusosalised on kokku selles, et kolmas isik tasub kohtu deposiitarvele hageja nõude katteks 45 000 krooni, milline summa makstakse hagejale välja pärast menetlust lõpetava kohtumääruse jõustumist ning hageja aktsepteerib seda summat haginõude katteks tasutavana ja loobub oma nõudest kostja vastu summas, mis ületab kokkuleppes märgitud summat. Kompromissilepingus on menetlusosalised kokku leppinud, et võimalikud menetluskulud jäävad kulutuse kandnud menetlusosalise enda kanda. Pooled ja kolmas isik paluvad kohtul kompromissileping kinnitada ja lõpetada asja menetlus, kinnitades ühtlasi enda teadlikkust kompromissilepingu kinnitamise ja sel alusel asja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Pooled ja kolmas isik avaldavad, et ei soovi asja menetlust lõpetavat määrust vaidlustada ning loobuvad apellatsiooniõiguse kasutamisest. Hageja on kompromissilepingus taotlenud asja menetluse lõpetamise korral tema poolt hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 1 750 krooni tagastamist.

Kohtu lahendi põhjendused Kohus, analüüsinud toimiku materjale menetluse senise käigu ja poolte poolt avaldatu osas ning põhjalikult tutvunud kompromissi sisuga, leiab, et poolte taotlused kuuluvad rahuldamisele. Kompromissilepingu kinnitamine 04.02.2009.a. toimunud eelistungil selgitas kohus vaidlusaluse õigussuhtega seonduvaid materiaalõigusnorme ning sellekohast kohtupraktikat, samuti nõudevastuväite tõendamiskohustust reguleerivaid protsessiõigusnorme; tehes pooltele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid oma väidete kinnitamiseks ning kaaluda vaidluse kokkuleppelise lahendamise võimalikkust. Kostja on eelistungil möönnud hageja nõude osalist põhjendatust ja pooled on avaldanud valmisolekut lahendada õigusvaidlus kokkuleppe teel. 20.03.2009.a. on kohtule laekunud poolte ja kolmanda isiku vahel 16.03.2009.a. sõlmitud kirjalik kompromissileping, milles menetlusosalised on kokku selles, et kolmas isik tasub kohtu deposiitarvele hageja nõude katteks 45 000 krooni, milline summa makstakse hagejale välja pärast menetlust lõpetava kohtumääruse jõustumist ning hageja aktsepteerib seda summat haginõude katteks tasutavana ja loobub oma nõudest kostja vastu summas, mis ületab kokkuleppes märgitud summat. Kompromissilepingus on menetlusosalised kokku leppinud, et võimalikud menetluskulud jäävad kulutuse kandnud poole enda kanda. Siit johtuvalt on kohtul piisav alust eeldada, et õigusrahu ja –kindluse huvides ning menetluskulude säästmise eesmärgil, on pooled pidanud otstarbekaks ja mõistlikuks vaidluse lahendamist kokkuleppe (kompromissi) sõlmimise teel. Kompromissilepingu

tingimused on kooskõlas kehtiva seadusandlusega ega kahjusta osapoolte huve ja õigusi ning ei riiva avaliku huvi kaitse põhimõtteid. Kompromissilepingu kinnitamist välistavaid asjaolusid (TsMS §430 lg.3) kohtule teadaolevalt ei esine. Seega kuulub poolte vahel sõlmitud kompromissileping kinnitamisele. Tagamaks kohtulahendi selgus ja täidetavus, peab kohus otstarbekaks lahendi resolutsioonis mõnevõrra korrigeerida kokkuleppe tingimuste formuleeringut, muutmata seejuures kompromissilepingu sisulisi tingimusi. Asja menetluse lõpetamine “Tsiviilkohtumenetluse seadustiku” (TsMS) (RT 49/05-395) §428 lg.1 p.4 sätestab, et kohus lõpetab asja menetluse otsust tegemata, kui pooled sõlmisid kompromissi ja kohus kinnitab selle. Pooled on kompromissilepingus kinnitanud enda teadlikkust kompromissi kinnitamise ja sel alusel asja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Siit johtuvalt on tagatud menetlusosaliste protsessuaalsete õiguste ja huvide igakülgne kaitse ning ei esine asja menetluse lõpetamist takistavaid asjaolusid. Pooled on kompromissi sõlmimisejärgselt kohtule esitanud tõendid kolmanda isiku poolt lepingu kohaselt kohtu deposiitarvele 45 000 krooni tasumise kohta ning kohtu järelepärimisele Eesti Kohtute Raamatupidamiskeskuselt antud kinnituse kohaselt on see summa kohtu deposiitarvele laekunud, mistõttu on täidetud kompromissi realiseerumise ja sel alusel asja menetluse lõpetamise eeldused. Seega tuleb menetlus antud asja lõpetada. Menetluskulud TsMS §173 sätestab, et asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS §174’ võimaldab asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu määrata kohtulahendis kindlaks lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus. Poolte ja kolmanda isiku vahel sõlmitud kompromissilepingus on menetlusosalised kokku leppinud, et nende poolt kantud menetluskulud jäävad kulutuse kandnud menetlusosalise enda kanda. Seega tuleb menetlusosaliste poolt asja menetlemisel kantud võimalikud menetluskulud jätta kulutuse kandnud menetlusosalise enda kanda. TsMS §150 lg.2 p.1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 3 500 krooni /tl.16/, millest 1⁄2 moodustab 1 750 krooni. Seega tuleb hagejale tagastada hagi esitamisel tasutud riigilõivust pool summat s.o. 1 750 krooni. Edasikaebe kord TsMS §661 lg.4 sätestab, et poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kompromissilepingus on pooled kohtule avaldanud, et ei soovi asja menetlust lõpetavat määrust vaidlustada ning loobuvad apellatsiooniõiguse kasutamisest. Seega määrus jõustub ja kuulub täitmisele selle avalikult teatavaks tegemisest.

A.Kaldma kohtunik 24.03.2009.a.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.