Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Esitatud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista võlgnevuse 20801.- krooni ja viivised 18492,76 krooni, kokku 39 293,76 krooni ning menetluskulud jätta kostja kanda. 01.02.2001.a. sõlmisid pooled rendilepingu, mille kohaselt hageja andis kostjale rendile müügikioski asukohaga Balti jaama juures. Vastavalt rendilepingu punktile 3.1. kohustus kostja tasuma renti 2035 krooni kuus, millele lisandus elektri maksumus. Kostja kohustus tasuma renti hiljemalt maksustatava kuu esimeseks kuupäevaks ja maksmata arvetelt kohustus kostja tasuma viivist 1,0% päevas iga viivitatud päeva eest. Pooled leppisid kokku, et iga kuu esimesel päeval läheb hageja müügikioskisse rendisummale järgi, eraldi arve esitamist ei pidanud pooled vajalikuks. Esimesed kuud poolte kokkulepe toimus. Paari kuu möödudes tekkisid kostjal rahalised raskused ning viibis ka rendi maksmine. Seoses sellega ei olnud võimalik hagejal tasuda ka makse Balti jaamas asuvale NET OÜ-le. Sellest lähtuvalt hakkas kostja ise maksma otse NET OÜ-le ja ülejäänud rahasumma tasus hagejale. Seoses kostja majandusliku olukorra veelgi halvenemisega ei ole kostja hagejale renti maksnud viimased kolm aastat. Hageja on korduvalt pöördunud kostja poolte võlgnevuse likvideerimiseks, kuid kostja ei ole võlgnevust likvideerinud väidetava rahapuuduse tõttu. Lõpuks selgitas kostja hagejale, et temal oleks hoopis parem maksta arve alusel, mille peale hageja esitas 29.11.2007 kostjale ka arve nr 001, kuid kostja seda tasunud ei ole. Hageja tugineb VÕS §§-dele 3 lg. 1 ja 3, 8, 100 sätestatule. Tulenevalt kostja vastusest märgib hageja, et on ebaõige kostja väide, et vaidlusalune leping on lõppenud. Hagejale jääb arusaamatuks, mis alusel väidab kostja, et leping lõppes juba 2005.a. Kostja vastuväited Kostja ei tunnista hagi, palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja tunnistab, et poolte vahel sõlmiti 2001.a. rendileping, kuid mis kaotas oma kehtivuse poolte kokkuleppel juba 2005.a. Kostja märgib, et hageja seadis lepingu tingimuseks, et lepingust tuleneva renditasuna käsitletakse kõiki äriühingu NET OÜ (Kopli 1, Tallinnas asuva turu haldaja) poolt müügikioski kohta esitatavate arvete tasumist kostja poolt, mida kostja ka tegi vastavalt kokkuleppele hagejaga. Hageja ise ei ole tasunud ühtegi NET OÜ poolt esitatud arvet. Kostja on seisukohal, et hageja nõue on vastuolus heade kommetega ning hageja soovib alusetult rikastuda. Samuti märgib kostja, et hageja ei ole kunagi esitanud kostjale ühtegi pretensiooni. Kohtuotsuse põhjendus Hageja jäi kohtuistungil esitatud haginõude juurde ja kostja vaidles hagile vastu kirjalikult esitatud motiividel. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ja hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hageja esitas kostja vastu hagi poolte vahel 01.02.2001.a. sõlmitud rendilepingu punkti 3.1. järgsete kohustuste täitmata jätmise tõttu tekkinud põhivõlgnevuse 20801.- krooni saamiseks ja punkti 3.3 kohaselt viiviste 18492,76 krooni saamiseks, kokku 39 293,76 krooni saamiseks. Kostja hagi ei tunnista ja kostja väitel poolte vahel 2001.a. sõlmitud rendileping lõppes 2005.a. Kostja väitel maksis ta vastavalt kokkuleppele hagejaga, ise NET OÜ-le ( Tallinnas asuva turu haldaja) müügikioski kohta esitatud arved. Hageja ise ei ole tasunud ühtegi NET OÜ poolt esitatud arvet.

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. Hageja esitas kohtule poolte vahel 01.02.2001.a. sõlmitud rendilepingu, mille punkt 2.1. kohaselt rendileandja annab ja rentnik võtab rendile Müügikioski Balti jaama juures asuval aadressil 10412 Tallinn ja punkt 3.1. järgi rendi suurus ühes kuus on 2035 krooni + elekter (ilma käibemaksuta) ning punkti 3.3 kohaselt rentnik (kostja) tasub rendi ja lepingu p. 3.1. näidatud maksed hiljemalt maksustatava kuu esimeseks päevaks ja tähtaegselt tasumata arvetelt maksab rentnik viivist 1,0 % päevas iga viivitatud päeva eest kuni arve tasumiseni. Võlaõigusseadus (VÕS) § 339 kohaselt rendilepinguga kohustub üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Juhindudes VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et pooled sõlmisid 01.01.2001 rendilepingu, mille kohaselt hageja andis kostjale rendile müügikioski asukohaga Balti jaama juures. Poolte vahel on vaidlus rendilepingu kehtivuses ja rendi maksmises alates 2005.aastast. Hageja väitel kostja loobus rendi maksmisest 2004 aastal ja peale 2007 a. novembrit jättis kostja hageja müügikioski täiesti tühjaks, misjärel hakkas hageja ise tasuma kioski kohamaksu turu haldajale. Rendileping kostjaga on sõlmitud ja on kehtiv käesoleva ajani. Hageja kasutab vaidlusalust kioskit ise alates 2009.a. algusest. Kostja väitel rendileping lõppes 2005.a. poolte kokkuleppel. Kostja ei ole nõus rendilepingu punkti 3.1. juurdekirjutusega „renditasu 2000. krooni juures on juurdekirjutus 2035 .- + elekter“) Kostja väitel ei ole poolte vahel ühtegi kokkulepet sõlmitud. Kostja tasus Balti jaama juures (Balti Jaama turg) turu haldajale NET OÜ-le igakuiselt alates 2005.a. maist kuni detsember 2005 (kaasaarvatult) hageja poolt tema müügikioski eest tasumisele kuuluvat kohamaksu NET OÜ-le, mille tõendamiseks kostja esitas oma konto väljavõtte. Kuna hageja ise turu omanikule oma kioski eest kohamaksu ei maksnud, seepärast tasus kostja ise selle summa, et hagejale kuuluvat kioskit ei suletaks ja kostja saaks oma ettevõtlusega edasi tegelda. Kostja rendib enam kui aasta teist kioskit. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Poolte vahel 01.02.2001.a. kirjalikult sõlmitud rendilepingus ei ole märgitud lepingu tähtaega, seega on tegemist tähtajatu rendilepinguga. Lepingu punktides 6.3 ja 6.4. on viidatud, et lepingu tingimuste muutmisel ja ennetähtaegne lõpetamine toimub poolte kirjalikul kokkuleppel. Alates 01.07.2002.a. kehtib võlaõigusseadus sel ajal toiminud rendisuhetele ja VÕS § 353 lg. 1 kohaselt lepingupooled võivad tähtajatu rendilepingu üles öelda, teatades sellest ette vähemalt kuus kuud. Antud asjas ei pooled oma 01.02.2001.a. sõlmitud tähtajatut rendilepingut üles öelnud ega seda vormikohaselt lõpetanud, mistõttu formaal-juriidiliselt rendileping kestab. Tegelikkuses on hageja ise asunud alates 2009.a. algusest oma müügikioskit kasutama ja kostja rendib enam kui aasta teist kioskit. Rendilepingus leppisid pooled kokku, et rendi suurus kuus on 2035 krooni. Kohus märgib, et kostja vaidlustatud parandus on kostja enda allkirjaga loetud õigeks, seega ei ole alust viidata väiksemale renditasule.

Hageja võtab omaks, et ta jättis Balti jaama juures asuval (Kopli 1, 10412 Tallinn) (Balti Jaama turg) turu haldajale NET OÜ-le tasumata tema kioski igakuise kohamaksu. Kostja, rentinud hagejalt kioski, oli sunnitud oma tegevuse jätkamiseks hageja eest tasuma Balti jaama turu haldajale hageja müügikioski eest kohamaksu, mis tegelikult ei olnud kostja kohustus. Kostja kohustus oli rendilepingu punkt 3.1.järgi tasuda hagejale igakuiselt rendilepingus kindlaksmääratud renditasu 2035 krooni. Kostja seda teinud ei ole ning ei ole millegagi ka tõendanud oma rendilepingujärgse kohustuse täitmist. Hageja on hagi esitamisel võtnud arvesse, et kostja on täitnud tema eest hageja kohustuse turu haldaja NET OÜ ees ja seetõttu hageb vaid igakuise renditasu ja kioski kohamaksu vahesumma perioodi eest alates mai 2005 kuni november 2007.a., mis on 671 krooni kuus ja kokku selle perioodi eest 20 801 krooni. Hageja on esitanud vastavad arvestuse hagiavalduse juurde. VÕS § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus leiab, et kostja vastuväide, et rendileping lõppes 2005.a., on tõendamata ja alusetu. Kostja enda esitatud tõendiga, tõendas hoopis vastupidist, asjaolu, et kostja tasus hageja eest müügikioski eest kohamaksu terve 2005 aasta eest, siis tegelikkuses toimis poolte vahel rendileping 2005 aastal kogu aasta kestel. Kohus eeldab, et rendisuhted poolte vahel kestsid edasi, kuna kumbki pool ei ole rendilepingut üles öelnud ega taotlenud rendilepingu lõpetamist. Kostja ei ole hagejale renditasu maksnud ja kostja ei ole ka seda tõendanud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et tuleb rahuldada hageja nõue renditasu saamiseks summas 20 801 krooni ja nimetatud summa kostjalt hageja kasuks välja mõista. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja viivist. Kostja on rikkunud rahalise kohustuse täitmist vähemalt alates 2005.a. mai kuust ja rendilepingu punktis 3.3. on pooled kokku leppinud viivise tasumise kohustuses. Seega asub kohus seisukohale, et hageja viivise nõue on põhjendatud ja tõendatud ning kohus leiab, et tuleb rahuldada hageja hagetav viivisenõue ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hagetav viivis summas 18492,76 krooni vastavalt hageja esitatud arvestusele, millele kostja ei ole vastuväiteid esitanud. Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1,2,3 jätab kohus menetluskulud täielikult kostja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on menetlusosalisel õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Taimi Kollom Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.