KÜhagi S S vastu 66 915,83 krooni ja viivise saamiseks
Tsiviilasja hind
66 915,83 krooni
Menetlusosalised ja nende
Hageja KÜ(registrikood XXX, asukoht XXX)
esindajad
Hageja seaduslikud esindajad A N ja N B Kostja S S (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja lepinguline esindaja A S
Kohtuistungi toimumise aeg
12. veebruar 2009
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada KÜhagi S S vastu täielikult.
2.Välja mõista S S lt 76 594,63 (seitsekümmend kuus tuhat viissada üheksakümmend neli krooni 63 senti) KÜkasuks. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud S S kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud
1.KÜesitas 15.10.2008 hagi S S vastu 55 292,62 krooni saamiseks.
2.Kostjale kuuluvad XXX ja XXX asuvad korteriomandid. Kostja on KÜ liige. Kostja on jätnud tasumata hagejale ajavahemikul 01.11.2007 – 01.10.2008 oma korterite majandamiskulud. Hageja tugineb korteriühistuseaduse (KÜS) § 13 lg 4 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, § 108. 3.Hageja esitas 23.12.2008 arvamuse kostja vastusele. KÜ20.06.2005.a üldkoosolekul kinnitati hooldustasu, remondi ja kapitaalremondi kulude tariif 6 krooni/m2. Vee ja elektri tarbimise eest arvestatakse tasu vastavalt korteriomanike poolt esitatud arvestite näitudele, mis tuleb esitada igakuiselt hagejale. Kostja ei ole vee ja elektri tarbimise kohta hagejale andmeid esitanud. Hageja juhatuse 01.12.2007 otsusega arvestatakse eelmärgitud korteriomanikele 5m3 külma ja 5m3 sooja vee tarbimist ning elektrit 100 kilovatti päevase tariifiga ja 100 kilovatti öise tariifiga kuus. Ülejäänud kulud jagatakse kõikide korteriomanike vahel proportsionaalselt vastavalt korteri pinnale. Kostja ei ole hagejale esitanud pretensioone teenuste osutamata jätmise kohta. Kostja oli kuni 06.08.2007 hageja juhatuse liige ja pärast kostja ümbervalimist ei ole hageja majandamiskulude arvestus ja tariifid muutunud. Kostja võlgnevus -69 korteri eest on 33 046,34 krooni ja -76 korteri eest – 22 247,28 krooni, kogusummas 55 292,62 krooni. 4.Hageja suurendas 28.01.2009 nõuet ja esitas arvamuse kostja vastusele. Korteriühistu põhikirja p 8.2 kohaselt arvestatakse raha sihtkogumise summa maja korrashoiuks ja kommunaalteenuste kulude kustutamiseks üldkoosoleku poolt kinnitatud tariifide, eeskirjade, arvutusmetoodika, kulude eelarve ja teiste reglementeerivate dokumentide alusel.
5.Ebaõige on kostja väide, nagu oleks kõik juhatuse otsused tühised, sest need ei ole kohaselt jõustunud. Nii üldkoosoleku kui juhatuse otsused kehtivad, kuna neid ei ole vaidlustatud.
6.Põhistamata, tõendamata ja ebaõige on ka kostja väide, et üldkoosoleku otsuse kohaselt peab hageja esitama igale korteriühistu liikmele koos arvega igakuulise aruande hageja kulutuste, ostetud teenuste ja kommunaaltariifide kujunemise kohta. Sellise aruande koostab hageja kord aastas.
7.Kostja väide, et tal on andmeid, et hageja ei tasu tarnijatele osutatud teenuste eest, on pahatahtlik – selliseks arvamuseks puudub igasugune alus. Kostja on omaks võtnud, et ta ei ole hagi põhinõude esemeks olevaid makseid tasunud. Kostjal on olnud võimalik tutvuda hageja kõigi vajalike dokumentidega.
8.Hageja suurendas kostjalt tasumata majanduskulude võlgnevuse väljamõistmise nõuet 11 623,21 krooni võrra, s o 66 915,83 kroonini, lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 206 lg 1 lausest 1. Kostja ei ole tasunud ka perioodi 09.2008−12.2008 eest temale hageja poolt esitatud arveid ja nende alusel kujunenud täiendav võlgnevus tuleb kostjalt välja mõista. Hageja palub kostjalt välja mõista viivis summas 9 678,80 krooni KÜS § 7 lg 4 alusel. Periood Võlg Võlg Võlg Viivise Viivit. Viivis (korter (korter kokku päevapäevad 69) 76) määr seisuga 27.01.09 11.2007 3358,42 1765,71 5124,13 0,0007
Hageja palub mõista kostjalt välja võlgnevus summas 66 915,83 krooni ja viivis 9 678,80 krooni. Kostja vastuväited 9.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja on KÜ liige. Antud juhul reguleeritakse hageja ja kostja varalisi suhteid KÜS-i ja KÜpõhikirjaga. Kuivõrd hageja nõuab kostjalt majandamiskulude tasumist, siis peab hageja esitama vastavad tõendid majandamiskulude tekkimise kohta ja sh ka arvestused vastavalt KÜpõhikirja p-le 8. Hageja poolt on esitatud arved, mis on väljastatud kostja nimele ja võlgnevuse koondtabel, kuid on esitamata arvestused ja algdokumendid, kust selguks, et näiteks hooldustasu tariif on 3 krooni/m2, aga mitte 1 kroon/m2. Kostja on seisukohal, et korteriühistu arved korteriühistu liikmetele ei ole iseenesest kulude tõendiks. Kostja leiab, et nõue on ebaselge, kuna hageja nõuab kostjalt ~55 000 krooni, kuid lisatud arvetest ja võlgnevuse koondtabelist selgub, et võlgnevus on ~33 000 krooni, samal ajal puuduvad viiviste arvestused, kuid need on nõudes olemas. 10.Kostja esitas 15.01.2009 täiendava vastuse. Kostja oli KÜjuhatuse liige, kelle ülesandeks oli korteriühistu töö korraldamine vastavalt üldkoosoleku poolt vastu võetud otsustele ja korteriühistu põhikirjale. Kostja on seisukohal, et poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et KÜüldkoosoleku poolt on vastu võetud ja siiani kehtib otsus, mille alusel peab hageja esitama igale korteriühistu liikmele koos arvega igakuise aruande, kust igal liikmel on võimalus näha kui suured kulutused korteriühistul olid, millised teenused on ostetud ja kuidas moodustuvad tariifid kommunaalkulude eest. Alates septembrist 2007.a, s o KÜjuhatuse koosseisu muutmise ajast, ei täida uuesti valitud korteriühistu juhatus ülalnimetatud otsust ning järelikult ei esitata korteriühistu liikmetele ja sh. kostjale teavet korteriühistu majandustegevuse kohta. Seega puudub korteriühistu liikmetel ja sh kostjal võimalus kontrollida arvete summasid. Samal ajal on kostjal andmeid, et hageja ei tasu teenuste tarnijatele osutatud teenuste eest, kuid raha korteriühistu liikmetelt soovib saada. Selline olukord on vastuolus KÜpõhikirja pga 8.1., mille kohaselt on korrashoiukulude tasumise põhiprintsiibiks tasumine tegelikult saadud teenuste eest. Seoses ülalnimetatud asjaoludega keeldus kostja korteriühistu arveid tasumast kuni vastavate dokumentide ja teabe kättesaamiseni.
11.Tingimusel, et kõik hageja arved on õiged (so. tariifide arvestused tegelikult saadud teenuste eest on õigesti kajastatud), on kostja valmis kustutama oma võlgnevuse hageja ees. Kostja peab tariifide arvestamisel silmas eelkõige seda, et hagejal on õigus nõuda kostjalt raha ainult selliste teenuste eest, mis on hageja poolt osutatud või vahendatud ja liikmete vahel jagatav summa peab olema sama, mis on hageja poolt tasutud/kantud. Kuivõrd hageja ei ole esitanud raamatupidamisdokumente, kust on näha kui suur arve näiteks prügiveo eest oli detsembris 2007.a., siis ei ole kostjal võimalust kontrollida, kas tasu prügiveo eest detsembris 2007.a. on arves õigesti kajastatud või mitte. Kostja tugineb korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 3, mille kohaselt korteriomanik ei ole kohustatud hüvitama kaasomandi eseme korrapäraseks korrashoiuks vajalikest kulutustest suuremaid kulutusi, millega ta ei ole nõustunud ja KÜpõhikirja p. 8.1 ja 8.2. Korteriühistu on mittetulundusühing. Vastavalt mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 12 lg 4 liikmete varalised ja muud kohustused mittetulundusühingu suhtes määratakse kindlaks põhikirjaga. Liikmetele võib panna kohustusi ainult põhikirjas ettenähtud korras. Vastavalt KÜS § 4 lg 2 lisaks mittetulundusühingute seaduses põhikirja kohta sätestatule sätestatakse korteriühistu põhikirjas veel häälte jagunemine üldkoosolekul ja korteriühistu liikme korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude eest tasumise alused ja kord. Kostja nõue korteriühistu majandustegevuse suhtes tuleneb KÜpõhikirja p-st 3.3, mille kohaselt liikmel on õigus nõuda ja saada teda huvitavat teavet ühistu tegevusest. Kostja on seisukohal, et KÜjuhatuse 01.12.2007.a kõik otsused on tühised, sest need ei ole jõustunud vastavalt põhikirja p-le 6.7, järelikult ei saa hageja sellistele otsustele tugineda. Kostja väitel pidanuks hageja enne kohtusse pöördumist andma kostjale võimaluse kustutada võlgnevus graafiku ja skeemi järgi, mis on kinnitatud korteriühistu üldkoosoleku poolt, kuid hageja ei ole seda teinud. Seega rikkus hageja korteriühistu üldkoosoleku kehtivat otsust. Kohtu põhjendused
12.Kohtuistungil jäid hageja esindajad hagi juurde ja palusid hagi rahuldada. Kostja esindaja vaidles hagile vastu. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning tuleb rahuldada.
13.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja on registrisse kantud 30.03.1998 ja elamu majandamine on talle üle antud ning kostjale kuuluvad Maardu linnas asuvas elamus korteriomandid nr 69 ja 76 (t lk 9-15, 22). Kostja on tulenevalt KÜS § 5 lg-st 1 korteriühistu liige.
14.Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostjal on õiguslik alus jätta hagejale tasumata osutatud hooldus- ja kommunaalteenuste eest.
15.KÜpõhikirja p 8.2 kohaselt arvestatakse raha sihtkogumise summa maja korrashoiuks ja kommunaalteenuste kulude kustutamiseks üldkoosoleku poolt kinnitatud tariifide, eeskirjade, arvutusmetoodika, kulude eelarve ja teiste reglementeerivate dokumentide alusel (t lk 45-47). Põhikirja p 8.1 järgi korrashoiukulude tasumise põhiprintsiibiks on tasumine tegelikult saadud teenuste eest. Põhikirja p 8.3 kohaselt üksikjuhtudel, üldkoosoleku otsuse alusel võib
juhatusele delegeerida volitusi raha sihtkogumise sissenõudmist reglementeerivate, koosoleku poolt kinnitatud dokumentide korrigeerimiseks ja viimistlemiseks. Põhikirja p 4.1 järgi liikme kohustusteks on korteriühistu tegevust reguleerivate seaduste nõuete, põhikirja sätete, üldkoosoleku ja juhatuse otsuste täitmine.
16.KÜS § 15-1 lg 1 kohaselt majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Järelikult on kostja kui korteriühistu liige kohustatud hagejale tasuma majandamiskulude ja saadud teenuste eest. Iseenesest on õige kostja tuginemine sihtmaksete arvutamise ja kulutamise korra p 4.2, mille kohaselt esitab juhatus iga kuu koos arvega korteriühistu liikmele aruandluse iga sihtmakse liigi kohta: arvutatud summad, tegelikud kulud, ülejäägid ja võlgnevused, mis on jagatud analüütilise arvestuse kirje kaudu iga sihtmakse kulude sees (t 72-75). Hageja väitele, et sellise aruande koostab hageja kord aastas, millele kostja vastuväiteid ei esitanud. Kohtuistungil kinnitasid hageja juhatuse liikmed, et nad töötavad tasuta ning on ebamõistlik nõuda igakuist aruandlust, arvestades täiendavaid kulutusi korteriühistu liikmetele.
17.Kostja väide, et tal on andmeid, et hageja ei tasu tarnijatele osutatud teenuste eest, on pahatahtlik – selliseks arvamuseks puudub igasugune alus. Kostja väide on küüniline, kuna kostja, kes ei tasu majanduskulusid hagejale, panebki hageja olukorda, kus on võimatu tasuda täies ulatuses teenuste tarnijatele.
18.Järgnevalt tuleb kontrollida, kas kostja võis keelduda majandamiskulude ja teenuste eest tasumisest. KÜ20.06.2005.a otsusega on kinnitatud remondi tariifiks 6 krooni/m2 (t lk 48-49). KÜ01.12.2007 juhatuse otsusega on määratud normid vee ja elektri arvestamiseks neile korteriomanikele, kes ei esita vee- ja elektrinäitusid ning arvestatakse 5m3 külma ja 5m3 sooja vee tarbimist ning elektrit 100 kilovatti päevase tariifiga ja 100 kilovatti öise tariifiga kuus (t lk 50-51). KOS § 8 lg 3 kohaselt kui KOS või korteriomanike kokkuleppe alusel tehakse korteriomanike otsus häälteenamusega, kehtib otsus ka nende korteriomanike kohta, kes on hääletanud otsuse vastu või kes ei ole hääletamises osalenud. Ebaõige on kostja väide, nagu oleks kõik juhatuse otsused tühised, sest need ei ole kohaselt jõustunud. Hageja väidet, et nii üldkoosoleku kui juhatuse otsused kehtivad, kuna neid ei ole vaidlustatud, kostja ümber ei lükanud. Vee ja elektri tarbimise eest arvestatakse tasu vastavalt korteriomanike poolt esitatud arvestite näitudele, mis tuleb esitada igakuiselt hagejale. Kostja ei ole vee ja elektri tarbimise kohta hagejale andmeid esitanud. Seega on põhjendatud hageja nõue kostjalt vee ja elektri kasutamise eest tasu väljamõistmiseks hageja juhatuse 01.12.2007 otsuse alusel, mille kohaselt arvestatakse nendele korteriomanikele 5m3 külma ja 5m3 sooja vee tarbimist ning elektrit 100 kilovatti päevase tariifiga ja 100 kilovatti öise tariifiga kuus. Ülejäänud kulud jagatakse kõikide korteriomanike vahel proportsionaalselt vastavalt korteri pinnale. KOS § 13 lg 3 kohaselt korteriomanik ei ole kohustatud hüvitama kaasomandi eseme korrapäraseks korrashoiuks vajalikest kulutustest suuremaid kulutusi, millega ta ei ole nõustunud. Kostja ei ole hagejale esitanud pretensioone teenuste osutamata jätmise kohta.
Hageja väidetele, et kostja oli kuni 06.08.2007 hageja juhatuse liige ja pärast kostja ümbervalimist ei ole hageja majandamiskulude arvestus ja tariifid muutunud, samuti ei ole kostja andnud KÜ dokumente hagejale üle, kostja vastuväiteid ei esitanud. Seega puudub alus KOS § 13 lg 3 kohaldamiseks.
19.Arvetest nähtuvalt lähtutakse makse suuruse kindlaksmääramisel liikme omanduses oleva korteri üldpinna suurusest. Hageja väiteil jagatakse teenuste arvete maksumus majas asuvate korteriomandite üldpinnaga ja seejärel tehakse arvestus igale korteriomandile vastavalt omandi üldpinna suurusele. Kostja ei ole märkinud, millises osas ta arveid ebaõigeteks peab. Kostja ei ole esitanud arvete saamisel hagejale mingeid vastuväiteid. KOS § 13 lg 1 kohaselt korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalikõiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. KOS § 13 lg 2 järgi korteriomanik on kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud suuruses. Kohane on hageja osundamine KÜS § 7 lg 4, mille kohaselt majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates.
20.Kostja paljasõnaline üldine kahtlus, et arved ja hageja tõendid on ebaõiged, ei anna alust hagejale majandamiskulude tasumata jätmiseks. Arvete ja viivise arvestusega on leidnud kinnitust, et kostja on jätnud hagejale ajavahemikul november 2007 kuni detsember 2008 tasumata korterite majandamiskulude eest 66 915,83 krooni, millelt on arvestatud viivis 9 678,80 krooni, kogusummas 76 594,63 krooni (t lk 16-21, 52-54, 79, 81-87)
21.Väär on kostja viide MTÜS § 12 kuna kohaldamisele kuuluvad erinormid KÜS § 13, § 15-1, § 7 lg 4, KOS § 8 ja § 13.
22.Kostja nõue korteriühistu majandustegevuse suhtes tuleneb KÜpõhikirja p-st 3.3, mille kohaselt liikmel on õigus nõuda ja saada teda huvitavat teavet ühistu tegevusest. Paljasõnaline ja tõendamata on kostja etteheide, et ta pole saanud hagejalt teavet ühistu tegevuse kohta. Kohtumenetluses sai kostja KÜ ühe kuu kütte-, elektri- ja veearved. Kostja ei kinnitanud, et hageja on teinud osutatud teenuste ja majanduskulude väära arvestuse.
23.Hageja on elamut majandanud ja osutanud teenuseid. Osutatud teenuste ja elamu majandamise eest on hageja väljastanud ajavahemikul 01.11.2007 – 01.01.2009 kostjale arved. Kostja arvete eest tasunud ei ole. Kostja väide, et hageja pidanuks enne kohtusse pöördumist andma kostjale võimaluse kustutada võlgnevus graafiku ja skeemi järgi, mis on kinnitatud korteriühistu üldkoosoleku poolt, on ainetu, küll aga möönab kostja, et võlgneb hagejale osutatud teenuste ja majandamiskulude eest.
24.Kostja ei vaidlusta, et nimetatud tasud on kostjale arvestatud kehtiva 2006.a majanduskava alusel, mille dokumente pole kostja hagejale üle andnud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tasumata hooldus- ja kommunaalteenuste eest põhivõlgnevus 66 915,83 krooni ja viivis 9 678,80 krooni, kogusummas 76 594,63 krooni.
25.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 144 p 1 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
Viivi Villemson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.