Tsiviilasi nr.2-09-935
(tagaseljaotsus) Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Aare Kaldma
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-09-935
Tsiviilasi
X AS hagi V. K. vastu võlgnevuse 83 143,99 krooni, kõrvalnõuete ning lisanduva viivise nõudes.
Menetlusosalised ja nende
Hageja: X AS (reg.kood xxxxxxxx, asukoht :xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ); Esindaja: A. R. (e-post: [email protected]) Kostja: V. K. (is.kood xxxxxxxxxxx; eluk. xxxxx-xxxxxxxxxxxxxxx)
esindajad
Menetlusvorm
Kuna kostja ei ole tähtaegselt kohtule vastanud, lahendab kohus TsMS §407 alusel asja kirjalikus menetluses tagaseljaotsusega kostja kahjuks.
Juhindudes TsÜS §5 ning VÕS §76, §94, §113, §101 lg.1 pp.1,3,4§ 142, 145 lg 1 ja §396, ning TsMS §162,§165 lg 3 §173, §407, §415, §420, §§434-§436, §442, §630 ja §632, kohus otsustas: Rahuldada X AS hagi V. K. vastu täies ulatuses. Välja mõista V. K. (is.kood xxxxxxxxxxx) laenulepingu järgi võlgnevus summas ükssada kolmteist tuhat kaheksasada kolmkümmend üheksa (113 839) krooni ja 61 senti, viivis alates 05.01.2009.a. kuni tagastamata krediidisumma täieliku
tasumiseni 26,63% tagastamata krediidisummalt aastas summas 10 090 krooni X AS (reg.kood xxxxxxxx) kasuks.
ning menetluskulud
Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (23.03.2009.a.). Kostja võib juhul, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks või TsMS § 415 lg.1 pp.1-3 sätestatud asjaolude esinemisel, esitada 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest kaja menetluse taastamiseks Tartu Maakohtu Valga kohtumajale. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
menetluses,
kui
Hageja nõue Hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et 22.08.2008.a. sõlmiti poolte vahel tarbijakrediidileping nr xxxxxxx/xx, mille kohaselt hageja andis kostjale V. K. 5 313,87 eurot, mis on lepingu sõlmimise päeval Eesti Panga fikseeritud kursi järgi võrdne 83 143,99 krooniga, krediiti. Lepingu kohaselt põhivõlgnik kohustus maksma intressi 26,63 % krediidisummast ühe aasta kohta. Poolte kokkuleppel kohaldati lepingule X AS krediidilepingute üldtingimusi. Hageja kinnitab, et kostja pole võlgnevust tasunud, mistõttu palub kostjalt välja mõista lepingu järgi võlguolevad summad kogumahus 113 839,61 krooni, sealhulgas : laenu(krediidi)võlgnevus summas 83 143,99 krooni, intressivõlgnevus summas 8 819,42 krooni, leppetrahv 16 628,80 krooni, tasumata lepingu sõlmimise tasu 831,44 krooni, võla sissenõudmisega seotud kulud 1 000 krooni ja viivis 3 415,96 krooni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. Menetluse käik Hagi menetlusse võtmise määrusega ja kirjaliku vastuse nõudega 13.01.2009.a. kohustas kohus kostjat vastama hagile 20 päeva jooksul pärast nõude kättesaamist (tl. 23-25), hoiatades samas, et kui kostja kohtule nimetatud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud kostjale 12.02.2009.a. (tl 29). TsMS § 322 lg 1 alusel loeb kohus hagimaterjalid kostjale kättetoimetatuks. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud.
2 (4)
TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel lahendab kohus TsMS §-s 407 lg 1, lg 3 ja lg 5 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 4 alusel esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule; tarbijakrediidilepingu, maksegraafiku ja üldtingimused, võlgnevuse ja viivise arvestuse, (tl 7-19). VÕS §-de 76 lg 1; 101 lg 1 ja 2; 108 lg 1; 113 lg 1; 158 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule ja kindlaks määratud tähtpäevaks ning kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kohus leiab, et hageja on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendanud oma nõuet ja hagi tuleb tagaseljaotsusega rahuldada ning kostjalt hageja kasuks 113 839,99 krooni välja mõista.
Kohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. TsMS §444 lg.4 sätestatu kohaselt võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. Kohustuse tekkealus “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 35/02-216) §5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Asja materjalidega /tl.7-19/ on tõendatud, et 22.08.2008.a. sõlmiti poolte vahel tarbijakrediidileping nr xxxxxxx/xx, mille kohaselt hageja andis kostjale V. K. 5 313,87 eurot, mis on lepingu sõlmimise päeval Eesti Panga fikseeritud kursi järgi võrdne 83 143,99 krooniga, krediiti. Lepingu kohaselt põhivõlgnik kohustus maksma intressi 26,63 % krediidisummast ühe aasta kohta. Seega eksisteerib poolte vahel tehingust tekkinud kohustus, millist reguleerivad võlasuhet (antud juhul krediit) puudutavad õigusnormid. Materiaalõiguslik regulatsioon “Võlaõigusseadus” (VÕS) (RT 81/02-336) §76 lg.1 kohaselt tuleb kohustused täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. Asja materjalidega on tõendatud, et kostja võlgneb hagejale tagastamata krediidina on 83 143,99 krooni. VÕS §397 ja §401 lg.1 annavad hagejale õiguse nõuda kostjalt intressi tasumist lepingus ettenähtud määras. Hageja on intressi arvutamisel lähtunud lepingus
3 (4)
sätestatud määrast ja –tingimustest (26,63%% krediidisummast ühe aasta kohta), saades intressivõla suuruseks 8 819,42 krooni. VÕS §158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Hageja on leppetrahvi arvutamisel lähtunud lepingus sätestatud määrast ja –tingimustest ( 20% ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt) saades leppetrahvi suuruseks 16 628,80 krooni. Kostja on jätnud lepingu alusel hagejale tasumata kokku 831,44 krooni lepingu sõlmimise tasu ja võla sissenõudmisega seotud kulud summas 1 000 krooni. VÕS §113 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, kuni kohase täitmiseni nõuda viivitusintressi (viivist). Hageja on viivise arvutamisel lähtunud eelnimetatud tingimustest, saades viivise suuruseks seisuga 05.01.2009.a. 3 415,96 krooni. VÕS §101 lg.1 p.p.1,3,4,6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja lepingu üles öelda ning nõuda võlgnikult kohustuse täitmist, viivist ja kahjude hüvitamist. Kuna kostjad on kohustust rikkunud, tuleb kostjatelt hageja kasuks välja mõista krediidilepingujärgne võlgnevus kogusummas 113 839,61 krooni. TsMS § 357 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Seega tuleb kostjatelt mõista välja viivis alates 05.01.2009.a. kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni solidaarselt 26,63% tagastamata krediidisummalt aastas. Menetluskulud TsMS § 174 ’ lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskuludena kostja välja mõista riigilõiv 10 090 krooni hageja kasuks.
Aare Kaldma kohtunik 23.03.2009.a.
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.