Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

tähtaeg oli tegelikult 31.märts, teha tuli inventuurid, täiendav hüvitus aasta tulemuspalka ei asenda ega välista. Hageja põhipalk oli 2007.a. 12x7400= 88 800 krooni, siis on aasta tulemuspalgaks 8880 krooni, mille väljamõistmist hageja taotleb. Kostja seisukoht Kostja ei loe hagi põhjendatuks. Vastuväidetest nähtub, et RMK 2007. aasta tulemuste analüüs ja majandusaasta aruande kinnitamine toimus RMK nõukogu koosolekul 28. märtsil 2008. a, kus RMK nõukogu kinnitas 2007. aasta auditeeritud majandustulemused. Nõukogu otsustas kollektiivlepingu alusel maksta RMK töötajatele 2007.a. majandustulemuste põhjal tulemuspalka. Tulemuspalga väljamaksmine toimus vastavalt juhatuse esimehe 28. märtsi 2008. a käskkirjale nr 2-50/6. Käskkirja kohaselt olid aasta tulemuspalka õigustatud saama vaid selle allakirjutamise ajal RMK-s töötanud töötajad. Kuna hagejaga lõpetati tööleping 31.jaanuaril 2008.a., siis ei olnud tal enam õigust tulemuspalka saada ega tööandjal kohustust seda maksta. Tulemuspalga maksmist reguleerib RMK ja Eesti Metsatöötajate Ametiühingu vahel sõlmitud kollektiivleping, mille lisaks oleva palgatingimuste kokkuleppe punkti 9 kohaselt on RMK töötajatele võimalik maksta tulemuspalka aasta töötulemuste eest, kui on täidetud Eesti Metsatöötajate Ametiühingu ja Riigimetsa Majandamise Keskuse kollektiivlepingu palgatingimuste kokkuleppega ettenähtud tingimused ja RMK nõukogu on vastu võtnud sellekohase otsuse. Kollektiivlepingu lisa 1 punkti 5.2.1 kohaselt on tulemuspalk lisapalk, mida makstakse RMK arengut, edukust ja efektiivsust mõjutavate ja tagavate ülesannete ning eesmärkide täitmise eest. Punkti 5.2.2. kohaselt makstakse nelja erinevat tulemuspalka. Neist ühena on ette nähtud aastatulemuste tulemuspalk kõigile RMK töötajatele heade koondtulemuste saavutamise korral. Seega peavad aasta tulemuspalga maksmiseks olema üheaegselt täidetud järgmised tingimused:

tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. VÕS § 29 lg.1 kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel lähtuda lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kollektiivlepingu allkirjastamisel 2005. aasta ja ka 2007-2008 kehtiva kollektiivlepingu allkirjastamisel mõistsid pooled tulemuspalga saamiseks õigustatud isikute all RMK töötajaid s.o. arvestati VÕS § 29 lg. 5 kohaselt varasema sarnase lepingu tõlgendamist ehk varasemat tulemustasu maksmist vaid töölepingulises suhtes olnutele. 2005.a. töötulemuste eest maksti tulemuspalka töötajatele, kes lahkusid töölt 13.detsembril 2005.a, kuid ei makstud töötajatele, kes olid lahkunud töölt 05.detsembril 2005.a. 2006. a töötulemuste eest maksti tulemuspalka töötajatele, kes lahkusid töölt 29.detsembril 2006.a, kuid ei makstud töötajatele, kes olid lahkunud töölt 01.detsembril 2006.a. Sama põhimõtet järgis tööandja ka 2007.aasta eest tulemuspalga maksmisel s.o. lähtus palgakokkuleppe punktidest 5.2 ja 9 ning maksis tulemuspalka kõigile sel ajal töötanud RMK töötajatele. Kuna hageja tööleping oli

kui lisatasu maksmist või mittemaksmist reguleerib seadus niivõrd, kuivõrd see on kokku lepitud töö- või kollektiivlepingus. Kehtiv seadus tööandja poolt omaalgatuslikult töötajale makstava tulemustasu maksmise tingimusi ei reguleeri. Tulemustasu maksmine on tööandja õigus, mitte seadusest tulenev kohustus; lisatasu ei muutu kunagi põhipalga osaks, mida töötajal on tingimusteta õigus nõuda. Kostjal oli kollektiivlepingust tulenev kohustus maksta aasta tulemuspalka, kui olid täidetud kõik selleks sätestatud tingimused. RMK, lähtudes kollektiivlepingust, otsustas maksta tulemustasu oma töölepingulises suhtes olnud töötajatele ja on selle maksmise üldised põhimõtted sätestanud RMK töötajate palgatingimuste kokkuleppes. Tulemustasu maksmise lõplik otsustamine oli RMK nõukogu ja juhatuse esimehe pädevuses ning see 28.03.08 käskkirjaga ka fikseeriti. Kostja leiab, et ta ei ole rikkunud Palgaseaduse (PaS) § 31 lg. 5 nõuet s.t. et hagejale on kogu palk välja makstud. Hageja töötamine RMK-s oli piisavalt tunnustatud ja tasustatud vastavalt töölepingus ja kollektiivlepingus sätestatule. Tema nõue aasta tulemuspalga saamiseks ja lõpparve ümberarvestamiseks on põhjendamatu ja arvestades talle lõpparvena makstud summasid ebaõiglane, ebamõistlik ja vastuolus heas usu põhimõttega. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Nõustuda tuleb hageja seisukohaga, et töölepingu lõppemine ei võta töötajalt õigust nõuda välja teenitud töötasu, mille üheks osaks tuleb antud juhul lugeda ka kollektiivlepingu lisaks olevas palgatingimuste kokkuleppes ette nähtud aastatulemuste tulemuspalk. Hagejaga sõlmitud töölepingu (t.l. 15-17 töövaidluskomisjoni toimik) punkti 4.1. kohaselt pidid palgatingimused vastama kollektiivlepingule ja palga kokkuleppele. Kollektiivlepingu lisaks oleva 2007. aasta palgatingimuste kokkulepe (t.l. 44-46 töövaidluskomisjoni toimikust) p. 5.2.1. kohaselt makstakse tulemuspalka RMK arengut, edukust ja efektiivsust mõjutavate ja tagavate ülesannete ning eesmärkide täitmise eest, mille saavutamine sõltub töötajatest, punkti 5.2.2 teise lõike kohaselt makstakse heade koondtulemuste saavutamise korral aastatulemuste tulemuspalka kõigile RMK töötajatele; punkti 9.3 kohaselt määrab seda liiki tulemuspalga fondi RMK nõukogu ja maksmine toimub juhatuse esimehe käskkirja alusel. Punkt 9.4 näeb ammendavalt ette juhtumid, mil seda liiki tulemuspalka ei maksta. Hageja osas neid piiranguid ei esinenud ja seega ei saanud tööandja aasta tulemustasu maksmisel muid piiranguid kehtestada. Asjaolu, et 2008. aastal jäi eelnenud aasta eest tulemuspalga maksmise otsustamine varasematest aastatest hilisemale ajale ja hageja ei olnud selleks ajaks enam RMK töötaja, ei välista hageja õigust saada kollektiivlepingus ette nähtud tasu. Seadusest ei tulene, et töölepingu lõppemisel vabaneb tööandja nendest kohustustest, millised olid tekkinud töötaja ees kollektiivlepingu alusel. Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et hageja töötas kogu 2007. aasta ja andis samuti oma panuse RMK tulemustesse. Vaidlusalust tulemuspalka tuleb käsitleda kui Palgaseaduse § 2 lg. 4 ette nähtud ja kollektiivlepingu alusel makstavat lisatasu; sama paragrahvi lõike 1 kohaselt võib tööandja palka maksta ka kollektiivlepinguga ette nähtud juhtudel, palk koosneb põhipalgast ja seaduses ette nähtud lisatasudest, preemiatest ja juurdemaksetest. Seepärast kohus leiab, et palgatingimuste kokkuleppe punktid 5.2.2 lg. 2 ja 9 annavad hagejale õiguse nõuda 2007. aasta tulemuste eest tulemuspalka. Töölepingu seaduse (TLS) § 49 p. 2 kohaselt on tööandja kohustatud maksma töötajale ette nähtud suuruses tasu ja p. 7 kohaselt on tööandja kohustatud täitma kollektiivlepingus ette nähtud kohustusi. Asjaolu, et tööandja maksis hagejale töölepingu lõpetamisel kahe kuupalga ulatuses täiendava hüvituse, ei vabasta tööandjat kollektiivlepingust tuleneva eelnenud aasta tulemustasu maksmisest. Koondamisteate ja tööandja 29.jaanuari 2008.a. käskkirja (t.l. 70) kohaselt oli tegemist hüvitusega struktuuriüksuse raamatupidamistoimingute õigeaegse ja korrektse lõpetamise eest. Seda kinnitab ka tunnistaja JL- RMK finantsdirektor, kelle ütlustest nähtub, et alates 2008.a. jaanuarist võttis uus struktuur üle metskondade teenindamise, koondamisele kuulunud raamatupidajad pidid oma vana töö lõpetama ja uut struktuuri enam ei teenindanud, raamatupidamise tarkvara oli kasutusel alates

2005.a. ja uusi nõudmisi ei tulnud, mida raamatupidamine varem ei olnud sisestanud, töö ümberkorraldamine ei toonud koondatavatele raamatupidajatele lisakohustusi, inventuurid tuli teha veel 2007. aasta sees, täiendav hüvitus maksti koondatavatele töötajatele selleks, et nad lõpetaksid oma töö korrektselt ega laseks kuni töölepingu lõpetamiseni käsi rüppe, järgmine koondamine oli 01.juulist 2008, ka siis said töötajad samuti täiendava hüvituse, samad töötajad olid saanud ka 2007 aasta eest tulemuspalga. Kohus leiab, et nimetatud täiendava hüvituse maksmine ei välista hageja õigust tulemustasule kui ühele osale palgast. Asja lahendamisel ei oma tähtsust hageja väited suuremast töökoormusest 2008.aasta jaanuarikuus, sest tööandja on selgelt teatanud, mille eest hüvitus maksti. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 29 lg. 5 p. 2 ja 3 kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel arvestada tõlgendust, mille lepingupooled on samale lepingutingimusele varem andnud ning lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et 2005. ja 2006. aasta tulemuste eest ei maksnud kostja samuti tulemuspalka neile töötajatele, kelledega olid töölepingud lõpetatud enne aasta tulemuspalga määramist ja pooled ei ole varem mõelnud lepingu punktis 4 nimetatud töötajate all endisi töötajaid. Kohus leiab, et kollektiivlepingu punkti 4, palgatingimuste punkte 5.2.2. ja 9 ei saa selliselt tõlgendada, sest see oleks vastuolus Palgaseaduses ette nähtud palga mõistega ja jätaks töötaja ilma välja teenitud palgast. Peale lepingupoolte varasema tõlgenduse ja käitumise enne ning pärast lepingu sõlmimist tuleb lepingu tõlgendamisel VÕS § 29 lg. 5 p. 4 kohaselt arvestada ka lepingu olemust ja eesmärki, milleks kollektiivlepingu puhul on vaieldamatult töötajate õiguste igakülgne tagamine. Tegemist on olukorraga, kus varasematel aastatel ei ole ükski endine töötaja hakanud tulemustasu nõudma s.o. kollektiivlepingut tööandjast erinevalt tõlgendama. Töötajate varasema käitumisega s.o. oma õiguste kasutamata jätmisega ei saa antud vaidluse lahendamisel arvestada. Kollektiivlepingu eesmärki kinnitab oma ütlustes tunnistaja KP -Eesti Metsatöötajate Ametiühingu esimees ja kollektiivlepingu ühe poole esindaja. Tunnistaja ütlustest nähtub, et kollektiivleping kehtib nii ametiühingu liikmete kui ka mitteliikmete suhtes, põhimõte on niisugune, et ka osa endisi töötajaid saab kollektiivlepingu alusel täiendavaid tagatisi; kui töö on tehtud, siis peavad kõik võrdselt tasu saama, nende hulgas ka need töötajad, kes on RMK-st lahkunud, tunnistaja ei näe siin vastuolu kollektiivlepingu neljanda punktiga neli, töötasu koosneb põhipalgast ja lisatasust, milleks oli tulemuspalk; kõigile töötajatele, ka endistele, on püütud kollektiivlepingus anda võimalikult palju sotsiaaltagatisi; tunnistaja ei tea, et mõni endine töötaja oleks varem hakanud tulemuspalka nõudma ja ta ei ole antud vaidluse teemal RMK-ga läbirääkimisi pidanud; aasta tulemustasu fondi määrab RMK nõukogu, kui tingimused on täidetud, siis nõukogu peab selle määrama, kollektiivleping paneb selle kohustuse. Sama seisukohta on tunnistaja kollektiivlepingu poolena väljendanud ka 21.jaanuril 2008. aastal tööandjale esitatud järelepärimises (tl. 68 töövaidluskomisjoni toimikust). RMK juhatuse esimehe 28.märtsi 2008.a käskkirja (t.l. 76 töövaidluskomisjoni toimikust) kohaselt maksti RMK töötajatele tulemuspalka 2007. aasta töötulemuste eest 10 % põhipalgast. Hageja palgateatiste kohaselt (t. l. 82 - 94) oli hageja põhipalk 2007. aastal 7400 krooni kuus ja seega aastas kokku 88 800 krooni, millest eespool nimetatud käskkirja kohane tulemustasu on 8880 krooni. Tunnistaja ÜV- kuni 14.veebruarini 2007.a RMK peadirektori ja kuni 31.augustini 2007 juhatuse esimehe ütlustest nähtub, et kollektiivleping ja palgatingimuste kokkulepe kehtivad töötajatele, kollektiivlepingus võib olla ka erisätteid endiste töötajate osas, tunnistaja ei mäleta, et mõni endine töötaja oleks kunagi nõudnud eelmise aasta tulemuspalka, palgatingimuste kokkuleppes oli kaks

tingimust, mil aasta tulemuspalka ei makstud, maksmine toimus nõukogu otsuse alusel, mitte automaatselt, ei makstud neile, kes olid tulnud tööle teisel poolaastal ja kes olid karistatud, varasematel aastatel maksti aasta tulemuspalka jooksval aastal ja ainult neile, kes siis olid veel tööl. Kohus leiab, et tunnistaja ÜV ütlused uuritud tõenditele midagi ei lisa. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjus otsus tehakse. Seepärast tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda.

Indrek Saar Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.