2-08-82675
tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Ülo Vijar
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
11.märts 2009 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenetlus
Tsiviilasja number
2-08-82675
Hagi ese
Lõunalaenud OÜ hagi K. K. vastu 25 795 krooni nõudes. 12 900 krooni hageja Lõunalaenud OÜ, registrikood 11232222, asukoht Jüri 39 Võru, esindaja Andrus Rikk; kostja K. K. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.
Tsiviilasja hind Pooled ja nende esindajad
rahuldada Lõunalaenud OÜ hagi K. K. vastu. Välja mõista K. K. lt Lõunalaenud OÜ kasuks arvelduskontole nr 221031220625 AS – s Swedbank või arvelduskontole nr 10220055819016 AS-s SEB Pank 25 795 (kakskümmend viis tuhat seitsesada üheksakümmend viis) krooni. Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus Lõunalaenud OÜ menetluskulud jätta K. K. kanda. Välja mõista K. K. lt Lõunalaenud OÜ kasuks menetluskulu 1 300 (üks tuhat kolmsada) krooni. Käesoleva otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb K. K. l tasuda menetluskulult viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Lõunalaenud OÜ võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Tartu Maakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. K. K. võib tagaseljaotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule Võru kohtumajja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul, lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja,
kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6).
Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest (tl 11-14) hoiatades samas, et kui kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagiavaldus koos selle lisadega ja määrusega kirjaliku vastuse andmise kohustusest on kostjale isiklikult kättetoimetatud 30.jaanuaril 2009 (tl 21). Seega on kostja teadlik ka vastuse andmise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. TsMS § 407 lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi TsMS § 407 lg 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Neil asjaoludel kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus lahendab TsMS §-s 407 lg 1, lg 3, lg 5 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 4 sätteid arvestades esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 4. augustil 2008 laenulepingu, mille kohaselt hageja laenas kostjale 12 9000 krooni. Vaatamata hageja poolsetele korduvatele nõudmistele võlgnevuse tasumiseks ei ole kostja laenulepingu alusel tekkinud võlgnevust tasunud. Kostja võlgnevus hageja ees on 25 795 krooni, millest 12 900 krooni on põhivõlgnevus ning kõrvalnõuetest 4 872 krooni on intressivõlgnevus, 2 413 krooni on leppetrahv ning 5 610 krooni on viivisnõue. Neil asjaoludel nõuab Lõunalaenud OÜ hagis K. K. vastu VÕS §-de 76 lg 1; 82 lg 1; 101 lg 1 p 1 alusel välja mõista kostjalt hageja kasuks võlgnevus 25 795 krooni. Hageja on oma nõude põhjendamiseks kohtule esitanud poolte vahel sõlmitud laenulepingu, kostjale saadetud hoiatuse ja lepingu ülesütlemise teatise ( tl 5-9). VÕS §-de 8 lg 2; 76 lg 1; 82 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, 6 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik, kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb see võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval, kusjuures kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik on kohustust
2 (4)
rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Hageja taotleb TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse tegemist (tl 23). Neil asjaoludel kuulub hagi TsMS § 407 lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 25 795 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Neil asjaoludel kohus tunnistab TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi, jätab TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. Vastavalt TsMS § 174 1 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja taotleb kostjalt välja mõista menetluskuluna riigilõiv hagiavalduse esitamisel 1 000 krooni ja postikulu 300 krooni ( tl 3, 4). TsMS §-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 139 lg 2 p 1; lg 3 tuleb hagilt tasuda riigilõivu ning riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Hageja on esitanud hagi 25 795 krooni nõudes, millest põhivõlgnevus on 12 900 krooni ja kõrvalnõuded 12 895 krooni. Seega arvestades TsMS § 133 lg 1, 2 sätestatut on käesolevas asjas hagihinnaks 12 900 krooni ning vastavalt menetlustoimingu ajal kehtinud RLS § 56 lg 1 tuleb nimetatult hagihinnalt tasuda riigilõivu 1000 krooni. Eeltoodut arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna riigilõiv hagiavalduse esitamisel 1 000 krooni. Vastavalt TsMS § 144 lg 2 on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste postikulud, mis on kantud seoses menetlusega. Hageja on taotlenud kostjalt välja mõista menetluskuluna postikulud 300 krooni. Seega arvestades TsMS § -s 144 lg 2 sätestatut ning kuna kostja ei ole vastuväiteid hageja postikuludele esitanud, loeb kohus põhjendatuks hageja postikulu ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskuluna postikulud summas 300 krooni. TsMS § 177 lg 2 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu kostja kanda ning arvestades TsMS § 174 1 lg 3 sätestatut võib kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks määrata ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kostja ei ole menetluskulude kindlaksmääramisele vastuväiteid esitanud, tuleb kostjalt K. K. lt välja mõista OÜ Lõunalaenud kasuks
3 (4)
menetluskuluna riigilõiv hagiavalduse esitamisel summas 1 000 krooni ja postikulu 300 krooni, kokku seega menetluskulu 1 300 krooni. Kostjal tuleb alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda menetluskulult viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg 1, 2 kohaselt saab vaidlustada menetluskulude jaotust ning ei saa vaidlustada menetluskulude kindlaksmääramist.
Kohtunik:
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.