Võlaõigus › Töövõtulepingud

TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

11.06.2008 AS Eesitas hagi EOÜ vastu võlgnevuse ja viiviste väljamõistmiseks kokku summas 6573,30 krooni. 13.06.2008 hageja esitas parandatud hagiavalduse, kõrvaldades hagi resolutsiooni sattunud ebaõige kostja nimetuse. Hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja sõlmisid 17.04.2006 elektrienergia ostu-müügilepingu, millega hageja võttis endale kohustuse müüa kostjale elektrienergiat ja osutada võrguteenust ning kostja võttis endale kohustuse maksta elektrienergia ja võrguteenuse eest kokkulepitud tasu. Vastavalt lepingule oli elektrienergia ja teenuste tarbimiskohaks ridamaja aadressil XXX Tallinnas. Lepingu lahutamatuks osaks on Elektrienergia ostu-müügilepingu üldtingimused (edaspidi Üldtingimused). Kostja on lepingu allkirjastamisega kinnitanud, et hageja on talle enne lepingu sõlmimist üle andnud Üldtingimused ning kostja on nendega tutvunud, neist aru saanud ja aktsepteerib Üldtingimusi. Kostja kinnitas, et nõustub lepingu tingimustega. Kostja kohustus osutatud teenuste eest tasuma õigeaegselt ja regulaarselt vastavalt esitatud arvetele. Vastavalt lepingu punktile 1 peab kostja tasuma hagejale elektrienergia ja võrguteenuse osutamise eest ning muud lepingust tulenevad maksed arvetel ja makseteatisel esitatud maksetähtpäevaks. Makse loetakse tasutuks päeval, mil see laekub hageja arvelduskontole või kassasse. Kui kostja ei tasu makseid maksetähtpäevaks, on hagejal lepingu punkti 3 kohaselt õigus nõuda viivist 0,15 % maksepäevaks tasumata summalt päevas kuni kogu makse täieliku laekumiseni hagejale. Hageja on endale võetud kohustused täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Ostja ei ole nõutud summasid tasunud. Kostja kasutas hageja teenuseid nende eest tasumata. Hagi esitamise seisuga on kostjal tasumata esitatud arved summas 3287,15 krooni, mille hageja palub kostjalt välja mõista. Arvete tasumisega viivitamise eest nõuab hageja viivist perioodi 06.09.2006 – 09.06.2008 eest kokku 3286,15 krooni. Samuti hageja taotleb jätta menetluskulud kostja kanda.

KOSTJA VASTUS

30.07.2008 kirjalikus vastuses hagile kostja hagi ei tunnista. Hageja ja kostja vaidlus puudutab Tallinnas XXXasuvaid ridaelamuid, mille arendaja oli EOÜ. Hageja ja kostja vahel sõlmiti varasemate lepingute pikendusena 17.04.2006 elektrienergia ostu-müügileping. Kuivõrd hageja ei suutnud oma kohustusi tähtajaks täita, tuli lepingut mitu korda pikendada. 16.03.2006 hageja esitas kostjale teatise 07.10.2004 sõlmitud lepingu lõppemisest 20.04.2006; teatise alusel pikendasid pooled lepingut, sõlmides 17.04.2006 lepingu tähtajaga 25.04.2006.a. Kostja leiab, et on hageja ees oma lepingulised kohustused (liitumistasude tasumine) täitnud, millest tulenevalt on kostja vastu esitatud hagi alusetu.. Leping, millele hageja tugineb, lõppes 25.04.2006, kuid hageja esitatud arved kajastavad perioode 2006.a. augustikuus, viivised juuni – august 2006.a. Leping lõppeb lepingu tähtaja möödumisel. Pärast lepingu lõppemist ei saanud kostjal tekkida täiendavaid kohustusi. Lepingut pooled pikendanud ei ole. Hagiavaldusest ei selgu, milliste perioodide eest või milliste arvete tasumata jätmise eest hageja kostjalt võlgnevuse tasumist nõuab, nõue ei ole selge ega tõendatud, seda enam, et selleks ajaks oli pooltevaheline leping ka lõppenud. Samas soovib kostja esile tuua, et hageja teenuseid ei tarbinud mitte kostja, vaid XXX ridaelamu omanikud. Kostja ei ole võtnud endale kohustust XXX omanike eest tarbitud elektrienergia eest tasuda. Hageja taotleb jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.

KOSTJA VASTUHAGI

30.07.2008 kostja esitas vastuhagi AS E vastu leppetrahvi väljamõistmiseks. Vastuhagi kohaselt oli poolte vahel lepinguline suhe, mille kohaselt võrguettevõtjal (hagejal ja vastuhagi kostjal, edaspidi selguse huvides hageja) oli kohustus tagada kokkulepitud liitumispunktis liituja elektripaigaldise võrguga esmakordse ühendamise võimalus hiljemalt 12.03.2006.a. Täiendavalt on EOÜ ja EAS vahel perioodil 28.10.2004 – 11.05.2005 sõlmitud 9 liitumislepingut. Nimetatud lepingutega võttis hageja EAS endale kohustuse lepingutes sätestatud kuupäevadeks võimaldada liitujale võrguga ühendamise võimalus, lepingutes 1-7 oli tähtajaks 12.03.2006 ning viimases kahes lepingus vastavalt 26.03.2006 ja 25.01.2006.a. Hageja ei täitnud endale XXX 25, 25a, 25b ja 25 c asuva ridaelamuga seonduvat kohustust võimaldada liitumislepingutes sätestatud kuupäevadeks liitujale võrguga ühendamise võimalus (võrguühenduse valmimine). EAS täitis oma kohustused alles 2006.a. augustikuus ning on seeläbi põhjustanud kostjale viimase klientide ees tarbetuid vaidlusi ja ka olulist kahju. Hagejapoolse rikkumise puhuks on pooled lepingutes fikseerinud OÜ E õiguse nõuda leppetrahvi. Lepingute 1-8 punkt 2.3. sätestab leppetrahvi suuruseks 0,05 % liitumistasu summast iga kohustuse täitmisega hilinetud päeva eest. Lepingute punkti 2.4. järgi vabaneks võrguettevõtja leppetrahvi kohustusest, kui ta tagaks ajutise tehnilise lahenduse, mida võrguettevõtja (hageja) käesoleval juhul teinud ei ole. Lepingus 9 on vastavad sätted punktides 1.2. ja 1.3. ning leppetrahvi suurus 0,06 % liitumistasu summast iga kohustuse täitmisega hilinetud päeva eest. Kostja esitas 05.12.2006 hagejale pretensiooni ja nõudis leppetrahvi tasumist. Hagejapoolset viivitamist kinnitavad hageja enda poolt kostjale saadetud kirjad 11.08.2005, 10.01.2006 ja 26.04.2006, milles teavitatakse võrguühenduse valmimise tähtaja edasilükkamisest. Kostja on oma lepingulised kohustused hageja ees täitnud ning liitumistasu kokku 130 744 krooni tasunud. Kostja loeb kõikide lepingute puhul AS E poolt kohustuse täitmise kuupäevaks 01.08.2006, seega on hageja lepingute 1-7 puhul olnud viivituses kokku 141 päeva, lepingu 8 puhul 127 päeva ja lepingu 9 puhul 187 päeva. Kokku on OÜ E arvestanud leppetrahvi 9492,50 krooni, mille taotleb hagejalt välja mõista.

HAGEJA VASTUS VASTUHAGILE

28.11.2008 kohtule edastatud vastuses vastuhagile AS E leppetrahvi nõuet ei tunnista. Vastuhagis kirjeldatud lepingute täitmise viibimine ei olnud tingitud AS E tegutsemisest või tegutsemata jätmisest. Liitumislepingute täitmine oli pärsitud hagejast mittesõltuvatest asjaoludest. Lepingu tingimuste p 6.1. kohaselt ei vastuta võrguettevõtja lepingus toodud kohustuse täitmata jätmise või mittekohase täitmise eest, kui võrguettevõtjast mitteolenevatel põhjustel võrguettevõtja ei saa liitumise ehitamiseks vajalikke lube, kooskõlastusi, teiste omanike lube või kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine on vabandatav. Hageja teatas vastuseks kostja leppetrahvi nõudele, et seoses probleemidega projekteerimisel ning maa kasutamise lepingute sõlmimisel lükkusid liitumislepingute tähtajad edasi ning reaalselt suutis OÜ J tagada võrguühenduse XXX tänaval 2006.a. augustis. See tõendab, et hageja viivitus oli tingitud mitte hagejast sõltuvatest asjaoludest. Samuti hageja leiab, et kostja on kaotanud õiguse leppetrahvi nõuda, sest ei teinud seda mõistliku aja jooksul. Kostja pöördus leppetrahvi nõudega hageja poole alles 11.12.2006, so 4 kuud peale kohustuse hageja poolt täitmist ja peale seda, kui hageja oli nõudnud kostjalt kasutatud teenuste eest tasumist. Kostjale oli juba 2006.a. märtsis selge, et projektid ei valmi õigeaegselt. Oma viimases pöördumises hageja teavitas kostjat, et objekt valmib 2006.a. augustis, ka siis ei asunud kostja kasutama õiguskaitsevahendeid. Samuti ei teinud kostja seda vahetult peale lepingu täitmist. Hageja leiab, et leppetrahvi 2006.a. detsembris esitamise eesmärk oli vältida teenuste eest tasu maksmise nõuet. Samuti hageja leiab, et leppetrahvi nõue on põhjendamata ka seetõttu, et kostjal oli võrguteenuste kasutamise võimalus olemas, juhul, kui ta oleks sellekohase avaldusega hageja poole pöördunud. Lepingu punktis 2.4. nägid pooled ette, et juhul, kui võrguettevõte hilineb

lepingujärgse liitumispunkti väljaehitamisega, aga samas tagab liitujale ajutise tehnilise lahenduse abil kokkulepitud mahus võrguühenduse kasutamise võimaluse, siis ta liitujale punktis

KOHTUISTUNG

26.02.2009 kohtuistungil pooled jäid oma nõuete ja vastuväidete juurde. Hageja leidis, et võrguja elektrilepingu tähtaja saabumise järel hageja jätkas kostja elektriga varustamist, kostja peab tasuma saadud teenuse eest ning arvete tasumisega viivitamise eest. Vastuhagi osas hageja jäi selle juurde, et leppetrahvi ei ole nõutud mõistliku aja jooksul. Kostja kohtuistungil leidis, et arvetes näidatud ajaks oli leping lõppenud ning kostjal ei ole lepingust tulenevat kohustust arveid ega nende tasumisega viivitamise eest tasuda. Elektrit ei tarbinud kostja, vaid ridaelamu bokside omanikud. Kuna hageja ei täitnud liitumislepinguid nõuetekohaselt ja rikkus kokkulepitud tähtaegu, nõuab kostja temalt leppetrahvi. Pärast liitumispunktide väljaehitamist selgus, et bokside omanikud olid esitanud pretensioone elektriühenduse halva kvaliteedi ja kohatise puudumise osas. Hageja ei ole taganud leppetrahvi nõuet välistavat ajutist ühendust.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

lõppu lepingu lõppemisest; punkti 10.1.7 järgi lõpeb elektrienergia müügileping võrgulepingu lõppemisel. Võrgulepingu tüüptingimustes on lepingu lõppemine reguleeritud sarnaselt elektrienergia müügilepinguga, st tähtajaline leping lõpeb tähtaja möödudes, kui üks pool teatab teisele poolele lepingu lõppemisest ette vähemalt 1 kuu enne lepingu kehtivusaja lõppu. (alates 2008.a. märtsist kehtivates OÜ J võrgulepingu tüüptingimustes madalpingel üle 63 A ja keskpingel punkt 14.2.1; kättesaadavad AS E veebilehel www.energia.ee. Kuigi võrgulepingu tüüptingimusi ei ole kohtule esitatud, ei ole kohtul alust kahelda, et lepingu lõppemise samasugune regulatsioon kehtis ka vaidlusaluse võrgulepingu sõlmimise ajal kehtinud tüüptingimustes). VÕS § 234 lg –st 1 tulenevalt loetakse tähtajaline elektrienergiaga ühendusvõrgu kaudu varustamise leping pikenenuks samaks tähtajaks ja samadel tingimustel, kui vähemalt üks kuu enne lepingu kehtivusaja lõppu ei teata kumbki lepingupool teisele oma teistsugusest tahtest. Seega nii pooltevahelise lepingu kui seaduse järgi peab tähtajalise võrgu- ja elektrilepingu lõppemiseks olema täidetud kaks tingimust: lepingu tähtaeg on saabunud ning vähemalt üks lepingupooltest on enne lepingu lõpptähtpäeva saabumist teatanud, et soovib lepingu lõpetada. Hageja ega kostja ei ole esile toonud, et kumbki lepingupooltest oleks avaldanud soovi pooltevahelise 17.04.2006 võrgu- ja elektrilepingu lõpetamiseks. Asjaolu, et leping oli sõlmitud selle lõppemisest teatamiseks Tüüptingimustes ja seaduses ettenähtud tähtajast lühemaks tähtajaks, õigustanuks seaduses ja lepingus sätestatud tähtaja rikkumist, kuid ei olnud kohtu hinnangul lepingu lõppemisest teatamise takistuseks. Kuna kumbki pool ei ole lepingu lõppemisest teisele poolele teatanud ning lepingus kokkulepitud teenuse jätkuvaks kasutamiseks ei olnud vajalik muuta tehnilisi tingimusi, pikenes leping kohtu hinnangul korduvalt samaks tähtajaks (iga kord 8 päeva võrra) automaatselt.

Samuti on hageja lisanud hagiavaldusele 12.09.2006 viivisarve nr 31075320 kokku summas 269,66 krooni arve nr 29727597 / 07.06.2006 summas 7234,79 tasumisega viivitamise eest perioodil 23.06.2006 – 14.08.2006 ning arve nr 30148812 / 07.07.2006 summas 3141,74 tasumisega viivitamise eest perioodil 25.07.2006 – 14.08.2006.a. Esitatud viivisarve tasumist hageja hagis ei nõua. Nimetatud arvest järeldub aga, et kostja on viivsarves nimetatud arved tasunud 14.08.2006. Vastavalt Tüüptingimuste punktile 3 esitatakse arved tasumiseks igakuuliselt arvestatava tarbimise järgi. Seega 07.06.2006 ja 07.07.2006 esitati arved 2006.a. mais ja juunis, so pärast kostja poolt lepingu 24.04.2006 väidetavat lõppemist, tarbitud elektri eest. Eelnimetatud arvete tasumisega on kostja tunnistanud lepingu kehtivust ka pärast lepingus näidatud kehtivusaja lõppemist ning hageja õigust nõuda tasu pärast lepingus sätestatud tähtaja lõppemist tarbitud elektri eest.

ja 7,5 kuud hiljem ning kõikide lepingute täitmisest 4 kuu möödumisel alles pärast seda, kui hageja nõudis saadud elektrienergia ja võrguteenuse eest esitatud arvete tasumist. TsÜS § 138 lg 1 kehtestab kohustuse toimida õiguste teostamisel ning kohustuste täitmisel heas usus. Samuti sätestab VÕS § 6 lg 1, et võlgnik ja võlausaldaja peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Pärast kohustuse täitmist leppetrahvi nõude esitamine ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega ning selliselt esitatud nõuet ei saa lugeda esitatuks mõistliku aja jooksul. Seega tulenevalt VÕS § 159 lg –st 2 on kostja kaotanud õiguse leppetrahvi nõuda ning vastuhagi tuleb täies ulatuses jätta rahuldamata.

Heli Käpp Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.