lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-08-23301/12

Võlaõigus › Töövõtulepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 17.03.2009

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-08-23301/12
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Töövõtulepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
17.03.2009
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3589
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasja number

2-08-23301

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Heli Käpp

Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi

17.märtsil 2009.a. kell 16.00

Tsiviilasja hind

Põhihagi hind 3287,15 krooni Vastuhagi hind 9 492,50 krooni Hageja: EAS (registrikood XXX; XXX) Hageja esindaja: Tarvo Ilves (Julianus Inkasso OÜ ) Kostja/vastuhagi esitaja: OÜE(registrikood XXX asukoht XXX) Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Kätlin Uibo (Veljo Viiloli Advokaadibüroo OÜ, Suur-Karja 21, Tallinn 10148)

Menetlusosalised ja nende esindajad

EAS hagi OÜE vastu võlgnevuse väljamõistmiseks ja OÜE vastuhagi EAS vastu leppetrahvi väljamõistmiseks

Hagi läbi vaadatud kohtuistungil

26.veebruaril 2009.a.

Kohtuistungil osalesid

T. Ilves, K. Uibo

RESOLUTSIOON

1.EAS ́i hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt OÜE(registrikood XXX) hageja EAS’i (registrikood XXX) kasuks 4506 (neli tuhat viissada kuus) krooni (sh põhivõlg 3287,15 krooni ja viivised 1218,87 krooni).
3.OÜE vastuhagi EASi vastu leppetrahvi väljamõistmiseks jätta rahuldamata.
4.EASi menetluskulud 90 % (üheksakümne protsendi) ulatuses ja OÜE menetluskulud täies ulatuses jätta OÜE kanda.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
5.EASi kanda jäävad tema enda menetluskulud 10 % (kümne protsendi) ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.

TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

11.06.2008 AS Eesitas hagi EOÜ vastu võlgnevuse ja viiviste väljamõistmiseks kokku summas 6573,30 krooni. 13.06.2008 hageja esitas parandatud hagiavalduse, kõrvaldades hagi resolutsiooni sattunud ebaõige kostja nimetuse. Hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja sõlmisid 17.04.2006 elektrienergia ostu-müügilepingu, millega hageja võttis endale kohustuse müüa kostjale elektrienergiat ja osutada võrguteenust ning kostja võttis endale kohustuse maksta elektrienergia ja võrguteenuse eest kokkulepitud tasu. Vastavalt lepingule oli elektrienergia ja teenuste tarbimiskohaks ridamaja aadressil XXX Tallinnas. Lepingu lahutamatuks osaks on Elektrienergia ostu-müügilepingu üldtingimused (edaspidi Üldtingimused). Kostja on lepingu allkirjastamisega kinnitanud, et hageja on talle enne lepingu sõlmimist üle andnud Üldtingimused ning kostja on nendega tutvunud, neist aru saanud ja aktsepteerib Üldtingimusi. Kostja kinnitas, et nõustub lepingu tingimustega. Kostja kohustus osutatud teenuste eest tasuma õigeaegselt ja regulaarselt vastavalt esitatud arvetele. Vastavalt lepingu punktile 1 peab kostja tasuma hagejale elektrienergia ja võrguteenuse osutamise eest ning muud lepingust tulenevad maksed arvetel ja makseteatisel esitatud maksetähtpäevaks. Makse loetakse tasutuks päeval, mil see laekub hageja arvelduskontole või kassasse. Kui kostja ei tasu makseid maksetähtpäevaks, on hagejal lepingu punkti 3 kohaselt õigus nõuda viivist 0,15 % maksepäevaks tasumata summalt päevas kuni kogu makse täieliku laekumiseni hagejale. Hageja on endale võetud kohustused täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Ostja ei ole nõutud summasid tasunud. Kostja kasutas hageja teenuseid nende eest tasumata. Hagi esitamise seisuga on kostjal tasumata esitatud arved summas 3287,15 krooni, mille hageja palub kostjalt välja mõista. Arvete tasumisega viivitamise eest nõuab hageja viivist perioodi 06.09.2006 – 09.06.2008 eest kokku 3286,15 krooni. Samuti hageja taotleb jätta menetluskulud kostja kanda.

KOSTJA VASTUS

30.07.2008 kirjalikus vastuses hagile kostja hagi ei tunnista. Hageja ja kostja vaidlus puudutab Tallinnas XXXasuvaid ridaelamuid, mille arendaja oli EOÜ. Hageja ja kostja vahel sõlmiti varasemate lepingute pikendusena 17.04.2006 elektrienergia ostu-müügileping. Kuivõrd hageja ei suutnud oma kohustusi tähtajaks täita, tuli lepingut mitu korda pikendada. 16.03.2006 hageja esitas kostjale teatise 07.10.2004 sõlmitud lepingu lõppemisest 20.04.2006; teatise alusel pikendasid pooled lepingut, sõlmides 17.04.2006 lepingu tähtajaga 25.04.2006.a. Kostja leiab, et on hageja ees oma lepingulised kohustused (liitumistasude tasumine) täitnud, millest tulenevalt on kostja vastu esitatud hagi alusetu.. Leping, millele hageja tugineb, lõppes 25.04.2006, kuid hageja esitatud arved kajastavad perioode 2006.a. augustikuus, viivised juuni – august 2006.a. Leping lõppeb lepingu tähtaja möödumisel. Pärast lepingu lõppemist ei saanud kostjal tekkida täiendavaid kohustusi. Lepingut pooled pikendanud ei ole. Hagiavaldusest ei selgu, milliste perioodide eest või milliste arvete tasumata jätmise eest hageja kostjalt võlgnevuse tasumist nõuab, nõue ei ole selge ega tõendatud, seda enam, et selleks ajaks oli pooltevaheline leping ka lõppenud. Samas soovib kostja esile tuua, et hageja teenuseid ei tarbinud mitte kostja, vaid XXX ridaelamu omanikud. Kostja ei ole võtnud endale kohustust XXX omanike eest tarbitud elektrienergia eest tasuda. Hageja taotleb jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.

KOSTJA VASTUHAGI

30.07.2008 kostja esitas vastuhagi AS E vastu leppetrahvi väljamõistmiseks. Vastuhagi kohaselt oli poolte vahel lepinguline suhe, mille kohaselt võrguettevõtjal (hagejal ja vastuhagi kostjal, edaspidi selguse huvides hageja) oli kohustus tagada kokkulepitud liitumispunktis liituja elektripaigaldise võrguga esmakordse ühendamise võimalus hiljemalt 12.03.2006.a. Täiendavalt on EOÜ ja EAS vahel perioodil 28.10.2004 – 11.05.2005 sõlmitud 9 liitumislepingut. Nimetatud lepingutega võttis hageja EAS endale kohustuse lepingutes sätestatud kuupäevadeks võimaldada liitujale võrguga ühendamise võimalus, lepingutes 1-7 oli tähtajaks 12.03.2006 ning viimases kahes lepingus vastavalt 26.03.2006 ja 25.01.2006.a. Hageja ei täitnud endale XXX 25, 25a, 25b ja 25 c asuva ridaelamuga seonduvat kohustust võimaldada liitumislepingutes sätestatud kuupäevadeks liitujale võrguga ühendamise võimalus (võrguühenduse valmimine). EAS täitis oma kohustused alles 2006.a. augustikuus ning on seeläbi põhjustanud kostjale viimase klientide ees tarbetuid vaidlusi ja ka olulist kahju. Hagejapoolse rikkumise puhuks on pooled lepingutes fikseerinud OÜ E õiguse nõuda leppetrahvi. Lepingute 1-8 punkt 2.3. sätestab leppetrahvi suuruseks 0,05 % liitumistasu summast iga kohustuse täitmisega hilinetud päeva eest. Lepingute punkti 2.4. järgi vabaneks võrguettevõtja leppetrahvi kohustusest, kui ta tagaks ajutise tehnilise lahenduse, mida võrguettevõtja (hageja) käesoleval juhul teinud ei ole. Lepingus 9 on vastavad sätted punktides 1.2. ja 1.3. ning leppetrahvi suurus 0,06 % liitumistasu summast iga kohustuse täitmisega hilinetud päeva eest. Kostja esitas 05.12.2006 hagejale pretensiooni ja nõudis leppetrahvi tasumist. Hagejapoolset viivitamist kinnitavad hageja enda poolt kostjale saadetud kirjad 11.08.2005, 10.01.2006 ja 26.04.2006, milles teavitatakse võrguühenduse valmimise tähtaja edasilükkamisest. Kostja on oma lepingulised kohustused hageja ees täitnud ning liitumistasu kokku 130 744 krooni tasunud. Kostja loeb kõikide lepingute puhul AS E poolt kohustuse täitmise kuupäevaks 01.08.2006, seega on hageja lepingute 1-7 puhul olnud viivituses kokku 141 päeva, lepingu 8 puhul 127 päeva ja lepingu 9 puhul 187 päeva. Kokku on OÜ E arvestanud leppetrahvi 9492,50 krooni, mille taotleb hagejalt välja mõista.

HAGEJA VASTUS VASTUHAGILE

28.11.2008 kohtule edastatud vastuses vastuhagile AS E leppetrahvi nõuet ei tunnista. Vastuhagis kirjeldatud lepingute täitmise viibimine ei olnud tingitud AS E tegutsemisest või tegutsemata jätmisest. Liitumislepingute täitmine oli pärsitud hagejast mittesõltuvatest asjaoludest. Lepingu tingimuste p 6.1. kohaselt ei vastuta võrguettevõtja lepingus toodud kohustuse täitmata jätmise või mittekohase täitmise eest, kui võrguettevõtjast mitteolenevatel põhjustel võrguettevõtja ei saa liitumise ehitamiseks vajalikke lube, kooskõlastusi, teiste omanike lube või kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine on vabandatav. Hageja teatas vastuseks kostja leppetrahvi nõudele, et seoses probleemidega projekteerimisel ning maa kasutamise lepingute sõlmimisel lükkusid liitumislepingute tähtajad edasi ning reaalselt suutis OÜ J tagada võrguühenduse XXX tänaval 2006.a. augustis. See tõendab, et hageja viivitus oli tingitud mitte hagejast sõltuvatest asjaoludest. Samuti hageja leiab, et kostja on kaotanud õiguse leppetrahvi nõuda, sest ei teinud seda mõistliku aja jooksul. Kostja pöördus leppetrahvi nõudega hageja poole alles 11.12.2006, so 4 kuud peale kohustuse hageja poolt täitmist ja peale seda, kui hageja oli nõudnud kostjalt kasutatud teenuste eest tasumist. Kostjale oli juba 2006.a. märtsis selge, et projektid ei valmi õigeaegselt. Oma viimases pöördumises hageja teavitas kostjat, et objekt valmib 2006.a. augustis, ka siis ei asunud kostja kasutama õiguskaitsevahendeid. Samuti ei teinud kostja seda vahetult peale lepingu täitmist. Hageja leiab, et leppetrahvi 2006.a. detsembris esitamise eesmärk oli vältida teenuste eest tasu maksmise nõuet. Samuti hageja leiab, et leppetrahvi nõue on põhjendamata ka seetõttu, et kostjal oli võrguteenuste kasutamise võimalus olemas, juhul, kui ta oleks sellekohase avaldusega hageja poole pöördunud. Lepingu punktis 2.4. nägid pooled ette, et juhul, kui võrguettevõte hilineb

lepingujärgse liitumispunkti väljaehitamisega, aga samas tagab liitujale ajutise tehnilise lahenduse abil kokkulepitud mahus võrguühenduse kasutamise võimaluse, siis ta liitujale punktis

2.3.nimetatud leppetrahvi maksma ei pea. Kostja ei ole vastuhagiavalduses osundanud, et ta oleks kordagi pöördunud lepingu täitmise nõudega hageja poole ja taotlenud ajutise võrgulahenduse väljaehitamist.

KOHTUISTUNG

26.02.2009 kohtuistungil pooled jäid oma nõuete ja vastuväidete juurde. Hageja leidis, et võrguja elektrilepingu tähtaja saabumise järel hageja jätkas kostja elektriga varustamist, kostja peab tasuma saadud teenuse eest ning arvete tasumisega viivitamise eest. Vastuhagi osas hageja jäi selle juurde, et leppetrahvi ei ole nõutud mõistliku aja jooksul. Kostja kohtuistungil leidis, et arvetes näidatud ajaks oli leping lõppenud ning kostjal ei ole lepingust tulenevat kohustust arveid ega nende tasumisega viivitamise eest tasuda. Elektrit ei tarbinud kostja, vaid ridaelamu bokside omanikud. Kuna hageja ei täitnud liitumislepinguid nõuetekohaselt ja rikkus kokkulepitud tähtaegu, nõuab kostja temalt leppetrahvi. Pärast liitumispunktide väljaehitamist selgus, et bokside omanikud olid esitanud pretensioone elektriühenduse halva kvaliteedi ja kohatise puudumise osas. Hageja ei ole taganud leppetrahvi nõuet välistavat ajutist ühendust.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1.Kohus, kuulanud ära menetlusosalised, tutvunud esitatud kirjalike seisukohtadega ning igakülgselt ja objektiivselt uurinud kõiki tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada; vastuhagi tuleb jätta rahuldamata.
2.Vaidlust ei ole selle üle, et poolte vahel sõlmiti 17.04.2006 tähtajaline võrgu- ja elektrileping nr XXX Tallinnas XXXasuva ridamaja ehituse ajutise võrguühenduse tagamiseks tähtajaga 25.04.2006.a. Seega leping sõlmiti kaheksaks päevaks. Lepingu numbri tähistusest ja lepingu tekstist, mille kohaselt võrguettevõtja tagas liituja võrguga esmakordse ühendamise võimaluse hiljemalt 12.03.2006 nähtub, et tegemist on pooltevahelise varasema elektri- ja võrgulepingu pikendamisega. Kostja leiab, et pooltevaheline leping lõppes 17.04.2006 ning pärast lepingu lõppemist ei saanud kostjal enam kohustusi tekkida.
3.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 3 kohaselt kohaldatakse asja müügi kohta seaduses sätestatut vastavalt õiguse ja muu eseme müügile, muu hulgas energiamüügile ühendusvõrgu kaudu, kui seadusest ei tulene teisti ja see ei ole vastuolus eseme olemusega. Õiguse müüja peab ostjale võimaldama müügilepingu esemeks olev õigus omandada. VÕS § 208 lg 1 järgi asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Eelnevast järelduvalt elektrienergia müügi korral on müüja kohustus võimaldada ostjal tarbida kokkulepitud mahus ja võimsusega elektrienergiat ning ostja põhikohustus on tarbitud elektri ja võrguteenuse eest tasuda.
4.Kohus leiab, et kostja väited lepingu lõppemisest selles märgitud tähtajal on paljasõnalised. Asjas kogutud tõenditega on tõendamist leidnud, et lepingus märgitud lõpptähtajale vaatamata jätkas hageja kostja elektrienergiaga varustamist ning talle võrguteenuse osutamist kuni 17.08.2006 ning kostja osaliselt ka tasus selle eest. Võrgu ja elektrilepingu punkti 2 järgi on lepingu lahutamatuks osaks võrguteenuse osutamise tüüptingimused ja elektrienergia müügi tüüptingimused (edaspidi Tüüptingimused, tl 13 – 17). Tüüptingimuste punkti 10.1.1. järgi elektrienergia müügileping lõpeb tähtajalise lepingu korral tähtaja möödudes, kui üks pool teatab teisele poolele vähemalt üks kuu enne lepingu kehtivusaja

lõppu lepingu lõppemisest; punkti 10.1.7 järgi lõpeb elektrienergia müügileping võrgulepingu lõppemisel. Võrgulepingu tüüptingimustes on lepingu lõppemine reguleeritud sarnaselt elektrienergia müügilepinguga, st tähtajaline leping lõpeb tähtaja möödudes, kui üks pool teatab teisele poolele lepingu lõppemisest ette vähemalt 1 kuu enne lepingu kehtivusaja lõppu. (alates 2008.a. märtsist kehtivates OÜ J võrgulepingu tüüptingimustes madalpingel üle 63 A ja keskpingel punkt 14.2.1; kättesaadavad AS E veebilehel www.energia.ee. Kuigi võrgulepingu tüüptingimusi ei ole kohtule esitatud, ei ole kohtul alust kahelda, et lepingu lõppemise samasugune regulatsioon kehtis ka vaidlusaluse võrgulepingu sõlmimise ajal kehtinud tüüptingimustes). VÕS § 234 lg –st 1 tulenevalt loetakse tähtajaline elektrienergiaga ühendusvõrgu kaudu varustamise leping pikenenuks samaks tähtajaks ja samadel tingimustel, kui vähemalt üks kuu enne lepingu kehtivusaja lõppu ei teata kumbki lepingupool teisele oma teistsugusest tahtest. Seega nii pooltevahelise lepingu kui seaduse järgi peab tähtajalise võrgu- ja elektrilepingu lõppemiseks olema täidetud kaks tingimust: lepingu tähtaeg on saabunud ning vähemalt üks lepingupooltest on enne lepingu lõpptähtpäeva saabumist teatanud, et soovib lepingu lõpetada. Hageja ega kostja ei ole esile toonud, et kumbki lepingupooltest oleks avaldanud soovi pooltevahelise 17.04.2006 võrgu- ja elektrilepingu lõpetamiseks. Asjaolu, et leping oli sõlmitud selle lõppemisest teatamiseks Tüüptingimustes ja seaduses ettenähtud tähtajast lühemaks tähtajaks, õigustanuks seaduses ja lepingus sätestatud tähtaja rikkumist, kuid ei olnud kohtu hinnangul lepingu lõppemisest teatamise takistuseks. Kuna kumbki pool ei ole lepingu lõppemisest teisele poolele teatanud ning lepingus kokkulepitud teenuse jätkuvaks kasutamiseks ei olnud vajalik muuta tehnilisi tingimusi, pikenes leping kohtu hinnangul korduvalt samaks tähtajaks (iga kord 8 päeva võrra) automaatselt.

5.Elektrienergia müügi Tüüptingimuste punkti 10.2. järgi kaasneb lepingu lõppemisega tarbimiskohas elektri tarbimise katkestamine või ostja tarbimiskoha võrgust lahti ühendamine. Tulenevalt Tüüptingimuste punktist 10.5 ostja teatab lepingu lõppemisel müüjale mõõtesüsteemide lõppnäidud, võimaldab võrguettevõtjale tarbimiskoha mõõtesüsteemide ülevaatuse ja tarbimiskoha võrgust lahtiühendamise, samuti maksab arvel näidatud tähtpäevaks kõik lepingust tulenevad tasud. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et võrgu- ja elektrilepingu alusel kostjale Tallinnas XXX tarbimiskohas tagatud ajutist võrguühendust lepingu tähtaja möödumisel lahti ei ühendatud, hageja jätkas tarbimiskoha varustamist elektrienergiaga ning tarbimiskohas XXX elektrienergiat ka tarbiti. Kostja paljasõnalised väited, et pärast lepingu tähtaja möödumist XXX tarbimiskohas ei tarbinud elektrienergiat tema, vaid seda tegid ridaelamu bokside omanikud, ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Võrgu ja elektrilepingu ajutise võrguühenduse saamiseks sõlmis hagejaga kostja, mitte XXX ridamaja bokside omanikud. Elektroonilise kinnistusraamatu registriosade väljatrükkidest nähtuvalt oli kostja juba 02.05.2005.a. XXX ridaelamuboksid korteriomanditena võõrandanud. Seega vaidlusaluse võrgu- ja elektrilepingu sõlmimise ajal kostja ei olnud XXX objekti omanik. Kostja kohtuistungil selgitas, et kasutas ajutise võrguühenduse kaudu elektrienergiat XXX ridamaja ehitamisel. Kohus leiab, et hageja vastutab tarbitud elektrienergia eest hagejale tasumise eest, kui ta pärast lepingu tähtaja möödumist ei katkestanud ajutises liitumispunktis tüüptingimuste punkti 10.2. kohaselt elektri tarbimist, vaid võimaldas ridamaja bokside omanikel selle kaudu elektrit tarbida.
6.Kohus ei nõustu kostja väitega, et hagi on tõendamata ja nõue ebaselge ning ei ole aru saada, millise perioodi eest ja millised arved on kostjal tasumata. Hageja nõude aluseks on hagiavalduses viidatud ja hagile lisatud 23.08.2006 arve nr 30688579 summas 3737,12 krooni tarbitud elektrienergia ja võrguteenuste eest perioodil 01.08.2006 – 17.08.2006. Arvele tehtud käsikirjalise märkuse kohaselt on 28.04.2008 seisuga arvest tasumata 3287,15 krooni, selles summas on hageja esitanud ka nõude. Sellest järelduvalt on kostja pärast lepingus sätestatud lepingu kehtivusaja lõppu tarbitud elektri eest osaliselt tasunud.

Samuti on hageja lisanud hagiavaldusele 12.09.2006 viivisarve nr 31075320 kokku summas 269,66 krooni arve nr 29727597 / 07.06.2006 summas 7234,79 tasumisega viivitamise eest perioodil 23.06.2006 – 14.08.2006 ning arve nr 30148812 / 07.07.2006 summas 3141,74 tasumisega viivitamise eest perioodil 25.07.2006 – 14.08.2006.a. Esitatud viivisarve tasumist hageja hagis ei nõua. Nimetatud arvest järeldub aga, et kostja on viivsarves nimetatud arved tasunud 14.08.2006. Vastavalt Tüüptingimuste punktile 3 esitatakse arved tasumiseks igakuuliselt arvestatava tarbimise järgi. Seega 07.06.2006 ja 07.07.2006 esitati arved 2006.a. mais ja juunis, so pärast kostja poolt lepingu 24.04.2006 väidetavat lõppemist, tarbitud elektri eest. Eelnimetatud arvete tasumisega on kostja tunnistanud lepingu kehtivust ka pärast lepingus näidatud kehtivusaja lõppemist ning hageja õigust nõuda tasu pärast lepingus sätestatud tähtaja lõppemist tarbitud elektri eest.

7.Tüüptingimuste punkti 5.4. kohaselt peab ostja teavitama müüjat kirjalikult kohe pärast arve kättesaamist, kui ta ei nõustu esitatud arvega täielikult või osaliselt. Ostja peab mittenõustumist põhjendama. Osalise nõustumise korral maksab ostja aktsepteeritud osa vastavalt lepingule. Kostja on hageja nõude aluseks oleva arve osaliselt tasunud, kuid ei ole esitanud hagejale mingeid vastuväiteid arvele. Samuti ei ole kostja vastuses hagile esitanud mingeid muid vastuväiteid arvele peale selle, et arve on esitatud pärast lepingu lõppemist. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult kohustuse täitmist, kui võlgnik on kohustust rikkunud. VÕS § 108 lg 1 annab võlausaldajale õiguse nõuda raha maksmise kohustuse rikkumise korral võlgnikult kohustuse täitmist. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hageja nõude kostjalt põhivõlgnevuse väljamõistmise osas.
8.Osaliselt on põhjendatud ka hageja viivisenõue. Hageja taotleb kostjalt välja mõista kokku viiviseid 3286,15 krooni. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuste sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse § -s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja hagiavalduses näidatud viivisemäär ei vasta pooltevahelisele lepingule. Tüüptingimuste punkti 5.3. järgi juhul, kui ostja ei tasu arvet märgitud tähtpäevaks, on müüjal õigus nõuda ostjalt kõigi tasude täieliku laekumiseni viivist 0,06 % päevas. Viivist hakatakse arvestama maksetähtpäevale järgnevast päevast ja lõpetatakse tasude laekumise päeval. Arve tasumise tähtpäev oli 06.09.2006, seega saab viiviseid hakata arvestama alates 07.09.2006.a. perioodil 07.09.2006 – 09.06.2006 on kokku 618 päeva. Seega lepingule ja hagiavalduses näidatud võlgnevuse summale vastav viivisearvestus on järgmine: 3287,15 krooni x 0,06 % x 618 päeva = 1218,87 krooni. Hageja ei ole esitanud konkreetset viivisearvestust, kuid on ära näidanud viivise arvestamise valemi. Hageja on saanud viivisesummaks 3286, 15 krooni, arvestades viiviseid määraga 0,15 % päevas perioodil 06.09.2006 – 09.06.2008 summa 3287,15 krooni tasumisega viivitamise eest. Kohus märgib, et ka hageja antud määra järgi arvestades oleks viivisesumma hagis näidatust väiksem, 3047,18 krooni. Eeltoodu alusel kohus rahuldab viivisenõude osaliselt, summas 1218,87 krooni.
9.Järgnevalt kohus analüüsib vastuhagi põhjendatust. Kostja leiab, et hageja on põhjendamatult rikkunud järgmistest liitumislepingutest tulenevaid kohustusi:
1.28.10.2004 liitumisleping nr 54120;
2.29.10.2004 liitumisleping nr 54103
3.29.10.2004 liitumisleping nr 54106
4.29.10.2004 liitumisleping nr 54108
5.29.10.2004 liitumisleping nr 54111
6.29.10.2004 liitumisleping nr 54128
7.29.10.2004 liitumisleping nr 54129
8.29.10.2004 liitumisleping nr 54130
9.11.05.2005 liitumisleping nr 60372. Liitumislepingutega võttis hageja endale kohustuse lepingutes sätestatud kuupäevadeks võimaldada liitujale võrguga ühendamise võimalus (võrguühenduse valmimine). Lepingutes 1-7 oli võrguühenduse valmimise tähtajaks 12.03.2006 ning kahes viimasena nimetatud lepingus vastavalt 26.03.2006 ja 25.01.2006.a. Liitumislepingu näol on sisuliselt tegemist töövõtulepinguga: liitumislepingute punkti 1 järgi reguleerib leping liitumispunkti ehitamist liituja elektripaigaldise ühendamiseks jaotusvõrguga või olemasoleva liitumispunkti läbilaskevõime muutmist. VÕS § 635 lg-st 1 tulenevalt on töövõtulepingust tulenevaks töövõtja kohustuseks valmistada või muuta asi või saavutada teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemus (töö), tellija kohustuseks on maksta selle eest tasu. Pooled ei vaidle selle üle, et võrguühendused valmisid lepingutes kokkulepitud tähtaegu rikkudes alles 2006.a. augustis. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja on omapoolsed kohustused nõuetekohaselt täinud ja lepingutes kokkulepitud liitumistasud maksnud.
10.Esmalt kohus märgib, et järjekorranumbri 9 all nimetatud lepingu nr 60372 pooleks ei ole hageja. Lepingu pooltena on nimetatud Liituja EOÜ ja Võrguettevõtja OÜ J . Hagejat on lepingus nimetatud Võrguettevõtja esindajana. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 115 lg –st 1 tulenevalt esindaja tehtud tehing kehtib esindatava suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. Hageja esindusõigust ega tehingu kehtivust ei ole pooled vaidlustanud. OÜ J nimel sõlmitud tehingust tulenevad kohustused üksnes OÜ –le J . Seega ka lepingu rikkumise eest vastutab OÜ J , mitte tema esindajana lepingu allkirjastanud AS Eesti Energia. Eeltoodust tulenevalt ei saa kostjal olla selle lepingu alusel leppetrahvi tasumise nõuet AS Evastu ning nõue on summas 691,90 krooni igal juhul alusetu ja tuleb rahuldamata jätta.
11.VÕS § 158 lg 1 kohaselt võivad pooled lepingus kokku leppida lepingut rikkunud lepingupoole kohustuse maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Liitumislepingute loetelus järjekorranumbritega 1 - 8 loetletud lepinguste punktis 2.3. leppisid pooled kokku, et kui võrguettevõtja hilineb võrguühenduse loomise võimalusega lepingus kokkulepitud kuupäevaks, kohustub ta maksma liitujale leppetrahvi 0,05 % liitumistasu summast iga kohustuse täitmisega hilinetud päeva eest. Kostja on arvestanud leppetrahvi kuni 01.08.2006 kokku üheksa lepingu täitmisega hilinemise eest summas 9 492,50 krooni. Leppetrahvi nõude kohta esitas kostja hagejale 05.12.2006 pretensiooni, hageja oma kirjalikus seisukohas vastuhagile kinnitas, et sai pretensiooni kätte 11.12.2006.a.
12.VÕS § 159 lg-st 2 tuleneb, et kahjustatud pool peab teisele poolele mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teatama, et ta leppetrahvi nõuab. Kohus nõustub hagejaga, et kostja ei esitanud leppetrahvi nõuet mõistliku aja jooksul. Lepingute täitmise tähtpäevad olid 25.01.2006, 12.03.2006 ning 26.03.2006. Hageja teatas kostjale juba 11.08.2005, so enne esimese tähtpäeva saabumist, et lepingus sätestatud tähtajaks liitumispunkte ei ole võimalik valmis ehitada vaidluste tõttu maaomanikega. Tähtaja venimisest teatas hageja kostjale ka 10.01.2006 ja 26.04.2006 kirjalikes teadetes (tl 56 – 58). Kostja ei ole ühelegi eelnimetatud hageja teate peale esitanud pretensiooni ega teatanud, et kasutab ettenähtud õiguskaitsevahendeid. Lepingus sätestatud kohustuse liitumispunktid välja ehitada täitis hageja 2006.a. augustiks, vastavalt 26.04.2006 teates nimetatud tähtpäevale. 11.12.2006 leppetrahvi nõue on esitatud erinevates lepingutes sätestatud tähtaegade rikkumisest teadasaamisest vastavalt 11 kuud, 9 kuud

ja 7,5 kuud hiljem ning kõikide lepingute täitmisest 4 kuu möödumisel alles pärast seda, kui hageja nõudis saadud elektrienergia ja võrguteenuse eest esitatud arvete tasumist. TsÜS § 138 lg 1 kehtestab kohustuse toimida õiguste teostamisel ning kohustuste täitmisel heas usus. Samuti sätestab VÕS § 6 lg 1, et võlgnik ja võlausaldaja peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Pärast kohustuse täitmist leppetrahvi nõude esitamine ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega ning selliselt esitatud nõuet ei saa lugeda esitatuks mõistliku aja jooksul. Seega tulenevalt VÕS § 159 lg –st 2 on kostja kaotanud õiguse leppetrahvi nõuda ning vastuhagi tuleb täies ulatuses jätta rahuldamata.

13.Kuna kohus leidis, et kostja on leppetrahvi nõudmise õiguse kaotanud, ei analüüsi kohus poolte väiteid selle kohta, kas hageja tagas kostjale ajutise võrguühenduse, mis välistaks leppetrahvi maksmise kohustuse. Kohus märgib vaid, et kostja väited selles osas on vastuolulised: ühelt poolt kostja põhihagile vastates väidab, et 17.04.2006 ajutise võrguühenduse lepingu alusel tarbisid 2006.a. suvel energiat ridaelamu bokside omanikud, st. ajutine võrguühendus oli olemas; teiselt poolt vastuhagi põhjendusena tõi kostja esile, et hageja ei taganud ajutist võrguühendust, mis välistaks leppetrahvi nõude.
14.Menetluskulude jaotus Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg-st 1 kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt TsMS § 163 lg -le 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldas hagi põhivõlgnevuse osas täielikult ja kõrvalnõuete osas osaliselt ning jättis vastuhagi täies ulatuses rahuldamata, võttes samuti arvesse hagi ja vastuhagi hinda ja asjaolu, et kõrvalnõuete suurus käesolevas asjas ei mõjutanud hagi esitamisel nõutava riigilõivu suurust, peab kohus õigeks jätta kostja kanda hageja menetluskulud 90 % ulatuses ja kostja menetluskulud täies ulatuses. Hageja kanda jäävad tema enda kulud 10 % ulatuses.

Heli Käpp Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja