Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

Kohtuistung Kohtuistungil 23.03.2009.a. jäi võlgniku esindaja pankrotiavalduse juurde ja palus välja kuulutada pankrot. Võlgnik nõustus ajutise halduri aruandes tooduga, halduri tasule ja tehtud kulutustele vastuväiteid ei esitanud. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde. Kohtumääruse põhjendused

2(2)

Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada OÜ V pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus PAllikvere. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Ajutise pankrotihalduri aruandest nähtuvalt oli võlgniku 2008.a majandusaasta kahjum 18 510 240 krooni, omakapital oli majandusaasta lõpuks negatiivne 9 104 175 krooni võrra; 2009.majandusaastal, seisuga 01.03.2009.a., oli käive 8 903 385 krooni, kahjum 5 099 310 krooni, omakapital negatiivne 14 203485 krooni võrra. Võlgnikul on vara 50 924 713,87 krooni ja võlgasid 63 126 058,88 krooni. Maksejõuetuse on põhjustanud ajutise halduri hinnangul lisaks üldise majandusolukorra ja sellega seotud äririskide ebaõige hindamise ja valesti valitud äriplaanile ka tõenäoliselt tehinguid, millel on võlgniku esindaja hinnangul juhtimisvea tunnuseid. Rasket juhtimisviga või majanduskuriteo tunnustega tegu võlgniku tegevuses praegustel andmetel, ilma raamatupidamise erikontrolli läbi viimata, tuvastatud ei ole. Võlgniku ettevõtte tervendamine pankrotimenetluse jooksul või kompromissmenetluse läbi pole võlgniku praegusel hinnangul võimalik. Kohtu hinnangul tuleb edaspidise pankrotimenetluse käigus välja selgitada, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võib olla raske juhtimisviga ning välja selgitada vara tagasivõitmise võimalused. Ajutine pankrotihaldur PAllikvere on esitanud tasunõude 25,5 töötunni eest kokku summas 30 600 krooni. Võlgnik ajutise halduri tasunõudele vastu ei vaidle. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Justiitsministri 18.12.2003. a määruse nr 71 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord” § 2 punkti 6 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on 1 500 krooni. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks brutosumma 30 600 krooni ja tehtud vajalike kulutuste katteks 450 krooni, millele lisandub käibemaks. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Ajutise halduri tasu koos sotsiaalmaksuga 40 698 krooni ja tehtud vajalike kulutuste katteks määratud hüvitus 450 krooni, millele lisandub käibemaks, kokku summas 41 229 krooni kuulub ajutise halduri taotluse alusel väljamaksmisele OÜ-le Haldur. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Menetlusosalised ei ole esitanud kohtule menetluskulude määramise taotlust.

Tiia Mõtsnik Kohtunik 3(2)

4(2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.