Tööõigus › Muud tööõigusasjad

jaotuse ning palus määrata menetluskulude jaotus selliselt, et hageja peab kandma kõik enda ja kostja menetluskulud. Kronoloogia: -

-

-

Hageja esitas 05.05.2008 kohtule hagiavalduse Kohus võttis 07.05.2008 aastal hagi menetlusse, määrus edastati pooltele. Pooled said kätte: hageja- - (alles!!!) 04.06.2008 a ja kostja - 22.05.2008 a Seega sai kostja menetlusse võtmise määruse kätte varem kui hageja Hageja jõudis enne menetlusse võtmise määruse saamist esitada 22.05.2008 a avalduse TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel hagi tagasi võtmise avalduse. TsMS § 424 lg 1 1 lause alusel ei pidanud kohus kostjat sellest teavitama. Kohus seda ka ei teinud. Kostja esitas 06.06.2008 aastal, teades et hagi on kohtu menetluses, tähtaegselt vastuse hagiavaldusele. Hageja täpsustas kohtu 27.05.2008 a nõude alusel oma taotlust 25.06.08 ja teatas et soovib hagi tagasi võtta ja palub jätta hagi läbivaatamata. Kohus tegi 11.08.2008 aastal hagi läbivaatamata jätmise määruse ja edastas selle määruse pooltele. Hageja sai kätte läbivaatamise määruse 11.08.2008 ja kostja (alles!!) 07.10.2008 aastal 29.10 2008 esitas kostja määruskaebuse, milles palus määrata kindlaks menetluskulud ja mõista hagejalt TsMS § 168 lg 4 alusel välja kostja kasuks kostja menetluskulud 13 000 krooni, kuna kohus menetluskulude küsimust TsMS § 168 lg 4 alusel läbivaatamata jätmise määruses ei lahendanud. Kostja esitas 29.10.2008 a määruskaebuse. 23.12.2008 esitas kostja kohtule taotluse täiendava määruse menetluskulude kindlaks määramiseks. Kohus edastas selle taotluse hagejale vastamiseks ja hageja sai kostja taotluse kätte 10.01.2009) Hageja esindaja (A.Gamazin) vastas 15.01.2009 a. kohtule (lisatud vt).

Kohus saatis kõik ühe poole kohtule esitatud materjalid vastaspoolele. Pooled on kohtumaterjalid kättesaanud ning esitanud ka kohtule omapoolsed vastused-seisukohad. II Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 1 kohaselt kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Määruskaebuse menetlusse võtmist ei pea eraldi vormistama ega sellest menetlusosalistele teatama. TsMS § 6 tsiviilasja menetlustoiming tehakse toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Kooskõlas TsMS § 637 lg 1 p 2 kohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse siis, kui apellatsioonkaebus on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist. TsMS § 62 lg 2 järgi võib menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. Kui menetlustoiming tehakse kohtus, loetakse tähtaja lõpuks kohtu tööpäeva lõpp. TsMS § 661 lg 2 esimese lause järgi määruskaebuse esitamise tähtaeg on nii hagimenetluses kui ka hagita menetluses tehtud määruste puhul üldjuhul 15 päeva määruse

kättetoimetamisest alates, kuid menetlust lõpetava määruse tähtaeg oli TsMS § 661 lg 2 (redaktsioon kuni 31.12.2008) alusel 30 päeva. Määruskaebuse esitamise 30-päevane tähtaeg hakkas kulgema 08.10.2008.a, s.o järgmisel päeval peale määruse kättetoimetamist hagejale. Määruskaebuse viimane esitamise tähtaeg oli 06.11.2008 a. Viru Maakohtusse saabus määruskaebus 29.10.2008.a, s.o tähtaegselt. Kohus tutvunud poolte esitatud seisukohtadega, menetluse kronoloogiaga ja analüüsinud õigusliku olukorda, leiab, et määruskaebus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohus tühistab Viru Maakohtu 11.08.2008 a määruse ning teeb uue määruse, millega lahendab hageja avalduse hagi tagasivõtmiseks (t 17) ja määrab kindlaks poolte menetluskulud. Ülaltoodu aluseks võttes leiab kohus, et Perlee Osaühingu esindaja juhatuse liige Edit Villems 29.10.2008.a esitatud määruskaebus ( 39 – 45) tuleb menetlusse võtta ning lahendada arvestades TsMS § 6 sätestatud põhimõtet. Kohus tutvunud hageja avaldusega hagi tagasi võtmiseks (t 17 ) ja hageja täiendava vastusega ( t 34) leiab, et hageja avaldus hagi tagasivõtmiseks tuleb rahuldada TsMS §§ 4, 5, 423 lg 1 p 2 alusel. III Menetluskulud Kostja esitas oma 29.10.2008 a määruskaebuses ( t 39-45) kohtule taotluse määrata menetluskulude jaotus ning 23.12.2008 aastal taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks (t 48-56) ja seisukoha (t 63). Kohus edastas eelpool nimetatud taotlused hagejale ning hageja vastas 15.01.2009 ning esitas kohtule kirjalikult (t 59-60) oma arvamuse menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise kohta. Kohus tutvunud poolte seisukohtadega menetluskulude kindlaksmääramise osas leiab, et kuna pooltele on antud mõistlik aeg ja võrdsed võimalused oma seisukohtade esitamiseks kohtule on menetluskulude jaotuse ning rahalise kindalksmääramise menetluse ökonoomiast lähtuvalt võimalik lahendada menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaks määramise taotlused samas kohtumääruses. Kostja esitas kohtule taotluse välja mõista kõik kostja menetluskulud hagejalt ning rahaliselt kindlaks määrata ja välja mõista kostja menetluskulud hagejalt summas 13 000 krooni (t 39-45, 48-56). Hageja palus kohtul kostja nimetatud taotlused jätta läbi vaatamata või rahuldamata. a. Menetluskulude jaotus Kohus tutvunud asja materjalidega leiab, et kostja taotlus menetluskulude jaotuse osas kuulub rahuldamisele TsMS § 168 lg 2, 4, 173 alusel. Kohus ei tuvastanud TsMS § 168 lg 5 esitatud aluseid. b. Menetluskulude kindlaksmääramine

Kohus tutvunud tsiviilasja materjalidega ning poolte seisukohtadega menetluskulude rahaliseks kindalksmääramiseks, leiab, et kostja taotlus kuulub rahuldamisele osaliselt. Menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramisel juhindub kohus TsMS §-dest 168 lg 4, 1741 lg 1. Kostja esindaja on esitanud menetluskulude kohta ärakirjad (t 42-45, 51-56), mille kohaselt kostja menetluskulud moodustavad õigusabikuludena kokku summas 13 000 krooni (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et vaieldamatult on hageja algatatud kohtumenetlus kostjale kulutusi põhjustanud. Hagi esitamisel tuleb hagejal arvestada, et kohtumenetlus võib kaasa tuua vastaspoole menetluskulude sh vastaspoole lepingulise esindaja kulude hüvitamise kohustuse. Seega tuleb alati kaaluda iga hagi esitamise põhjendatust ning sellega kaasnevaid võimalike kulutusi ja tagajärgi. Kohus peab vajalikuks märkida, et kohtu toimikust dokumendi kronoloogiast nähtub, et kumbki pool ei näidanud üles kohtuga suhtlemisel posti teel piisavat hoolsust, mis võis kohtu hinnangul kaasa tuua pooltele kulude suurenemise. Kohtu hinnangul peaks pool oma registrijärgsel aadressil (kostja t 29) või kohtule enda esitatud aadressil (hagejat t 1) posti kätte saama või tagama informatsiooni edastamise asjaomastele isikutele saabunud posti kohta vähemalt 3 kalendripäeva jooksul. Kohus on seisukohal, et kostja õigusabikulud olid osaliselt vajalikud ja põhjendatud, kuid kostja menetluskulude täielik rahuldamine summas 13 000 krooni ei vasta tsiviilasja mahukusele ning keerukusele, mistõttu kohus rahuldab kostja taotluse välja mõista kostja menetluskulud hagejalt summa 5 000 krooni ulatuses. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks mõista hagejalt välja kostja tasutud kohtukulude katteks 5 000 krooni. Kostja palus väljamõistetud menetluskulud hagejal kanda kostja panga arveldusarvele nr xxx. Hageja riigilõivu tagastamise taotluse (t 17) lahendab kohus eraldi määrusega.

Fred Fisker Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.