Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lk-ga 3 teatas kohus 25.02.2009.a kirjaga kostjale hagist loobumise avalduse esitamisest, selgitas menetluse lõpetamise tagajärgi ning teatas TsMS § 198 lg-st 4 tulenevast õigusest nõuda hagejalt menetluskulude väljamõistmist. Kohus määras kostjale vastamise tähtaja 10 päeva teatise kättesaamisest alates. Kostjale on nimetatud teatis 03.03.2009.a kätte toimetatud tema eluruumis elava isiku kaudu, kuid kostja vastust ei esitanud. Kohtumääruse põhjendused TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Hageja on teadlik, et TsMS § 432 järgi kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et hagist loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab asjas menetluse. Menetluskulud Kooskõlas TsMS § 173 lg 1 lausega 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 1741 asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kuna antud juhul hageja loobus hagist mitte selle tõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud, siis menetluskulud peab hageja kandma. Kohus andis kostjale tähtaja menetluskulude väljamõistmise taotluse ja menetluskulude nimekirja esitamiseks, kuid ta ei vastanud kohtule tähtaegselt, seega puudub kohtul võimalus määrata lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Kohus leiab, et vastavalt TsMS § 168 lg 4 menetluskulud tsiviilasjas nr 2-07-9269 kannab hageja. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 alusel kostja võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis.

TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Lindorff Eesti AS 30.01.2007.a tasus Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 221023778606 (viitenumber 2900072136) riigilõivu 250 krooni. Selgitusse on märgitud „EMT VS B A“. Seoses asja menetluse lõpetamisega hageja esindajale tuleb tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust, so 125 krooni. Määrus on tehtud eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 150 lg 2 p 2, 428 lg 1 p 3, 431 lg 1, 433 lg 1, 463-466.

Fred Fisker Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.